Sõjajärgne maailm 1945-1956 (0)

Sõjajärgne maailm 1945-1956
Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine
1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud.
Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks . 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W. Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm . Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm . 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid . NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema.
Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära.
Trumani doktriin ja Marshalli plaan
1947. a. Harry Truman , USA president , kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris – Moskvaga vastuseis teravnes.
Berliini blokaad
Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia , Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edestada võidurelvastumises , teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei dem. ega kommunismi.
NATO moodustamine, EL algus
Märts 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk lääneliidu. Võim polnud piisav. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Põhimõte: kui ühte rünnatakse, astuvad teised ka kaitseks välja.
Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid 1952 a Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, majanduslikku koostööd edendava ühingu, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit.
VMN ja VLO
1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN).
1955. a sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Organisatsioonid VMN ja VLO kujutasid endast NSVL diktaadi elluviimise vahendeid.
Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused
Demokraatia : *ühetaolised vabad valimised, * mitu parteid, *sõna-, koosoleku- ja trükivabadus, *omandi ja isiku puutumatus , * kodaniku õigused ja kohustused ja vabastused, * riiklikud töökohad on valitavad, * õigus haridusele, esmaabile, riigikaitsele
Diktatuur: Autoritaarne :* kõik piiratud või keelatud, *õigus haridusele, *väiksed repressioonid , *1partei, *tsensuur, * võime ei tohi kritiseerida, siis sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Totalitaarne: kõik piiratud või keelatud, *massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised.
Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned
Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu . Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal.
Liiduvabariigid (15)
Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidžaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Tadziki NSV, Türkmeeni NSV, Vene NFSVEesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidžaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Turkmeeni NSV, Tadžiki NSV, Vene NFSV
Idablokiriigid (14)
NSVL, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia , Hiina, Põhja-Korea, Vietnam, Kuuba
NSV Liit 1945-1956
50 a algul nõrgeneb riik vajas riik reforme, aga Stalini kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tugevdas massirepressioone, massilised arreteerimised, küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG -i vajas Stalin Nõukogude majanduse käigushoidmiseks- majandustase siiski madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestamise vastu. Kesk- ja Ida- Euroopa oli II ms lõpuks okupeeritud Punaarmee poolt. 48 allutatud kommunistlikult diktatuurile- ühesugused skeemid - ajutine valitsus ( kommunistid). Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused ja siis valimised. Võidu saavutasid kommunistid, kes allusid Moskvale . Nad natsionaliseerisid tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ja likvideerisid teised parteid. Nii tõusid kommunistid võimule NSVL satelliitriikides- Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Sarnane skeem Ida- Saksamaal. 1949 Saksa DV. Stalin suri 5. Märtsil 1953. Asemele astus Lavrenti Beria, kes alustas uuendusi. Beria arreteeriti 26. Juuni 53 ja detsembris lasti maha. Asemele Nikita Hruštšov- algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberiseerimine.
Korea sõda
1950.a juunis tungib Põhja-Korea (PK) NSVLi ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale (LK) kallale. Vallutab suure osa territooriumist. PK kuulutati agressoriks. USA kindral MacArthur maandas väed PK tagalas, lõigates väed oma tagalast ära. PK väed taganesid ning ÜRO väed liikusid neile järgi. PK kokkuvarisemisoht tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias).
Berliini ülestõus
NSVLis võimuvõitlus. Rahulolematusviletsate elutingimuste üle lõppes 1953.a avaliku vastuhakuga. Juunis Ida-Berliinis ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused terves Ida-Saksamaal. Lääneriigid ei suutnud vastuhakke kommunismile toetada (polnud plaane kuda käituda, ülehinnati NSVLi tugevust). Kuulutati sõjaseisukord, tänavatel tankid . Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus umbes tuhatkond inimest. Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma.
Ungari ülestõus 
Oktoobris 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus , kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuorganid avasid tule ja puhkesid lahingud- isegi Nõukogude tankid ei suutnud Molotovi kokteilidega varustatud ungarlaste vastu. Imre Nagy , uue valitsuse juht, lubas tuua demokraatia ja Nõukogude relvajõud Budapestist välja viia. Tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu Kesk- ja Ida-Euroopas ja NSVLis. Lääneriigid polnud valmis toetama ülestõusu ning kardeti III MS puhkemist ning öeldi, et ei tulda appi. NSVL surus 4.november 1956 vastuhaku jõuga maha. Ungarlased palusid abi ÜROlt, aga seda ei tulnud. Novembri lõpuks oli ülestõus lõplikult maha surutud. ( Ungarist põgenes 180 000, hukkus 3000 ja arreteeriti 20 000 inimest. ) Arreteeriti ka Nagy, talle pakuti elu, kui mõistab ülestõusu hukka. Ta keeldus ja 1958 ta poodi üles.
Suessi kriis
1952. a kukutati Egiptuses monarh. 1956 riigistas uus valitsus Suessi kanali. NSVL toetas Egiptust (Eg), varustas relvadega. 1956 sügisel ründas Iisrael Suurbritannia ja Prantsusmaa õhutusel Eg– tahtsid kontrollida Suessi kanalit. ÜRO, USA ja NSVL sundisid mõlemaid pooli sõjategevust lõpetama. Kõik viisid oma väed Egiptusest välja. NSVL liiduriigid ei lootnud enam lääne abile. NSVL arvas , et tuumasõjaga ähvardades suudetakse kapitalistlik süsteem lõpuks hävitada.