Külm sõda, Hiina kodusõda, Kriisid pärast 2 maailmasõda (0)

Ajalugu kokkuvõte 1
Külma sõja algus 1
HIINA KODUSÕDA 3
Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine 3
Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda 5
Ajalugu kokkuvõte 2
Külma sõja algus 2
HIINA KODUSÕDA 3
Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine 4
Suurbritannia 5
Saksa majandusime 5
Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda 5
Korea sõda 1950-1953 6

Ajalugu kokkuvõte

Külma sõja algus

Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu.
1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas.
Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema.
Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas ta NSV liidus sõjaeelse hirmuõhkonna.
Pikkamööda hakkasid lääneriigid reageerima.
1947 aastal kuulutas Harry Turman väja doktriini, mida hiljem tuntakse tema nime järgi Turmani doktriinina ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgis vabade rahvaste toretamise nii sise- kui ka välissurve vastu ; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatsed.
Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G.Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud riikidele. Sellega loodeti aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele kaasa ja takistada kommunismi levikut. Marshalli plaani kaudu andisd Uhendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteiskümnele Euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. See aitas tõsta nende rahvuslikku kogu toodangut neljandiku võrra. Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda. Ainsana ignoreeris seda keeldu Jugoslaavia ning sattus seetüttu Moskvaga teravasse vastasseisu . Kõigele vaatamata jätkus läänes neid kes uskusid et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avas Stalini katse hõivata Lääne – Berliin . Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning tehti ettevalmistusi reformideks, Nõukogude tsoonis aga kehtestati kommunistlik diktatuur.
1948 aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSV Lääne – Berliini ära välismaast st elektrist , kütusest ning toiduainetest , lootes sel moel linna põlvili suruda ja liita kommunismiga. Lääne- Berliin aga ei alistunud. Usa suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama.
Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine.
1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg koostöölepingu kuna aga osalisi oli liiga vähe liitusid hiljeb 10 euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-atlandi Lepingu Organisatsiooni.
1949 aprill NATO
Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi.
Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda , et vältida uut sõda Euroopas.
1952 – Euroopa Söe ja Teraseühendus
Nato vastukaaluks asutas Nsv liit 1949 aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
1955 aastal moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni (NSV liidu diktaadi elluviimise vahendid)

HIINA KODUSÕDA

Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandžuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel .
1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele , kus ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.
1. Oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.

Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine

Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne Euroopa riikides demokraatlik kord, sellele teele suunasid ameeriklased ka Jaapani. Demokraatia valisid ka mitmed Kolmanda Maailma riigid. Poliitilises elus sai osaldeda üha enam inimesi. Sõjakogemus andis mõista ,et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad . Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus .
Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel.
Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed.
Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid demokraatlik valitsemiskord , turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. 1950 aastaks oli majandus juba normiliseerinud ning hakati majandust moderniseerima.
Edu taga oli nii valitsuste poliitika kui ka rahvusvahelised institutsioonid . Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis ja arengupank (World pank ) ning rahvusvaheline valuutafond.
Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, mis esimesena sai teoks Põhjamaades. Inimeste elu paranes . Eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Sõjast kõrvale jäänud rootsis oli üleminek heaoluühiskonnale alanud juba enne Teist maailmasõda. Erinevad toetused nagu töökindlustus, peretoetused ja puhkusetasud ning kehtestasid 8 tunnise tööpäeva. Rootsi oli väga jõukas.
Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA.Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle tulemuseks oli majanduse kiire arend ning elatustaseme tõus, mis ühendriikide positsiooni maailmas veelgi tugevdas.
Markartism- kommunistide tagakiusamine. (kõrvaldati avalikest ametitest, avalikkuse hukkamõistmine jne )
Suurbritannia
Pärast sõda näis olevat võimsuse tipul , olles saavutanud võidu hiterliku Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. 1940 aasta lõpu poole hakkasid iseseisvuma alad aasias ja 1950 aastatel ka afrikas . Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges briti impeerimui lagunemine suhteliselt valutult ning sälitas kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju.
Prantsusmaa muutus väga vasakpoolseks. Pariisis aga 1947 aastast keelduti koostööst kommunistlike parteidega. Sest sellest nähti moskva käepikendust.
Saksa majandusime
Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati Nsv liidu ja Ameerika ühendriikide , Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks.
Saksamaa majandusime ehk siis vabaturumajandus.
Kommunistlik maailmasüsteem
Kogu võim oli kommunistide käes . Riigi tähtsamatel kohtadel asusid kommunistid või kommunismi võimu all olevad inimesed. Kontroll oli riigiasutuste isegi kultuurivaldkondade üle. Ülisuur võim oli julgeolekuorganeil.
Jätkusid küüditamised. Julgeolekuorganid hakkasid viima suuremaid ja ulatuslikemaid terroriakte.
Kogu võimutäitlus kuulus stalinile , keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate a vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus , kus kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi poliitiliste vastaste füüsilise hävitamisega.

Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda

Kuigi külm sõda ei toonud kokkuvõttes kaasa kolmanda maailmasõja puhkemist ,oldi sellele korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti plahvatusohtlikuks kujunesid Lähis –Ida ning Indo-Hiina . Lähis idas tekitas pingeid eelkõige iisreali sünd mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise.
Üro lõi juutidele Isreali riigi ning seal aastasadu elanud araablastele Palestiina riigi 14 mail 1948.
Korea sõda 1950-1953
Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaare.
1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja- Korea NSV liidu ja Hiina toetusel Lõuna –Koreale kallale ja vallutas suure osa territooriumist. Usa väed tulid appi ja lõid põhja korea tagasi. Selle peale tuli NSV oma vägedega ja alles 38 laiuskraadil pandi nende vägi seisma. See piir püsib tänapäevani.