Külma sõja kriisid

ndfidfo, kristiina

Külma sõja kriisid (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
Kristiina Niimeister
KÜLMA SÕJA KRIISID
Referaat
Tallinn 2015

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Külma sõja kriisid 4
2.1.Korea sõda 4
2.2.Suessi kriis 7
2.3. Kuuba kriis 9
2.4.Vietnami sõda 12
3.Kokkuvõte 14
4.Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Külm sõda sai alguse pärast Teist maailmasõda 1945.aastal, kui hakkasid kujunema vastatandlikud leerid NSVL ja Lääneriikide (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ) vahel. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas ja Lääneriikide eesmärk oli demokraatia taastamine. Mõiste „külm sõda” võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947. a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. Märtsis. (...) Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie ", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.2 Külma sõja esimeseks kuulutajaks pidada võib pidada ka Jossif Stalinit, kes esimese sõjajärgse viisaastaku kõnes formuleeris „kahe leeri” doktriini, mille kohaselt jagunes maailm kaheks antagonistlikuks pooleks: imperialistlik-kapitalistlikuks ja progressiivseks kommunistlikuks leeriks.3 Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast.4 Selline suhtmine viis Berliini blokaadini, kus Saksamaa poolitati läänelikuks ja kommunistlikuks pooleks. Edasised sündmused tõid mitmeid kriise , kus võimupooled üritasid üksteisest üle olla.

Külma sõja kriisid

Korea sõda

Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik.5 Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist . Põhja- Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim . Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.6 Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.7
25.juunil 1950.a algas Korea sõda, kui 75 000 Põhja-Korea armee sõdurit tungisid läbi 38.paralleeli (...). Selline invasioon oli esimeseks sõjaliseks tegevuseks Külma sõjas.8 Kim II-Sungi Põhja-Korea armee, relvastatud nõukogude tankidega, sõitsid üle Lõuna-Korea piiri ja kohe saabusid USA väed appi Lõuna-Koreale. Kindral Douglas MacArthur , kes oli jälginud Teise maailmasõja järgset okupatsiooni Jaapanis, käskis USA vägedel hoida Põhja-Korealased eemale Pusanist, Korea kõige lõunapoolsemast osast. Kuigi Korea polnud strateegiliselt oluline Ameerika Ühendriikidele , oli Külma sõja etapis oluline mitte jääda poliitilises keskkonnas kommunismi suhtes leebeks.9 Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused).10 September 1950 saabusid USA väeosad Lõuna-Koreasse, koos Lõuna-Korea vägedega jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema.11 Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a.12 (...) Sõlmiti Panmunjomi vaherahu.13
Korea sõda oli suhteliselt lühike, kuid erakordselt verine . Ligi 5 miljonit inimest suri. Rohkem kui pooled neist – umbes 10 protsenti Korea sõja eelsest rahvastikust olid tsiviilisikud. Tsiviilohvreid oli rohkem kui Teises maailmasõjas ja Vietnami sõjas. Ligi 40 000 ameeriklast suri Korea sõjategevuses ja haavatuid oli rohkem kui 100 000.14
Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.15

Suessi kriis

Suessi kriisini viinud sündmuste käik sai alguse, kui prantslane Ferdinand de Lesseps sai 1854. aastal Egiptuse valitsejalt kontsessiooni rajada Vahemerd Punase merega ühendav kanal . Kanalit ehitati kümme aastat (1859 – 1869) ning kontsessioon kehtis 99 aastat, seega pidi lõppema 1968. aastal. 1875. aastal ostis Suurbritannia Egiptusele kuulunud kanali aktsiad (44%) ning Suessi Kanali Kompaniist sai Briti-Prantsuse ühisettevõte. 1888. aastal sõlmiti inglaste ja prantslaste eestvõtmisel Istanbuli konventsioon , millega kuulutati kanal avatuks kõigile ja seega ei tohi seda sulgeda isegi sõjaajal. Tegelikult otsustas aga Suurbritannia, kes tohivad kanalit kasutada, ja see ilmnes selgelt nii Vene-Jaapani sõja kui maailmasõdade ajal.
Suessi kanalit puudutas Lähis-Ida poliitiline arengupilt tugevalt. Kasutades ettekäändena Arabi- paša eurooplastevastast ülestõusu, okupeeris Suurbritannia 1882. aastal Egiptuse ja allutas kanali piirkonna oma sõjalisele administratsioonile. 1914. aastal, kui Suurbritannia sattus Türgi vastaspoolel sõtta, muudeti Egiptus Briti protektoraadiks ning Türgi ülemvõim lõppes ka nominaalselt. 1922. aastal tehti aga Egiptusest brittide eestvõtmisel iseseisev riik, mis jäi sisuliselt aga täieliku Briti kontrolli alla ja selline “ iseseisvus ” Egiptuse eliiti ei rahuldanud.16 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia . Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser .17 Feodaalse monarhia asemel valitses Egiptuses sõjaväeline diktatuur.18 Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega . 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa.19 Prantsusmaa ja Inglismaa esitasid formaalselt mõlemale ultimaatumi vägede tagasitõmbamiseks ning otsustasid siis oma väed kohale saata. Paraku tehti seda liiga aeglaselt ja ebakindlalt. (...) London ja Pariis oli sunnitud häbiga tagasi tõmbuma ning Suessi kanali äärde saadeti Kanada rahuvalvajad, kes püsisid seal kuni 1966. aastani. Kolmandalt poolt vaadatuna ei erinenud Suessi kriis teistest 1950. aastate konfliktidest (...).Tegemist oli Prantsuse ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumite lagunemisega. Seetõttu kujunesid mitmel pool omapärased jõuvaakumid, mille täitmisel uute tegijatega oli konfliktide puhkemine paratamatu. Üldistatult võiks isegi arvata, et kui külm sõda muutus aeg-ajalt tuliseks, siis mitte niivõrd tänu USAle või NSV Liidule – pigem tänu nõrkade lülidele nende suurriikide liitlaste seas. Suurbritannia jaoks oli tegemist viimase suurema iseseisva aktsiooniga rahvusvahelistes suhetes, edaspidi järgis ta vaid USA eeskujusid . Bagdadi pakti (Pakistan, Iraak , Türgi, Iraan ) tippkohtumise eel 29. novembril 1956 kinnitas USA, et tema võtab edaspidi endale Suurbritannia endise rolli, nagu ta oli seda teinud juba varem Euroopas.20
Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.21 Kõige olulisem tänast päeva silmas pidades oli aga inglaste populaarsuse ja mõju kadumine Iraagis . Sealset britimeelset kuningat ja valitsust rünnati teiste araabia maade poolt ja peaminister mõrvati lõpuks 1958. aastal. Iraagis tuli võimule nõukogudesõbralik kindral Kassem.22

Kuuba kriis

Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959 . aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...).23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo. See oli aga peamiseks põhjuseks, miks Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks NL-i poole pöördus.24 Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hruštšov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada.25 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid.26 Ometi oli Hruštšov 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Tegelikult jõudis esimene saadetis SS-4 tüüpi keskmaarakette Kuubale juba 8. septembri öösel ning teine 16. septembril. Kiiruga oli alustatud ka stardipaikade ehitamist: kokku oli neid ette nähtud üheksa - kuus SS-4 ja kolm SS-5 rakettide tarbeks.27 USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi.28 See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti.Kuid tegelikult ei tundnud ka tema end neil päevil kuigi kindlalt. Tõlk Oleg Trojanovski meenutas Hruštšovi sõnu – Nõukogude riigipea olevat väitnud, et saabumas on hetk, mil põrkutakse kokku tõelise tormiga ja et kurssi muuta on juba hilja .29
Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädal aega USA ja NSV Liidu vahel eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.30 Samal ajal valitses tavaelus paanika . (...) NL-i tavaelanikkond oli suures teadmatuses. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid .31 26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.32 Avalikult lammutas NSVL oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO pidi lubama USA avalikule Kuubat mitte kunagi rünnata. Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse. Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembris 1963 lammutati ka kõik USA relvad.33 Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. On väidetud, et see oli poliitilise mõttelaadi võit militaristliku filosoofia üle. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni.nLaiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda.34

Vietnami sõda

Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu- Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 35
1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.36 Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria (kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane).37
USA sekkub Vietnami 1961-1964.aastal. (...)Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt, (...)John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, (...) 1962 - USA nõustajate arv tõuseb 10000-ni. 1963 – 15000 Ameeriklast Vietnamis, Kennedy nõusolekul toimub sõjaväeline riigipööre, Diem kukutakse ja hukatakse.(Riik selle tulemusena siiski demokraatlikumaks ei muutunud, lisaks oli Diemil õnnestunud suhteliselt edukalt nullist üles ehitada riigi valitsemissüsteem, mida tuli nüüd uuesti alustada) (See oli Kissingeri arvates viimane hetk, kus USA oleks saanud veel sõjast kõrvale jääda.)38
1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, mida tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, sest vastased kasutasid partisanisõja taktikat.39 Sõja alguses oli kodumaal (USAs) sellele suur toetus, venimise tulemusena hakkas aga toetus vähenema ja hakati kahtlema USA moraalses õiguses sellist võtlust pidada, lõpu poole nõudsid sõjavastased suurtel demonstratsioonidel sõja kohest lõpetamist, alistumist ja vägede väljatoomist.40 Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahulepingVastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma . Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks . Kodusõda aga jätkus . 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all.41 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik.42
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine. Vietnami sõja kaotused: USA – 58 000 surnut , 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam – 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut. Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks.43

Kokkuvõte

Külma sõja käigus tungis esile nö. bipolaarne maailm. Ühele poole kuulus NSV Liit ja tema alla kuuluvad Ida-Euroopa riigid ja teiselt poolt USA ja turumajanduslikud riigid. Mõlemad pooled üritasid peale Teist maailmasõda kasvatada oma võimu: allutades mõjusfääre ja hõivates lagunevaid koloniaalimpeeriume. Külma sõja esimesed aastad püsisid vägivallata, kuid oli juba näha, kuidas mõlemad üritasid võidurelvastuda ja algas võitlus ’’parema’’ riigi nimel. Et üksteist üle lüüa pakuti liitlastele majanduslikku ja poliitilist toetust, lisaks rakendati propagandat ning sõjalist heidutust. Nii tekkisid mitmed kriisid, kus prooviti kiskuda kolmandaid riike oma mõjusfääri ja see ka paljuski õnnestus. Kuid ilmselt ei mõelnud USA ja NSVL lihtrahva peale, sest inimkaotusi oli äärmiselt palju (Vietnami ja Korea sõjas). Samuti oli äärepealt tuumasõtta astumine Kuuba kriisis äärmiselt ettevaatamatu . Teiseltpoolt arvan, et Külma sõja toimumine viis maailma uude seisundisse. Enam ei olnud valitsev diktatuur ja ühepoolne mõtlemine. Ilmselt tuli need sündmused läbi elada, et maailm saaks minna edasi paremuse poole. Lõppkokkuvõttes said paljud riigid tänu sellele edasiminekule vabaks.

Kasutatud kirjandus

Ajakiri Director . 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015)
Diplomaatia . 2006. Suessi kriisi kurb juubel. Kättesaadav: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/suessi-kriisi-kurb-juubel/ (13.01.2014)
Eesti Entsüklopeedia . 2006. Korea sõda. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/korea_s%C3%B5da2 (12.01.2015)
Eesti sõjamuuseum . Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 (11.01.2015)
History. Casualties of the Korean war. Kättesaadav: http://www.history.com/topics/korean-war (12.01.2015)
History. Korean war. Kättesaadav: http://www.history.com/topics/korean-war (12.01.2015)
Horisont .ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015)
Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (14.01.2015)
Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (16.01.2015)
Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo.net/2006/10/16/52/ (16.01.2015)
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (11.01.2015)
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Suessi kriis 1956. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015)
Külm sõda. (2006) Korea sõda. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015)
Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015)
Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015)
Miksike. (2006) Külm sõda. Kättesaadav: http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kulm_soda_sept_evelinviks.html (11.01.2015)
Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015)
Slideshare. 2013. Kuuba kriis ( Hannes ). Kättesaadav: http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes (14.01.2015)
Sparknotes. THE KOREAN WAR (1950-1953) Kättesaadav: http://www.sparknotes.com/history/american/koreanwar/summary.html (12.01.2015)
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%C3%B5ja-j%C3%A4rel.-K%C3%BClm-s%C3%B5da..doc (12.01.2014)
Wikipeedia . 2014. Suessi kriis. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suessi_kriis (13.01.2015)
1 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 (11.01.2015)
2 Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015)
3 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 (11.01.2015)
4 Miksike. (2006) Külm sõda. Kättesaadav: http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kulm_soda_sept_evelinviks.html (11.01.2015)
5 Külm sõda. (2006) Korea sõda. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015)
6 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. (2012) Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (11.01.2015)
7 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%C3%B5ja-j%C3%A4rel.-K%C3%BClm-s%C3%B5da..doc (12.01.2015)
8 History. Korean war. Kättesaadav: http://www.history.com/topics/korean-war (12.01.2015)
9 Sparknotes. THE KOREAN WAR (1950-1953) Kättesaadav: http://www.sparknotes.com/history/american/koreanwar/summary.html (12.01.2015)
10 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%C3%B5ja-j%C3%A4rel.-K%C3%BClm-s%C3%B5da..doc (12.01.2014)
11 Eesti Entsüklopeedia. 2006. Korea sõda. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/korea_s%C3%B5da2 (12.01.2015)
12 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%C3%B5ja-j%C3%A4rel.-K%C3%BClm-s%C3%B5da..doc (12.01.2015)
13 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015)
14 History. Casualties of the Korean war. Kättesaadav: http://www.history.com/topics/korean-war (12.01.2015)
15 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015)
16 Diplomaatia. 2006. Suessi kriisi kurb juubel. Kättesaadav: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/suessi-kriisi-kurb-juubel/ (13.01.2014)
17 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Suessi kriis 1956. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015)
18Diplomaatia. 2006. Suessi kriisi kurb juubel. Kättesaadav: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/suessi-kriisi-kurb-juubel/ (13.01.2014)
19 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Suessi kriis 1956. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015)
20 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015)
21 Wikipeedia. 2014. Suessi kriis. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suessi_kriis (13.01.2015)
22 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015)
23 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015)
24 Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015)
25 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015)
26 Slideshare. 2013. Kuuba kriis (Hannes). Kättesaadav: http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes (14.01.2015)
27 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015)
28 Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (14.01.2015)
29 Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015)
30 Slideshare. 2013. Kuuba kriis (Hannes). Kättesaadav: http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes (14.01.2015)
31 Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015)
32 Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (14.01.2015)
33 Slideshare. 2013. Kuuba kriis (Hannes). Kättesaadav: http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes (14.01.2015)
34 Saarte Hääl. 2007. Kuuba kriis: sündmus, mis vapustas maailma. Kättesaadav: http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis-vapustas-maailma/ (14.01.2015)
35 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015)
36 Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (16.01.2015)
37 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015)
38 Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo.net/2006/10/16/52/ (16.01.2015)
39 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015)
40 Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo.net/2006/10/16/52/ (16.01.2015)
41Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (16.01.2015)
42 Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo.net/2006/10/16/52/ (16.01.2015)
43 Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (16.01.2015)

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina ndfidfo Õppematerjali autor

vietnam kuuba suessi kriis kuuba kriis kriisid Külma sõja kriisid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt.

Ajalugu

pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu

docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin)

11.klassi ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu

docx

Külm-sõda

kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.

Ajalugu

doc

Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960

MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk