Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda (0)

5 VÄGA HEA

Nõo Reaalgümnaasium
Vietnam ja Vietnami sõda

Referaat

Koostaja : Triin Kaaver
Juhendaja : Ege Lepa

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................... 3

Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4

Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5

Vietnami sõja käik

La Drangi oru lahing .............................................................................................. 6

Lahingupatrullid ..................................................................................................... 7

Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9

Muutuv sõda .......................................................................................................... 9

Vietnamiseerimine ................................................................................................ 9

Sisenemine Kambodžasse .................................................................................... 10

USA väljumine sõjast ....................................................................................... 10-11

Sõja lõpp ......................................................................................................... 11-12

Liitlasväed................................................................................................................... 13

Kaotuse ja võidu hind ................................................................................................ 14

Kokkuvõte .................................................................................................................. 15

Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 16

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks Vietnami sõja, sest sellest peatükist maailma ajaloos tean väga vähe. Nüüd mul on võimalus end selles valdkonnas harida ja oma silmaringi laiendada. Praegu tean Vietnamist nii palju, et oskan näidata, kus see riik maailmakaardil asub ja, et USA ei teinud sealse sõja käigus hoidmisega just palju head. Kuid, kuidas see sõda alguse sai, mis seisukorras oli see riik pärast Teist maailmasõda, mis sai Vietnamist pärast sõda, selle kohta mul veel teadmised puuduvad.
Minu referaat katab ära ajavahemiku Vietnamist pärast Teist maailmasõda kuni sõja tagajärgede ja riigi ülesehituseni välja. Pikemalt kavatsen peatuda riigi kahestumisel, sõja käigul ja toetajariikidel.
Minu üllatuseks on Tartu linnaraamatukogudes üsna vähe otse Vietnami sõja kohta käivad raamatuid ning seepärast pidin leppima mitmete raamatutega, mis räägivad külmast sõjast ja, kus Vietnami sõda on mainitud vaid mõneteistkümnel leheküljel. Praegu, enne alustamist on väike hirm sees, et kas saan ikka põhjaliku ja vajaliku info kätte. Loodan, et siin on ka internet mulle abiks.
Loodan, et suuda edukalt selle referaadi valmis saada ning pärast ka klassi ees seda enesekindlalt esitada. Jõudu tööle!

Indo-Hiina sõda

Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Kuid 1941. aastal loovutasid Prantsuse väed Indo-Hiinas kontrolli jaapanlastele ja aitasid koguni kaasa Jaapani võimule riikides, millest hiljem said Vietnam, Laos ja Kambodža. Kui Ameerika Ühendriigid läksid sõtta Jaapani vastu, muutus olukord Indo-Hiinas keeruliseks. Jaapani vastu võitles Vietnamis natsionalistide organisatsioon Viet Minh . Seda juhtis Ho Chi Minh, kes oli ka Indo-Hiina kommunistliku partei juht. USA otsustas jätta kõrvale erimeelsused selle rühmitusega ning toetasid nende pingutusi, et jaapanlasi Indo-Hiina piirkonnast välja tõrjuda.
Jaapani impeeriumi hukk andis Viet Minhile suurepärase võimaluse 2. septembril 1945 kuulutada välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi ja alustada sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Samuti kirjutati kohe iseseisvusdeklaratsioon , mis põhines ameerika mudelil , lootes USA jätkuvat toetust. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni, mis algas 1941. Prantslased lootsid Viet Minhi üle kiiret võitu saavutada, kuid vietnamlased tahtsid prantslasi välja kurnata. Samal aja vahetasid Ühendriigid poolt, sest Prantsusmaa toetus Külmas sõjas oli neile ääretult tähtis, ning hakkasid prantslaste poolel sõdima. Ho Chi Minhi organisatsioon hakkas saama toetust hoopis Hiina Rahvavabariigilt ja Nõukogude Liidult.
Pikale venitatud sõja taktika oli 1953. aastaks Viet Minhile palju edu toonud . Prantslased hakkasid kodumaal juba kahtlema, kas koloonia on ikka nii palju inimelusid väärt. 1954. aastal toimus Šveitsis, Genfis konverents , kus otsustati sõja saatuse üle. Võitu ihkasid nii Viet Minh kui Prantsusmaa. Kuna prantslased olid saanud just enne Genfi konverentsi alandava löögi, siis otsustati jagada Vietnam kaheks 17. paralleeli järgi. Piki seda joont moodustati demilitariseeritud tsoon. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis, pealinnaks Hanoi , ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon . Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga.
Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda . Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi. Diemi režiimi iseloomustas korruptsioon , vähene huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus . Diemi väed tapsid Lõuna-Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama. Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud.

Teel uue sõjani

1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid , kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele selge, et Vietkong on sõda Lõuna-Vietnamis võitmas. President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami võimuladvik oli korrumpeerunud ja võimetu iseseisvalt ohjeldamispoliitikat kaitsma. Diem sekkus lühinägelikult usuellu, üritades piirata Vietnami budistide õigusi, kes moodustasid 80% elanikkonnast. Kõige nähtavam märk nendest repressioonidest saabus välimaailmale 11.juunil 1963, kui vana buda munk Thich Quang Duc end maailma meedia esindajate eest põlema süüütas. Pildid sellest šokeerisid maailma ja Diemi valitsust taheti aina enam maha võtta. Novembris andis tollane USA president nõusoleku riigipöördeks - Diemi kukutamiseks ja hukkamiseks. Loodeti, et uus valitsus jätkab kommunismivastast sõda ja viib läbi vajalikud reformid , kuid seda ei juhtunud. Pärast J.F. Kennedy mõrvamist tuli USA’s võimule president, Lyndon B. Johnson, kelle isik mõjutas Vietnami sõja kulgu kõige tugevamini. Johnson mõistis, et pead Vietnami olukorra suhtes otsuseid langetama , ent see ei tohi põhjustada liigset poleemikat ega NSV Liitu ülearu ärritada. Samuti ta lubas, et USA ei astu sõtta. Thich Quang Duc
2. augustil 1964 ründasid Põhja-Vietnami vahilaevad TongKingi lahes USA hävitajat Maddox. Suuri purustusi ei tekitatud ja Johnson mõistis, et piirkonnas paiknevad USA väed viisid Põhja-Vietnami rannikul läbi salajasi missioone. USA ei plaaninud vasturünnakud vaid otsustas saata piirkonna patrullide abijõuks hävitaja C.Turner Joy. 4. augusti tormise öö segaste sündmuste keerises sattusid USA väed lahingusse, mida nad pidasid Põhja-Vietnami kordusrünnakuks. Küsitav oli asjaolu, kas Põhja-Vietnami väed üldse ründasid. President ja kaitseminister esitasid järgmisel päeval USA Kongressile arutamiseks Tongkingi lahe resolutsiooni, millest kirjeldati intsidenti kui põhjuseta agressiooni. Jäänud uskuma, et Ameerikat rünnati ja, et Johnson täidab oma rahulubadust kiitsid Senat ja Esindajate koda ründeplaani heaks ja Johnson sai Kagu-Aasias tegutsemiseks vabad käed. Nii loovutas Kongress oma põhiseadusliku õiguse sõja kuulutamiseks. Johnson rikkus oma lubastust ja kasutas Tongkingi lahe resolutsiooni väljakuulutamata sõja pidamiseks Lõuna-Vietnamis. Põhja-vietnamlased pidasid resolutsiooni võrdväärseks sõja kuulutamisega. Seetõttu suurendasid hiinlased toetust Vietkongie ning asuti esmakordselt Ameerika vägesid otseselt ründama.

4. Vietnami sõja käik

La Drangi oru lahing
Kuigi Vietnami sõda oli olnud juba aastaid kujunemisjärgus, tuli USA lahinguvägede lõplik rakendamine Lõuna-Vietnami kaitseks kõigile üllatusena. Esimesena saabus sõjavägi USA baasi Danangis, et tagada Lõuna-Vietnami iseseisvus. Ometi polnud ei võimudel ega sõjaväel mingeid kindlaid plaane ega isegi konkreetset seisukohta, kuidas seda eesmärki saavutada.
Kindral William Westmoreland uskus, et Põhja-Vietnam kavatseb ulatuslikku maismaapealetungi ja seepärast nõudis ta kohe lisaüksuste saatmist ning 1965. aasta juuniks oli Ameerika sõdurite arv Vietnamis tõusnud 220 000-ni, mis oli nelja kuu kohta märkimisväärne saavutus. Westmorelandil oli plaan teada saada Vietkongi vägede asukohad ja siis neid rünnata. Lahingu käigus pidid USA väed appi võtma suurtükijõud ja õhuväe, et vaenlane lõplikult purustada. Ta lootis, et võidu saavutamiseks ja vägede väljatoomiseks kulub 3 aastat. Ameerika otsustas pidada konventsionaalselt sõda, uskudes, et ülekaaluka jõu rakendamine toob võidu. Paraku ei osanud keegi arvestada Vietnami rahva sitkuse ja pühendumusega, samuti hinnati üle ameeriklaste võimet taluda pikaleveninud sõda. William Westmoreland
1965. aastal hakkasid nii USA kui Põhja-Vietnami sõjaväe juhid otsima võimalust vastaspoole lahingusse tõmbamiseks, selleks et teineteise nõrkadest ja tugevatest külgedest aimu saada. Kahe osapoole väed kohtusid Kesk-Mägismaal Route 19’l, mis jagas Lõuna Vietnami kaheks. Westmoreland oli hästi ettevalimistunud. Ootel oli õhumobiiliüksus, millega sai kiiresti sõdureid transportida. Samuti oli tuletoetus suurtükiväelt, ründehelikopteritelt ja lennukitelt. PVA (Põhja-Vietnami armee ) ründas USA eriüksuste laagrit Plei Mes’is 19.oktoobril ja selle eesmärgiks, oli ameeriklased lahingusse tõmmata. Võimalusest kinni haarates andis USA komandör käsu õhumobiiliüksusele kommunistlikud väed leida ja hävitada. PVA väed taganesid la Drangi jõe orgu ümbritsevatessse Chu Pongi mägedesse. 14.novembril kohtusid kaks sõjaväge lahingus. Ägedas lahingus kukutas PVA peaegu USA positsiooni, ent jalaväerelvade, suurtüki- ja lennuväe ühise abiga saadi PVA’st viimaks võitu. Võitlus kestis kolm päeva. PVA kaotas 6000-mehelisest väest hinnanguliselt pool. La Drangi oru lahing oli äärmiselt tähtis, kuna sellest kujunes pretsedent Vietnamis kasutatud lahingutaktikatele. USA komandör järeldas, et on vaja veel paari sellist võitlust, et PVA hävitada. Teine osapool pidas aga lahingut sellegipoolest võidukaks, kuna nüüd mõisteti, et ollakse siiski suutelised USA vägedega võitlema. La Drangi oru lahing

Lahingupatrullid
Kuigi probleemid, mis vaevasid Lõuna-Vietnamit, olid oma olemuselt pigem poliitilised ja majanduslikud, keskendus USA sõjalistele lahendustele ja valmistus riigis pidama suurte üksustega sõda. Ettevalmistusi tegid ka Vietkong ja PVA. Nad töötasid välja lahingutehnikad, mis hõlmasid miinivälju, punkrisüsteeme ja tunnelivõrgustikke. Alles 1966. aasta sügisel alustatud operatsiooni „Attlebro“ käigus tegid USA väed arvukate lahingupatrullide abiga katse hävitada kommunistlikud jõud kogu Lõuna-Vietnamis. Oma taktikalist eelist kasutades võitles Vietkong tihti hoolikalt ettevalmistatud lahniguväljadel, kuni nende kaotused jõudsid teatud piirini, ning seejärel lahingust tagasi tõmbusid ja taandusid oma turvatsooni. Operatsiooni ajal tapeti 1100 Vietkongi sõdurit. Usa kaotas ise vähem kui 100 meest. Lisaks sellele lõhkusid ameeriklased mitmed Vietkongi peatuskohad ja sundisid neid Kambodžasse põgenema.
1967. aastal sai kindral Westmoreland enda käsutusse rohkem kui 390 000 USA sõdurit, et operatsiooni „Cedar Fallis’iga“ Vietkongile lõplik hoop anda. Mille eesmärgiks oli murda Vietkongi kontroll Raudse Kolmnurga üle. Taktikalise üllatusena maandus 60 transpordihelikopterit Ben Sucis asuvas Vietkongi külas ja tugipunktis. Mõne minutiga oli küla evakueeritud ja vallutatud. Kuigi Vietkongi tabati ootamatult, säilitasid nad taktikalise eelise ja vältisid taas suuremat lahingut, jättes maha järelväesalgad, et ameeriklasi väiksematesse kurnamislahingutesse haarata. Hukkus 450 Vietkongi võitlejat ja 83 USA sõdurit. Cedar Falls
Kuu aega hiljem alustas USA Vietnami sõja ühe suurima operatsiooniga „Junction City“, püüdes uuesti Vietkongi purustada. Nii õhudessandüksus kui maavägi alustas Vietkongi ümber piiramist. Kuigi mitmed tähtsad üksused saadi kätte ja nad vastasid enesetapjalike öiste rünnakutega ameerika eelpostide vastu, õnnestus enamikel Vietkongi sõduritel siiski põgeneda. 14.mail lõppenud operatsioon nõudis 282 USA ja 300 vietkonglase elu. Junction City
USA väed olid Lõuna-Vietnamis võideldes geograafiliselt nii erinevatel aladel, et tegu võinuks olla eraldi sõdadega. Vietkong kandis raskeid kaotusi, kuid sellest hoolimata määras Vietkond endiselt kogu sõjategevuse kulgu ega kaotanud kordagi kontrolli oma tugipunktide üle.

Teti pealetung
Vietnami sõda oli nii 1967. aasta kurnamisrünnakutes saavutanud edu kui ka läbikukkumiste tulemusel jõudnud otsustavasse faasi. Kuigi nii Ho Chi Minh ja Giap olid selliseks konfliktiks valmistunud, kartsid nad, et suurte kaotuste tõttu võib nende rahvas murduda. Kartes lõplikku kaotust, otsustasid mõlemad pikalevenitatud sõja strateegiat vältida, lootes otsustava lahinguga USA vägesid võita. Ho Chi Minh ja Giap
Vietkongi kindral Pham Hungi kavandatud plaan Teti ründamiseks koosnes kolmest etapist. Selle suure rünnaku ettevalmistamiseks oli Vietkong 1967.aasta lõpus USA väed mitmete rünnakute ja koondumistega Vietnami sisemaale meelitanud. Samal ajal kui Ameerika väed olid veel kaugel ega olnud lahingukorras, võttis Vietkong ette riskantse sammu, asudes koondama 84 00 mehest koosnevat väge Lõuna-Vietnami suuremate linnade lähistele. 1968. aasta jaanuariks oli Vietkongi väeüksuste koondumine lõpule viidud ja kommunistid oli valmis ulatuslikuks pealetungiks. Rünnakud linnadele olid ajastatud vastavalt kuukalendrile ningi pidid toimuma Teti ehk uue aasta pidustuste relvarahu ajal. Giap lootis, et üllatusmoment tagab kindla võidu veel enne, kui Ameerika sõdurid jõuavad reageerida, ning üksikute linnade vallutamine viib üldise ülestõusuni, mis taga sõja võidu.
30. jaanuari varahommikul alustasid kommunistliku väed Teti rünnet. Peamiseks sihtmärgiks oli Saigon. Väed ei rünnanud organiseeritult ühiste jõududega, et Saigon kukutada , vaid otsustasid pigem valida välja poliitilise ja sõjalise tähtsusega sihtmärgid, püüdes halvata valitsuse kontrolli linna üle ja kannustada rahvast loodetud üldist ülestõusu alustama. Seetõttu rünnati presidendipaleed, raadiojaama, sõjaväe peakortereid, USA saatkonna territooriumi, algatades sõjaväepolitseiga 6-tunnise lahingu. Selle käigus hukkusid kõik Vietkongi ehituspataljoni sõdurid, ilma et oleksid suutnud saatkonna põhiterritooriumile tungida . Üllatusmoment tõi esielagu Vietkongile edu, ent samas ebaõnnestuti oma üldistes eesmärkides, millele aitas oluliselt kaasa võimsate USA vägede kiire reaktsioon . Ameerika sõjavägi korraldas katmata Vietkongi vägedele tõelise veresauna ning pealetung murti päevadega. Veel tähtsam oli see, et rahvas ei tõusnudki kommunistide toetuseks üles. Saigoni rünnak
Giapi Teti plaani viimane osa hõlmas Ameerika mereväebaasi ründamist Khe Sanhis, koondades eelnevalt 40 000 sõdurit. Westmoreland oli sedamoodi rünnakuga arvestanud ning oli täies lahinguvalmiduses, kui vaenlane 20. jaanuari piiramist alustas. Giap lootis, et tema väed, mis olid lõiganud ära side maismaaga, suudavad sealse ajutise lennuvälja tegevuse halvata ning suurtükitule survel on merejalaväelased sunnitud viimaks alistuma. Westmorelandil oli planeeritud vastulöök – operatsioon„Niagara“. Ameerika pommitushävitajad ründasid kommunistide positsioone ööpäevaringselt. Sõjaajaloo kõige kontsentreerituma pommirünnaku ajal heitsid õhujõud alla pommitonnaaži, mis on võrdne 10 Hiroshima-suuruse aatomipommiga. Ehkki tulemused olid selged, jätkusid lahingud 8. aprillini , mil maaüksuste saabumine tegi 77.päeva kestnud piiramiselt viimaks lõpu. USA väed kaotasid ümberpiiramise ajal 400 meest, kommuniste hukkus hinnanguliselt 12 000. USA vasturünnak

Muutuv sõda
Samal ajal kui Ameerika tänavatel puhkesid rahutused, et sõda lõpetada ja Pariisis algasid rahuläbirääkimised, püüdis Westmoreland Lõuna-Vietnamis nõrgenenud Vietgongi ja PVA vastupanu murda. See läks luhta, sest kommunistid pagesid taas Kambodžasse. 1968. aasta juulis asus Westmorelandi asemele kindal Creighton Abrams , kes mõistis vajadust tegutseda piirides, mille oli Vietnami sõjale seadnud ameeriklaste kahanev toetus ning seepärast muutis ta põhjalikult edasisi käitumisjuhiseid. Võttes sihiks suurema taktikalise paindlikkuse, hülgas Abrams lahingupatrullide poliitika ja kurnamise. Ta algatas ühe sõja strateegia, mille esmärgiks oli tavapäraste sõjaliste jõupingutuste sidumine rahustamispüüetega terves Lõuna-Vietnamis. USA lahingumissioonid olid Abramsi juhtim ise all tunduvalt väiksemad ning olid mõeldud selleks, et vaenlast tema tsiviiltoetusest ära lõigata. Luure Keskagentuuri abiga andis Abrams suure hoobi Vietkongi infrastruktuurile Lõuna-Vietnamis. Creighton Abrams

Vietnamiseerimine
USA uueks presidendiks sai 1969. aastal Richard Nixon , kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodžas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA’t Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja „vietnamiseerimise“poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni administratsioon korraldada Põhja-Vietnamile diplomaatilise rünnaku, luues heanaaberlikud suhted Hiina ja NSV Liiduga, ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. Kissiner ja Nixon

Sisenemine Kambodžasse
Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodža juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma riiki hullematest sõjakahjudest, lubades kommunistidel piirialasid kasutada ja vaadates liitlaste sissetungidele piirkonda läbi sõrmede. Ometi õnnestus 1970. aasta märtsis ameerikameelsel kindralile Lon Nolil Sihanouk kukutada ja sundida põhja-vietnamlasi Kambodžast lahkuma . Põhja-vietnamlased aga ei kavatsenudki lahkuda ja jätta oma turvapaika ja logistilisi alasid maha ning seetõttu võtsid nad ühes Kambodža kommunistlike punakhmeeridest mässulistega südameasjaks Lon Noli valitsus hävitada. Nixon, kes nägi rünnakus ohtus, nõustus laiaulatusliku sissetungi Kambodžasse toetama , et Lon Noli kehtestatud riigikord päästa. Kuigi Nixon mõistis, et see operatsioon on põhiseaduslikust aspektist küsitav ning võib vallandada Ameerika protestimöllu, pidas ta vajalikuks riskida . Lon Noli
Kambodžas pidasid kommunistide järelväed ägedaid lahinguid ülekaaluka liitlasväe vastu, võimaldades suurel osal PVA põhiüksustest pakku pääseda. Poliitilisi tagasilööke kartes oli Nixon pannud sõjaväele piirangud, mis tähendas, et USA väed ei tohtinud Kambodža piirist üle 30 kilomeetri kaugusele tungida ja pidid 30. juuniks maalt lahkuma. Piirangud tegid sõja võitmise võimatuks. Neid piiranguid ei peetud USA kodurindel millekski ning seepärast vallandus Kambodža sissetungi tõttu protestilaine koos vägivallaaktidega.

USA väljumine sõjast
1971 . aasta kuud möödusid lahinguväljadel ja USA kodurindel suhteliselt rahulikult . Ameerika väed jätkasid taandumist, jättes aasta lõpuks Vietnamisse vaid 140 000 sõdurit. Suhteline passiivsus lahingutandritel muutis sõja poliitiliselt ebaoluliseks teemaks ka Ameerika üldsuse silmis . Samal ajal tehti edusamme Pariisi rahukõnelustel, kui Kissinger ja Põhja-Vietnami esindaja jõudsid lähemale relvarahu kokkuleppele, kuna mõlemad mehed mõistsid, et USA taandumine konfliktist on saamas reaalsuseks. Rahvusvahelisel rindel hoidis Nixon Põhja-Vietnamit surve all, lõdvendades pingeid NSV Liidu ja Hiinaga. Nii Nixon kui Kissinger mõistsid, et Lõuna-Vietnam ei suuda ilma USA vägedeta vastu pidada. Ometi pidi Ameerika osalus sõjas lõppema. Rahulepetes nõustus Ameerika sellega, et Lõuna-Vietnamisse jäävad sisse kommunistlikud sõjaväeüksused. Põhja-Vietnamlased olid aga nõus lubama Lõuna-Vietnami valitsusel USA toetusel püsima jääda. See mööndus oli kommunistidele omajagu nuhtluseks kaelas, sest andis Lõuna-Vietnami valitsusele teatava legitiimsuse.
1972. aasta 8. oktoobril jõudsid kaks poolt Pariisi rahuläbirääkimistel kokkuleppele, mis ei puudutanud aga lõuna-vietnamlasi. Nende väljajätmine näitas selgelt, et läbirääkimiste kõneaine polnud mitte Lõuna-Vietnami püsimajäämine, vaid Ameerika taandumine konfliktist. Lõuna-Vietnami president mõistis, et sõlmitav rahuleping tähendab tema riigi jaoks surmaotsust ja keeldus alla kirjutamast. Rahukõnelused olid taas ummikusse jooksnud. Nixon taipas , et peab põhja-vietnamlased läbirääkimistelaua taha tagasi sundima. 1973. aasta 8. jaanuaril kirjutasid kõik pooled Pariisis alla kokkuleppele, mis tegi lõpu Ameeika osalusele Vietnami sõjas. 60 päeva jooksul tuli kõigil USA sõduritel Lõuna-Vietnamist lahkuda ning põhja-vietnamlased pidid USA’le loovutama kõik sõjavangid. Tõsiasi, et USA astus Vietnami sõjast välja, ilma et oleks lahendanud poliitilised küsimused, mis konflikti algselt oli vallandanud, muutis aga edasise sõjategevuse paratamatuks. Pariisi rahuläbirääkimised
Pariisi rahukonverets

Sõja lõpp
Sõda Vietnamis ei lõppenud Ameerika taandumisega konfliktist, vaid võttis üksnes teise suuna. 1973. aastal paistis olukorad Lõuna-Vietnamile lootusrikas. Nende armees oli üle miljoni sõduri ja kasutusel olid USA uusim relvastus, millest suurema osa moodustasid relvad, mille liitlasväed olid ma jätnud. Kommunistlikel vägedel, kes polnud veel viimastes lahingutes kogetud kaotusekibedustest üle saanud, oli Lõuna Vietnamis üksnes 150 000 sõdurit. Lisaks sellele olid purustatud teed, mida kasutati nende varustuse kohale toomiseks. Seega oli Lõuna-Vietnami armeel teatav ülekaal, aga mitte kauaks .
Lõuna-Vietnami riigikord oli nõrk ja valitus korrumpeerunud. President Thieu ei vaevunud pingutama, et võita oma rahva üliolulist toetust. Seepärast polnud riigi elanike kui armee moraal kriisi lähendes kuigi kõrge. Samuti ei saanud enam USA abile loota , sest Nixon oli tagasi astunud ja uus president Gerald Ford keeldus sõdureid Vietnamisse tagasi saatmast. Lõuna-Vietnami valitsusel tuli edasi tegutseda omapäi. Olles teadlik, et eelisseisund ei pruugi kaua kesta, andis Thieu armeele otsemohe alustada rünnakuid Põhja-Vietnami vastu ning saavutas peagi mitmes järjestikuses lahingus ülekaalukaid võite. Näilise edu varjus oli Saigoni riigikord aga hakanud juba kokku varisema. Lõuna-Vietnami majandus ei suutnud katta armee ülalpidamiseks minemaid kulutusi, mistõttu riigi kaitsevõime sõltus peaaegu täielikult USA majanduslikust toest. USA toetussummad vähenesid aasta-aastalt ja seetõttu varises Lõuna-Vietnami valitsus kokku. 1974. aasta lõpuks oli armee kaotanud oma tulejõu eelise Põhja-Vietnami ees. Totaalne häving polnud enam kuigi kaugel. Thieu
1974. aasta lõpuks olid põhja-vietnamlased taas ründevalmis. Nõukogude relvastusega varustatud armee oli valmis innukalt tegutsema, et konfliktile Vietnamis viimaks lõpp teha. Rünnakutes palus Lõuna-Vietnam USA’lt abi, kuid seda ei saadud. Põhja-Vietnami vägi muutus aina tugevamaks ja alustati ulaltuslikke rünnakuid, sest teati, et USA neid enam ei ohusta. 1.märts 1975 alustati üldpealetungi esimest etappi . Viis PVA divisjoni tungisid Kesk-Mägismaale ning neid toetasid soomukid, suurtükivägi ja pioneerivägi. Tagajärjed olid hukatuslikud, sest Lõuna-Vietnami armee oli liialt nõrgenenud ja ei suutnud vastu panna. Samal ajal kui Kesk-Mägismaad hävitati, sööstis Lõuna-Vietnami põhjapoolseid maakondi ründama veel viid PVA divisjoni. Olukord halvenes kiiresti, eriti pärast seda, kui põhjapoolsed üksused mõistsid, et nad on Kesk-Mägismaal toimuva taganemise tõttu ära lõigatud. Kaks miljonit põgenikku lootis meritsi riigist minema pääseda, kuid Lõuna-Vietnami võimud jäid selle korraldamisega hilja peale. Suudeti päästa vaid 50 000 inimest. Saigoni vallutamine
PVA asus kõikjalt üle kogu Lõuna-Vietnami oma vägesid Saigoni koondama, silme ees terendamas võit. Aprilli alguses asuti Saigoni poole teele, kuid Lõuna-Vietnami armee suutis neid nädalaid takistada Saigoni jõudmast. See näitas armee potensiaali, kui ainult poleks olnud poliitilisi ja majanduslikke probleeme. Paraku tungis viimaks PVA läbi armee kaitsest ja tee Saigoni jäi avatuks. Mõistes, et sõda on lõppenud, võttis Thieu oma seitse asja ja põgenes riigist väga rikka mehena. PVA alustas oma rünnakuid otse Saigonile 25. aprillil . Samal ajal hakkasid USA väed mõningase hilinemisega evakueerima neid lõuna-vietnamlasi, kes olid sõjategevuses olulist rolli mänginud. Lõuna-Vietnami kodanikel polnud mingit šanssi vallutajatelt erilist armu loota. Evakueerimise operatsiooniga päästeti tuhandeid inimesi. USA väed võtsid appi helikoptereid, päästeti küll paljud, aga maha jäi veel tuhandeid, kel olid ette näidata lahkumisload. PVA’l õnnestus kiiresti murda vastupanu terves Saigonis, mis võimaldas kommunistidel peaaegu takistamatult edasi tungida. 30. aprilli lõunaks õnnestus tankiväeosadel murda läbi presidendipalee väravate, mis oli Lõuna-Vietnami võimu sümbol. Lõuna-Vietnami viima president kindral Minh ootas seal vägesid, et neid teavitada alistumisest. Kõige kõrgem PVA ametnik , kes parasjagu sündmuskohal viibis , oli kolonel Bui Tin – PVA ajalehe reporter. Tõdenud üllatuseda, et temast on saanud osaline sedavõrd pöördelistes sündmustes, sammus Tin paleesse, et olla tunnistajaks Lõuna-Vietnami valitsuse lõplikule alistumisele. PVA väed Saigoni palee väravas
USA päästeoperatsioon

Liitlasväed

Ehkki Ameerika Ühendriikides sõda Vietnamis leidis meedias palju kajastamist, jäid USA liitlased paljuski anonüümseks. Tai, Korea, Austraalia ja Uus- Meremaa sõjaline panud Vietnamis oli suur, selle tähtsust on paraku aga alahinnatud.
1968. aastaks saatis oma piiriäärsetel aladel kommunistlike partisandega võidelnud Tai Lõuna-Vietnamisse Mustade Pantrite divisjoni. Tailased korraldasid mitmeid iseseisvaid lahingupatrulle, mida toetas nende endi suurtükivägi ning mille eesmärk oli takistada varustuse ja moona toimetamist Vietkongile. Nende tegutsemispiirkond oli suhteliselt väike, aga nad oli sellegipoolest tõhusad, iseäranis oma rahustusettevõtmistes. Alates 1971. aastast tõmbusid Tai väed tasapidi sõjategevusest eemale.
Lõuna-Korea, kes kibeles nii kommunismi levikut takistama kui Ameerika Ühendriikidega koostööd tegema, saatis Vietnamisse suurima liitlasväe, mis ulatus 1969. aastal 48 000 meheni. Kommunismivastuse ja jõhkruse poolest tuntud Korea väed saavutasid oma tegutsemispiirkonnas suurt edu, mille eest tuli paraku maksta ränka hinda, sest pärast sõja lõppu esitas Vietnam Koreale tema sõjapidamisviiside tõttu karme süüdistusi sõjakuritegudes.
Austraalia panustas sõtta küllalt varakult, saates 1962. aastal Austraalia Sõjaväe Treeningmeeskonna Vietnamisse, et USA vägesid džunglivõitlusteks ette valmistada. See Austraalia ja Uus-Meremaa sõduritest koosned eliitüksus jäi Vietnamisse 1972. aastani,omandades sõja kõige pikema lahingustaaži. Üksus oli küll väike, aga kõrgelt motiveeritud sõdurid said vapruse eest üle 100 aumärgi. Kui konflikt tervnes saatsid Uus-Meremaa ja Austraalia Vietnamisse täiendavaid jõude. Need divisjonid keskendusid organiseeritud vastutegevuse tehnikatele, et lõigata läbi Vietkongi ühendus rahvaga. 1966. aasta alguses põrkas üks Austraalia rügement kokku Vietkongi omaga . Lahingus hukkus 18 austraallast ja 245 Vietkongi sõdurit. Kuigi Austraalia lisaüksus saavutas Vietnamis suurt edu, põhjustas sõda tervikuna Austraalia tagalas tugevat ohutunnet.

Kaotuse ja võidu hind

Ülemaailmse poliitika seisukohast Vietnami sõda tähtis just Ameerika seisukohast. USA oli sõtta astudes võimas ja ühtne riik, mis oli kindel oma motiivides ja võidus. Kaotus Vietnamis sundis ameeriklasi ümber hindama oma hoiakuid ning jättis rahva pettununa ja ebakindlalt külma sõja viimastele väljakutsetele vastu astuma.
Kõige kõnekamalt ja drastilisemalt väljendub Vietnami sõja pärand arvudes. Vietnami sõjas võidelnud pratslastest langes 76 000 ja 65 000 sai haavata . Viet Minhi sõjavägi kaotas 250 000 ja haavatutena 180 000 sõdurit. Vietnami sõja käigus hukkus 58 000 ameeriklast ja viga sai 300 000 meest. Seda, kui palju hukkus sõja käigus tsiviilelanikke, on raske hinnata, kuid kindel on see, et need arvud ulatuvad üle ühe miljoni.
Võidukad kommunistid pärisid maa, mida olid kurnanud 30 aastat katkematult kestnud sõjad. Riigi infrastruktuur oli lõhutud, laastatud maapiirkondades ekslesid miljonid põgenikud. Vietnami majanduse allakäigus mängisid otsustavat rolli ka põllumajanduse kollektiviseerimine , pidev sõjategevus ja läänest eraldatus. 1970. aastate lõpus põgenes kodumaalt ligi 1,5 miljonit vietnamlast, et põgeneda läände ja leida seal tööd, uut eluaset. Vaid miljonil läks see korda, sest põgenikke kimbutasid piraadid ja paljud hukkusid põgenemise käigus. Vietnam kuulus endiselt maailma vaeseimate riikide hulka, sest 1980. aastatel tabas riiki näljahäda ja inflatsioon tõusis 600 protsendini. Põllumajanduslik toodang vähenes jätkuvalt. Seetõttu kuulutas Vietnami Kommunistlik Partei välja uuenduspoliitika, mis nägi ette turumajanduslike põhimõtete rakendamist ja suhete parandamist ameeriklastega. Vietnam hakkas järk-järgult ühiskonda moderniseerima, kuigi kommunistlik poliitika ja teovõimetu valitsus on endiselt takistuseks. Seetõttu on 75-miljoniline rahvastik ikka väga vaene, kuigi kandaon kinnitamas vaba turumajandus ja riigi kese liigub Ho Chi Minh Citysse, mida selle elanikud endiselt Saigoniks kutsuvad . USA ja Vietnami suhted on aastatega paremaks muutunud. Mõlemad riigid on hakanud enda jaoks lahti mõtestama seda verist konflikti. Vietnamisse kerkivad aina uued USA ettevõtted, keda meelitab loodusvarade rikkus ja odav tööjõud
Pärast 1973. aastat seati USA’s kahtluse alla Ameerika poliitilise ladviku pädevus ja sõjaväe tõhusus. Seda hakati kutsuma „Vietnami sündroomiks.“ See avaldus nii USA sõjaväe Grenada saarele saatmisel kui Lahesõjas. Ameeriklased tahtsid sõja lõppedes vaid oma eludega edasi minna, sest sooviti unustada ebaedu Vietnamis. Samuti tõrjus ühiskond sõjaveterane, kes oli pidanud läbi elama sõjaõudusi, kuid tagasi kodumaale naastes toetust ei saanud. Seetõttu kannatasid veteranid psüühhikahäirete all ja paljud võtsid endalt elu.
Vietnami sõda oli kokkupõrge, mis laastas mitmeid riike ja paiskas kogu maailma kaose ja konfliktide keskmesse. Sõjahaavad olid nii sügavad, et aastaid pärast Saigoni langemist, tehakse alles nüüd esimesi samme , et Ameerika kaotatud sõja tänaseni ulatuvatest järelmõjudest lõplikult vabaneda .

Kokkuvõte

Vietnami sõda võib nimetada USA ajaloo üheks suuremaks läbikukkumiseks. Algselt rüütellikult appi päästnud ja pärast taandunud nagu arg jänes, jäid USA’l lahendamata algsed probleemid, mis sõja üldse algatasid. Mulle jäi mulje, et USA tahtis vaid maailmale näidata oma sõjaväe jõudu, mitte reaalselt midagi head ja positiivset korda saata.
USA armee oli harjunud sõdima reaalsetel rinnetel, mitte pidama pikale venitatud sõda. Samuti toimusid võimuladvikus pidevad muutused ja raske oli jälgida,mis kursil USA Vietnami sõja suhtes parasjagu oli. Ka kodumaal olevad ameeriklased andsid rahutustega võimudele mõista, et nad ei ole sugugi sõjapidamise poolt. Neil põhjustel pidi USA lõpuks sõjast tagasi tõmbuma, jättes lahendamata Lõuna-Vietnami majanduslikud ja sõjalised probleemid.
Lõuna-Vietnam kukkus peatselt pärast USA taandumist kokku. Algselt oli neil küll edumaa PVA ees, sest neil oli uusim relvastus ja miljonipealine sõjavägi. Kuid USA enam Lõuna-Vietnami majandust ei toetanud, nõrgenes ka riigi sõjaline jõud. Samal ajal tugevnes aga Põhja-Vietnami armee, kes lõpuks tungis Saigoni, selle vallutas ja riigi ühendas.
Referaadi tegemiseks läks mul kokku seitse päeva. Arvan, et lõppkokkuvõtteks sai see päris asjalik ja inforohke. Nüüdseks on see mul ka klassi ees ette kantud ja see polnudki nii hull kui ma kartsin. Referaadi tegemisel aitasid mind vaid raamatud, internet mulle olulist abi ei pakkunud, peale piltide.

Kasutatud kirjandus

Gaddis, John Lewis. Külm sõda. Londn, 2006

Jakobson , Max. XX sajandi lõpparve. Helsinki , 2003

Wiest, Andrew. Vietnami sõda 1956-1975. Oxford, 2002.

Tartu 2013

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lepatriiiiiin Õppematerjali autor

Indo-Hiina Vietnam punapartisanid Ho Chi Minh Kambodža Nixon Kissinger

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Vietnami sõda

VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda...........................................................................................

Ajalugu

docx

Vietnami sõda- referaat

Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa

Ajalugu

doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia

Ajalugu

ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina

Ajalugu

ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski

Ajalugu

docx

Vietnami sõda

Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami

Ajalugu

doc

Referaat Vietnamist

Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega.

Geograafia

doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased

Ajalugu

Rohkem sarnaseid