Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda (1)

Külm sõda
II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted:

• Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused
  
• Territoriaalsed nõudmised Türgile
  
• Keeldus vägesid Iraanist välja tooma
  
• Sõjatööstuse eelisarendamine
  

1946 – Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei
Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi.
1947:

• USA president Truman kuulutas välja doktriini – vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu.
  
• Marshalli plaan – anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu.
  

Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta.
Saksamaa olukord
Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%).
Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu, mis asus Berliinis (jaotati ka sektoriteks). Saksamaa lubati taastada ühtse rahuriigina. Reparatsioonide katteks pidi Saksamaa loovutama tööstusettevõtete sisseseade. Riikide poliitika hakkas erinema. Läänetsoonides kujunes pluralistlik ühiskond. Venelaste tsoonis koondati võim kommunistide kätte ja toimus natsionaliseerimine. Ka Liitlaste Kontrollnõukogu ei tulnud oma ülesannetega toime. Suurbritannia , USA ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid , viisid läbi rahareformi (juuni 1948 riigi marga asemele) ja läksid üle turumajandusele. Nõukogude Liit viis oma tsoonis samuti läbi rahareformi.
25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid , et Lääneriigid loovutavad enda osad.
USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949.
Berliini ühine juhtimine lõppes, blokaadi loetakse avaliku Külma sõja alguseks (kiirendas NATO moodustamist).
23 mai 1949 kuulutasid lääneliitlased välja Saksa Liitvabariigi. Lääne- Berliin ja eraldiseisvaks üksuseks. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik.
NATO
Aprillis 1949 asutasid USA, Kanada ja 10 Euroopa riiki Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Suunatud Nõukogude Liidu kasvava agressiivsuse vastu. Kui ühte liikmesriiki rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 1955 liitus Saksamaa.
1952 loodi majandusliku koostöö soodustamiseks Söe- ja Teraseühendus (Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland , Luksemburg ). Sai Euroopa Liidu eelkäijaks.
1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud.
Hiina kodusõda
Kodanlik rahvapartei  Kommunistid
Chiang Kaishek Mao Zedong
Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele , kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi.
Pommid
1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk.
1942-1945 USA-s projekt „Manhattan”. Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm .
1949 Nõukogude Liidu tuumapomm
1950 esimene vesinikpomm
Tuumapomm on ametlikult USA-l, Suurbritannial, Hiinal, Prantsusmaal ja Venemaal. Võib-olla India, Iisrael, LAV, Põhja-Korea ja Brasiilia.
Idablokk
Riigid: NSVL , Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Albaania , Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Mongoolia.
Iseloomulik:

• Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
  
• Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.
  
• Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil.
  
• Majandus, nii tööstus kui ka kaevandus oli valdavalt riigistatud. Majanduslik juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus.
  
• Sõjaväestus oli suurem kui maailma keskmine, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
  

Stalini hirmuvalitsus

• Repressioonid tugevnesid
  
• Massilised arreteerimised
  
• Küüditamised
  
• GULAG -isse, vangilaagrisse
  
• Likvideeriti teisitimõtlejad
  
• Ulatuslik natsionaliseerimine
  

Satelliitriigid
Riigid: Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Kommunistid tõusid võimule neis riikides, likvideeriti opositsioon ja teisitimõtlejad. Alluti täielikult Moskvale .
Stalini surm
5 märts 1953 suri.
Beria alustas uuendusi : vabastati suur hulk vangistatuid, alustati suhete normaliseerimist, liberaliseeriti juhtimist, Hruštšov tühistas osa Beria uuendusi. NSVL-is algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
Kriisid
Lähis-Ida
1947 said juudid ÜRO-lt õiguse pöörduda tagasi ajaloolisele kodumaale Palestiinasse, et luua seal Iisrael riik (1948). Ümberkaudsed araablaste alustasid protestiks juutidega sõda. Iisrael saavutas edu ja hõivas osaliselt ka araablaste Palestiina riigi jaoks mõeldud alad. Tänaseni jagavad Jeruusalemma ja on vaenulikud.
Korea
Korea poolsaarel tekkis kaks riiki:

Põhja-Korea – Nõukogude Liidu ja Hiina mõju all, kommunistlik.

Lõuna-Korea – toetas USA, demokraatlik arendamine.
Külma sõja esimene suurem sõjaline kokkupõrge toimus 1950-1953. Põhja-Korea ründas Lõuna- Koread .
ÜRO kuulutas agressoriks ja saatis väed Lõuna-Koreale appi. (USA – D. MacArthur ). ÜRO väed
vabastasid riigi ja tungisid edasi Põhja-Koreasse. Sõtta sekkus Hiina (Vene relvade toel). Sõjategevus jäi 1953 vaherahuni pidama 38-le laiuskraadile. Ligikaudu samasse kohta määrati ka kahe riigi piir.
Berliin
1953 alustasid Ida-Berliini töölised massimeelel avaldusid Nõukogude Liidu võimu vastu. Levisid üle terve riigi. Lääneriigid abi ei osutanud ja Nõukogude Liit surus sõjaväe abiga ülestõusu maha. 1955 sai Saksa Liitvabariik täieliku suveräänsuse. Keeldus tunnustamast Saksa demokraatlikku vabariiki ja kuulutas: kes tunnustab Saksa DV-d, on Saksa LV vaenlane . (Hallsteini doktriin ).
Kesk- ja Ida-Euroopa
Pärast Stalini surma mõisteti Nõukogude Liidu tema teod osaliselt hukka. Tõi kaasa segadusi satelliitriikides.
Poola
Tekkis lootus vabanemisele. 1956 algasid ulatuslikud streigid . Kommunistide juhiks valiti W. Gomulka, keda rahvas toetas. Nõukogude Liit alustas ettevalmistusi sõjaliseks sekkumiseks, kuid Poola ei andnud alla ja sai Hruštšovi järeleandmisi.
Ungari
1956 alustati Poola toetuseks meeleavaldusi. Tekkisid relvastatud tänavalahingud võimuesindajatega. Kasutati Nõukogude Liidu tanke rahva vastu. Ametisse astus uus valitsus rahva poolt toetatud kommunisti I. Nagy juhtimisel. Saavutas algul Nõukogude Liiduga kokkuleppe vägede väljaviimiseks. Lääneriigid teatasid, et ei kavatse sekkuda ja Nõukogude Liit alustas uut pealetungi. 200 000 punaarmeelast ja 2500 tanki ründasid Budapesti, surma sai üle 3000 tsiviilisiku. Lestõus suruti maha ja järgnes terror .
Suessi kriis (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida)
1956 oli USA hõivatud probleemidega Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida vahel. Egiptuses tuli riigipöördega võimule G. Nasser ja riigistas inglaste kontrolli all olnud Suessi kanali. Nõukogude Liit asus Nasserit relvadega toetama . Iisrael ründas inglaste toel 1956 Egiptust. Liitus ka Prantsusmaa. ÜRO, Nõukogude Liit ja USA nõudsid sõja lõpetamist.
1957 Eisenhoweri doktriin – USA abi Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustasid kommunistid.
Kuuba / Kariibi mere kriis
1956-1959 toimus revolutsioon , mille tulemusel tuli võimule Fidel Castro. Muutus vasakpoolseks diktaatoriks, mis halvendas suhteid USA-ga. Kuubat asus toetama Nõukogude Liit. 1961 üritasid demokraatlikud pooldajad USA abiga Castrot ebaõnnestunult kukutada. Vastuseks rajas Hruštšov Kuubale Vene raketi baasid, mis ohustasid otseselt USA-d. 22 oktoober 1962 teatas Kennedy, et alustab Kuuba suhtes täielikku blokaadi (nim. karantiiniks) ja on valmis ründama, kui NSVL relvi ära ei vii. USA sõjalaevad piirasid Kuuba sisse. Peetakse esimeseks ja viimaseks korraks, kus maailm seisis reaalselt tuumasõja lävel. 28 oktoober teatas Hruštšov, et Nõukogude Liit viib raketid ära.
Kompromiss: Nõukogude Liit lubas Kuubat mitte kunagi rünnata ja Türgist oma raketid välja tuua (saladus).
Kriisi järel seati Nõukogude Liidu ja USA vahel sisse nn. kuum liin – pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel.
Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis

1946-1954 – Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet -Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents , kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks:

Põhja-Vietnam – 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi , ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina.

Lõuna-Vietnam – 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon , Vietnami Vabariik, juht – autoritaarne president Ngo Dinh-Diem.

1954-1964 – USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast – kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga . (1963 oli Lõuna-Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti).

Vietnami sõda 1964-1973
Ajend : Tonkingi lahe intsident – Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks.
Vietnami Vabariik  Viet-Congi kommunistid
(400 000) (40 000)
1969-ks abistas USA Vietnami Vabariigi armeed 549 000 mehega.
USA-s tugevnes sõjavastane liikumine – patsifism. Nixon (pr.) alustas sõja „vietnamiseerimist” – üleandmine Lõuna-Vietnami armeele. 1973 Pariisi rahuleping , mille alusel USA tõi väed välja ja Vietnam pidi jääma kaheks riigiks. Tegelikult kodusõda jätkus. 1975 Lõuna-Vietnam kapituleerus. 1976 ühendati Põhja- ja Lõuna-Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kommunistlikuks muutusid ka naaberriigid : Laos ja Combodza.
Praha kevad (Tšehhoslovakkia)
1968 sai Tšehhoslovakkia juhiks uuendusmeelne A. Dubćek. Kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi rajamise. Vähendati tsensuuri ja lubati eraettevõtlust. Kõik toimus rahumeelselt; sellest hoolimata otsustas Nõukogude Liit sõjaliselt sekkuda. Brežnev kuulutas, et sotsialismi tuleb kõikjal kaitsta (doktriin). Ametisse pandi venemeelsed liidrid ja taastati endine olukord.
Balti riigid
1941 toetati kõikjal Saksa vägede edasitungi Nõukogude Liidu aladele , et venelaste võimust vabaneda ja iseseisvus taastada. Varsti pettuti, sest Lätis, Leedus ja Eestis algas Saksa okupatsioon .
1944 sakslased taandusid idast pealetungivate venelaste ees. Septembris toimus Otto Tief’i juhtimisel Eesti iseseisvuse taastamise katse. Ebaõnnestus ja uuesti algas Nõukogude Liidu okupatsioon.
Pärast Stalini ühinemist Lääneriikidega Hitleri vastu, loobusid nad protestimisest Balti riikide okupeerimisega seoses.
Pärast Külma sõja algust teatas USA, et ei tunnusta Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga. Moodustati nn. Kersteni komisjon olukorra ja Nõukogude Liidu tegevuse uurimiseks.
1944 aasta territoriaalsed muutused:

• Eestilt võeti ära Narva jõe tagune ala ja suurem osa Petseri maast.
  
• Lätist eraldati Abrene ümbrus.
  
• Leedu territoorium suurenes ca. 17 % (Vilnius ja Klaipeda ).
  

26 märts 1949 massiküüditamine (Eestist 20 000, Lätis 43 000, Leedus 35 500).
Vastupanuks Nõukogude Liidule tekkis metsavendlus (Leedus ca. 80 000, Lätis ja Eestis 30 000). Nende
tegevus suudeti lõpetada 1955-ks aastaks.
Sundkollektiviseerimine – eratalude kaotamine, inimesed kolhoosidesse.
Industrialiseerimine – tööstuse eelisarendamine.
Ameerika Ühendriigid
Harry Truman (1945-1953) – Trumani doktriin.
Dwight Eisenhower (1953-1961)

• Oli populaarne (Suessi kriisi lahendamine, Korea sõja lõpetamine).
  
• 1957 Eisenhoweri doktriin – aidata Aasia rahvaid.
  
• Probleemid: Berliin, Kuuba kriis, kosmoseprogrammides allajäämine Nõukogude Liidule, majandusarengu allajäämine.
  

John F. Kennedy (1961-1963)

• Kuulutas välja Uute Rajajoonte poliitika: õiglane ühiskond, vaesusvastane võitlus, kosmosevallutused.
  
• Edu: Nõukogude Liidu taganemine Kuuba kriisi ajal, 1969 astronaudid Kuule , vähendas makse -> majandus buum .
  
• Probleemid: Berliini müür, venelastel Gagarin kosmosesse, inflatsiooni kiirenemine.
  

Lyndon B. Johnson (1963-

• Tegevusprogrammi - nim. Suurühiskond – ulatuslik reformikava. Eesmärgiks vaesuse kaotamine ja mustanahalistele valgetega võrdsete õiguste tagamine, ülikooli õppe soodustamine, majandusarengu stabiilsus, arstiabi kättesaadavuse parandamine.
  
• Probleemid: Vietnami sõda, majandusarengu aeglustus, segregatsioon ehk rassiline eristamine.
  

Nõukogude Liit
Nikita Hruštšov (1955-1964) – sulaperiood. 1956 – NLKP 20. kongress – mõisteti hukka Stalini isikukultus ja kuriteod.
Edu: jõudemonstratsioonid Idabloki maades, Lääs oli sunnitud tagasi tõmbuma; saavutused kosmonautikas; visiit Ameerikasse 1959.
Probleemid: Berliini kaudu idasakslaste massiline põgenemine läände -> Berliini müüri ehitamine. Terviklik majanduspoliitika puududus. Konflikt tippintelligentsiga ja parteiparaadiga. 1964 nõuti partei komitees tema vabatahtlikku lahkumist – „Kõrge iga ja tervislik seisund”.
Leonid Brežnev 1964-... – stagnatsioon ehk tagurlus :

• Mahajäämus läänest suurenes
  
• Partei bürokraatia kasvas
  
• Idabloki vastuhakud suruti jõuga maha
  
• Teisitimõtlejate (dissidendide) suhtes jätkusid repressioonid (KGB)
  
• Tähtsaim oli sõjatööstuse areng.