Kordamine 1. Õpilane teab mõistet heaoluühiskond, ja teab selle tunnuseid ning häid ja halbu jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel:
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.viii. NOORSOOLIIKUMINE
o Aasta hiljem lõppes Briti mandaat (1948), mille tulemusena kuulutatakse Iisrael iseseisvaks. o Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga. Iisrael ei sõdinud kõikidel rinnetel sama intensiivsusega, selle asemel koondati jõude ühes paigas ja taganeti teises. o Palestiinlastest tsiviilelanike aeti massiliselt sõja ajal minema, lootuses vältida viienda kolonni teket. o Rääkida võib kuni 900 000 minema aetud araablasest, kellest paljud elevad praeguseni põgenikelaagrites. o Seda kõike tolereeriti, kuna Läänemaailm tundis süüd Holokausti eest. Seeläbi toodi kahju tagakiusatud araablastele. Juutidel õnnestus 1948 võimu haaramine, sest o juba aastaid oldi seal võimuorganeid ja institutsioone loonud, mis kohe peale brittide lahkumist rakendusid
NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.(ulbrich ja hruštšov) PRANTSUSMAA 35. Alžeeria ja Prantsusmaa: 1954.a puhkes Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. Prantslaste jaoks oli Alžeeria Prantsusmaa osa.Mäss Gauelle võimule tulekuks. Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa
Sõjalised. NATO 1949 Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon. VLO 1955 Varssavi lepingu organisatsioon. Saksamaa 1945-1949 Pärast II Maailmasõda jagati Saksa 4 okupatsioonitsooniks. USA, Sb, Prants, NSV Liit. Berliin omakorda neljaks. Nõukogude Liit soovis Berliini enda valdusesse. (Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks.
1962 – USA luure avastas Kuubal NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi. Kompromiss: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin FIDEL CASTRO J.F. KENNEDY N. HRUŠTŠOV TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968 1960.a keskpaik – “Praha kevad” - Tšehhoslovakkia KP liider Alexander Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi. Eesmärk - nn inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse. Dubček asendati 1969 vanameelse G.Husákiga. http://thevieweast.wordpress.com/2012/06/27/dubceks-failings-the-1968-warsaw-pact-invasion-of-czechoslovakia/
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste liikumine nõudis kod
Imle kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega. Nasserit toetas NSVL, varustades neid relvadega. Sõtta astusid ka Iisrael, IM ja PM, viimased tahtsid saada tagasi kontrolli kanali üle. ÜRO ajasid sõdivad pooled lahku. Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi mõju suurenes Lähis-Idas o Vietnami sõda – Põhi VS Lõuna. Põhi polnud nõus riiki pooleks tegema, tahtis vallutada lõunat, mis ka õnnestus lõpuks o Berliini ülestõus – sakslastel tekkis lootus NSVLi võimu alt vabanemiseks. Rahulolematus elutingimuste üle viis avaliku vastuhakuni. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida, kommunistidel õnnestus vastuhakk maha suruda o Ungari ülestõus – Poola toetuseks toimus meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Protestijate vastu avati tuli -> lahingud tänavatel. Ametisse seati uus valitsus (Imre Nagy). Vastuhakk suruti maha, Nagy hukati
Kõik kommentaarid