Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Külm
sõda

II MS lõpul halvenesid
Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste
suhted:
  • Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused
  • Territoriaalsed nõudmised Türgile
  • Keeldus vägesid Iraanist välja tooma
  • Sõjatööstuse eelisarendamine

1946
– Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid
aga Nõukogude Liiduga konflikti ei
Soovinud ja tegid Stalinile
algul järeleandmisi.
1947:


  • USA president Truman kuulutas välja doktriini – vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu.
  • Marshalli plaan – anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu.

Nõukogude Liit keelas oma
mõju alustel riikidel abi vastu võtta.
Saksamaa olukord
Osa territooriumist Nõukogude
Liidule, osa Poolale (ca. 15%).
Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste
Kontrollnõukogu
,
mis asus Berliinis
(jaotati ka sektoriteks). Saksamaa lubati taastada ühtse
rahuriigina. Reparatsioonide katteks pidi Saksamaa loovutama
Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda #1 Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda #2 Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda #3 Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda #4 Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tydrik03 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Külm sõda

likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti

Ajalugu
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda

Ajalugu
thumbnail
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Vastast üritati edestada võidurelvastuses, saavutada jagatud EU-s poliitilist ülekaalu ning laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Majanduslik vastasseis (tänu rahareformile mindi üle tulumajandusele) · Kriisis osalenud riigid ja nende liidrid: USA ja liitlased (Pr, SB) (Truman), NSVL (Stalin) · Olulisemad sündmused: NSVL alustab teede blokeerimist L-B ja ülejäänud Saksamaa vahel loodi õhusild · Kriisi tagajärjed: Saksamaa lõhenes ning vastasseis süvenes. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitline ülekaal 3)Võim III maailmas 1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Kanada, USA, 10 Euroopa riiki. Moto: ühte rünnatakse, rünnatakse kõiki 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland-

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: sisukas ja oli isegi abiks!
14:47 08-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun