Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest. · M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades · M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse "ülekuumenemist", pidurdada kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika
). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed ( kommertspangad, laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised (elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )(
» Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3) · Kommertspanga funktsioonid: Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad; Maksete teostamine. Laenuteenuseid osutavad ka muud finant- seerimisasutused 13 Kommertspangandus (4) · Tänapäeval tegutsevad kommertspangad nn osareservipangandusena. · Täites oma põhilisi kohustusi, tuleb leida optimaalne suhe hoiustatava raha ja väljalaenatava raha vahel. · Väga oluline on panga klientide usaldus- väärsuse hindamine: Laenud ja liisingud · Panga likviidsus Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine.
d. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 26 Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. tulumaksu vabastust ettevõtetele d. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises
o välisinvesteeringute (laenude) sissevool o nõudluse poolne surve (palgakasv) o tooraine kallinemine maailmaturul (nafta, toiduained) o suletud ja avatud sektor o Otsene ümberjaotamine: o laenuandjatelt laenvuvõtjatele (keskklassi kasuks) o vanadelt noortele o nominaalse sissetuleku (toetused) saajatelt reaalvara omanikele o töövõtjatelt tööandjatele o Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused o o Pangasüsteem: o kommertspangad ja riigi keskpank. o kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: o klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine
mida pikem on hoiuse tähtaeg, seda rohkem on pangad nõus selle eest intressi maksma. Millised tegurid mõjutavad raha hulka majanduses? Teisisõnu, mis tegurid määravad ära raha pakkumise majanduses? Rahapakkumise all mõeldakse raha kogust, mis on majanduses saadaval (enamasti kasutatakse raha pakkumise mõõduna M1). Üks oluline tegur, mis raha hulka majanduses mõjutab, on see, kui palju kommertspangad suudavad raha luua. Mis on kommertspangad ja mida mõeldakse selle all, kui räägitakse, et kommertspangad loovad raha? Kommertspangad on vahelülid nende vahel, kes soovivad oma säästusid välja laenata ja kes soovivad neid säästusid kasutada. Kommertspanga bilanss näeb välja järgmine: 35 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d.
mingi muu maa välisraha, siis nad teevad tehinguid teise pangaga. Nad müüvad need USA dollarid pankadele, kellel seda oma klientide jaoks piisavalt ei jätku. Valuutaturgu mõjutab näiteks riigi poliitiline olukord, lisaks ka näiteks rahvusvaheline integreerituse aste kui ka kodumaa majanduse kasv. Väga erinevatel asjadel on mõju valuutakurssidele. Lisaks ka mõjutavad valuutakursse keskpangad ja suured kommertspangad erinevatel eesmärkidel- kas sooviga kurssi stabiliseerida, spekuleerida või väliskaubandusega seotud eesmärkidel. Valuutakurss on ühe valuuta hind teises valuutas. See peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Näiteks vabalt ujuv kurss tähendab seda, et rik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Nõudmine ja pakkumine on need, mis viivad valuutakursi oma tasemele. Fikseeritud valuutakurss tähendab aga seda, et kurss on seotud mõne teise valuutaga. Seda
mõõdame ruumi täna ära, saame 4 m, siis 4 aasta pärast on sama ruum ikka 4m, kui aga ostame täna midagi, mis maksab 10 eurot, siis 4 a pärast see maksab kindlasti rohkem.) Raha kui väärtuse akumulatsiooni vahend- raha võib kui ostujõudu omavat väärtust koguda--see toimib ainult siis, kui esimesed 2 punkti on täidetud. Raha loomine Kui varem kasutati rohkem sularahaga, siis Keskpank sai reguleerida, palju raha ringluses läbi käib. Kui aga kommertspangad hakkavad üha rohekm vahendama majandustehinguid, hakkab raha loomise protsesis osalema rohekm pangad, keskpanga funktsioon hakkab taanduma. Oletame... Otsutame teha ühe panga. Pank on valmis, võime hakata tegutsema juba. Kõige pealt on tarvis saada kuskilt raha, et hakata sellega toimetama. Oletame et leidsime mõne kliendi, raha hakkas laekuma. Hoiustas 100 raha, meil kohustus see kunagi talle tagasi maksta. Kohustuslik reserv- seadusega nõutav raha summa,
5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile
keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära- see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on intressimäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse, sellega suureneb raha pakkumine ja raha baas. Kui keskpangal on soov või vajadus raha pakkumist vähendada, siis tõstab ta diskonto määra, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenu andmisel rakendada ka tagatise nõuet ning vastavalt sellele diferentseerib ka diskonto määra. Pankade laenuvõimalused keskpangast ei ole sageli
h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile
Võlg on tingitud aga peamiselt eluasemelaenudest ja nende kallinemisest viimasel ajal. 60% hispaanlaste võlgadest on seotud kinnisvaraga. 70% hoiukassade ja 56% pankade poolt eraldatust laenudest on seotud kinnisvaraäriga ja ehitusega. 4.4.4 Kaubandus Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga väikeettevõtted. Kaubandus moodustab teenuste sektori kogukäibest 62%. 4.4.5 Finantsteenused Hispaania tegutseb kolme liiki krediidiasutusi, milleks on kommertspangad, hoiupangad ja laenukooperatiivid. Hoiupangad ja laenukooperatiivid teenindavad eelkõige füüsilisest isikust hoiustajaid või väikeettevõtjaid, pangad aga enamjaolt suurettevõtteid. Hoiupangad on mittetulundusettevõtted ning seetõttu suunavad palju raha kultuuri, haridusse ja sporti. 14 Hispaanias oli 2006 aasta 14.veebruari seisuga registreeritud 73 panka. Lisaks tegutseb
a. 5000 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c. 1500 miljonit krooni d. 112,5 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 37. Raha pakkumine väheneb kui: a. keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid b. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust c. keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust d. kommertspangad vähendavad täiendavat reservi e. keskpank langetab diskontomäära 38. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39
Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kaubakrediit on üks paindlikumaid finantseerimisallikaid. Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes
Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks
b. monetaarpoliitika on salajane ja seetõttu pole võimalik eesmärke üldse teada c. ei ole selgelt väljendunud 66. Monetaarpoliitikas vaheeesmärkidele esitatavad nõuded on: a. * mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat: a. Jaapani kommertspangad b. * vabaturu seadused c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu 68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt: a. * tuleb kindlasti tagada täielik tööhõive ja kaubavahetusbilansi tasakaal b. pole tasakaalustatud eelarve oluline ja ettevõtluse toetamiseks tuleb laene võtta c. tuleb soodustada igati konkurentsi tööturul ja suurendada tööpuudust, et tagada töötajate kõrge tööviljakus d
d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui a) kogutulu suureneb iga hinnalangusega
multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Raha on likviidne(sularahastatav) finantsvara, mida aksepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Funktsioonid: 1) vahetusvahend 2) väärtusmõõt 3) maksevahend 4) akumulatsioonivahend. (kuhjamine/kogumine) Kommertspankade süsteem: Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga
· hinnastabiilsuse tagamine, · kommertspangade kaudu ringlusesse mineva raha hulga juhtimine. Teise astme funktsioonid: · tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne). Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul: 1. aste Kõrgem keskpank 2. aste Allutatud keskpangad suuremates regioonides 3. aste Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne. Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul
kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid Püsivõimalused Kohustusliku reservimäära kehtestamine 96. Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära?
20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel. Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi: Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad. · Kommertspangad · Investeerimispangad · Emissioonipangad · Eripangad põllumajanduspangad · Erapangad · Aktsiapangad · Rahvuspangad · Rahvusvahelised pangad maailmapank. EBRD Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel
Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää. Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja eelarve ülejäägi säilitamisel. EESTI MAJANDUS AASTAL 2006 Esialgsete hinnangute järgi kasvas Eesti majandus 2006. aastal 11%
See etapp toob kaasa masstootmise. Masstootmine on odavam. 3. Avatud ühiskonna turumajandus on seotud globaliseeruva turu tekkimisega 4. Integreeruva turu etapp · raha sisehind milleks on intressimäär · raha välishind milleks on valuutaturg · Rahaturg on siseturg · Valuutaturg on rahvusvahelisel areenil liikuv raha (vt töölehte Üldjoontes jagunevad finantsturul ringlevad väärtpaberid...) Turusubjektid valuutaturul: 1) Kommertspangad ostavad raha kokku oma klientide jaoks ja annavad klientidele laenu. 80% maailmarahavoogudest käib läbi kommertspankade 2) Rahvusvahelised ettevõtted 3) Riigid DRS- võlgade aruande süsteem. Riigid jaotuvad võlgade järgi gruppi: · Suured võlgnikud- koormus üle 80% SKPst · Mõõdukad võlgnikud 60%-80ja · Väikesed võlgnikud alla 60% Valuutaturu funktsioonid:
- Õige Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. - Õige Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. - Vale Raha pakkumine on seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas ettevõtete investeeringute vähenemine. - Õige Raha pakkumine suureneb, kui kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile). - Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. - Õige Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. - Õige Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. - Vale
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
hoiuste kogusumma ja kolmandatelt osapooltelt laenatud vahendite kogusumma jagatisena. H/V= kliendi hoiuste kogusumma jagatud välise finantseeringu kogusummaga. Antud näitaja annab ettekujutuse panga finantseerimisbaasist. Mida kõrgem näitaja, seda suuremas osas on pank võimeline oma laenutegevust finantseerima omaenda vahenditest ehk hoiustest ning seda vähem on vaja kasutada teisi väliseid allikaid, teised kommertspangad ja keskpank. Eeldatavalt on see näitaja suurem jaepanganduse aktiivsetele pankadele (hoiupangad, universaalpangad ja väiksem näiteks investeerimispankadel, kelle kliendi ja hoiuse baas on suhteliselt piiratud.) 719194/123777=5,8104 =581% suhteliselt kõrge näitajatase kinnitab, et pank finantseerib suurema osa oma laenutegevusest omaenda kliendihoiuste baasil. INTRESSIRISKI JUHTIMINE
ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne. (Eesti Pank strateegiline...2011) Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas ette ning testiti eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks vajalik kord ja dokumentatsioon. Võrreldes senise valuutakomitee süsteemiga tähendas see põhjalikke muudatusi nii Eesti Panga kui kommertspankade jaoks. Lisandusid uued instrumendid, millega kommertspangad edaspidi keskpangalt likviidsust saavad, ja muutus ka kogu nendega seonduv juriidiline raamistik. (Eesti Pank strateegiline...2011) Selle ülesande täitmiseks on Eesti Pank teinud plaani, kus iga strateegilise tegevuse kohta on välja toodud konkreetsed tegevused. Üks tegevustest, euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali ja -info pakkumine on ülimalt oluline majandusega tegelevate inimeste jaoks. Info ja analüüsi pakkumiseks on Eesti
Asenduskaupadest tulenev oht Põhinevad toote/teenuse funktsioonil, on pea alati olemas seavad lae () hindadele, mida harus võib küsida suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti Originaal- vs geneerilised ravimid; liha vs soja kuid: asenduskauba kättesaadavus, hind, kvaliteet, kasutusmugavus, ümberlülitumise kulud ja lojaalsus Uber, HOPP vs taksod & bussid? Airbnb vs hotellid? Pocopay & Transferwise vs kommertspangad? Kes veel kinos käib? Ohumärk kui asenduskauba käive kasvab kiiremini, asenduskauba tootjad laienevad ja nende kasum tõuseb Ettevõtete vaheline konkurents. Kes on konkurent? Organisatsioonid, kes pakuvad sama või sarnast toodet/teenust samadele tarbijatele: Brändikonkurents (nt Saku ja A Le Coq) Harukonkurents (airBaltic ja Nordica) Organisatsioonid, kes rahuldavad sama vajadust (takso ja oma auto)
valmistamisel. Lõpp-toode on see, mida kasutab lõpp-tarbija. RKP mõõdab ainult seaduslikke tehinguid (neid, mida turul tehakse); ebaseaduslikud tehingud jäävad kõrvale. RKP ignoreerib ka kodumajapidamisi, kuna seal ei teostata seaduslikke makseid. RKP-d saab välja arvutada vaid teatud ajaperioodiks. RKP näitaja on maj.näitaja mitte heaolumõõt. Heaolu oleneb maj.näitajate kõrval ka looduskeskkonnast ja paljudest teistest teguritest. Kommertspangad ja nende olemus Oma olemuselt on KP-d tavaliselt ettevõtted, mille eesmärgiks on samuti kasumi saamine. Kasumit saavad KP-d oma käsutuses olevate rahaliste vahendite otstarbekast kasutamisest, millest näib, et pangad on ettevõtted, kes tegelevad rahast raha tegemisega. Tegelikult KP-d osutavad teenuseid. See aga tähendab, et nad ei tohi kasutada raha ainult oma huve silmas pidades. Selleks, et KP oma ülesannet täidaks, kehtestab riigi keskpank neile teatud normatiivid,
Ameerika Pank, mis asutati 1782. Sedamööda kuidas osariigid andsid asutamisõigusi üha enamatele pankadele, arenes pangandus kiiresti. Mõned neist kuulusid osariikidele endile. Aastail 1781-1861 autatu üle 2500 panga, kuid paljud neist ei olnud usaldusväärsed; peaaedu kaks viiendikku neis pidi kümne aasta jooksul pärast asutamist oma tegevuse lõpetama.[1] 2. KESKPANGAD Vaatamata oma nimele ei ole keskpangad ,,pangad" samas mõttes kui kommertspangad. Nad on valitsusasutused, mis ei tegele oma kasumite maksimeerimisega, vaid teatavate eesmärkide saavutamisega kogu majanduse jaoks, näiteks kommertspankade pankrotistumise või kõrge töötusetaseme jms. Vältimisega. Keskpangad, isegi kui nad on formaalselt eraaktsionäride omanduses, täidavad riiklikke ülesandeid ja moodustavad seetõttu nagu ühe osa valitsusest. [1] 2.1 Keskpankade tekkimine Keskpangad on välja kujunenud kahel viisil
f) reguleerida kogunõudlust valitsuse kulutuste muutmise kaudu; fiskaalpoliitika 47 Missugune 47. Mi järgnevatest jä t t vastustest t t t eii ole l raha h pakkumise kk i suurendamine. d i a) kommertspangad otsustavad vähendada likviidsust; b) maksebilansis on rahavoogude (jooksevkonto positiivne) ülejääk; c) avaliku sektori laenuvajaduste katmiseks müüakse võlakirju pangandussektorile; d) d) keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra; e) SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne endogeenne. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
· Laenumahu juhtimine · Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid · Klientide raha hoiustamine · Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad · Maksete (ülekannete) teostamine Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel kui suuri reserve hoida? Kommertspangandus Eestis: · Pankade arv on oluliselt kahanenud · Panganduses oligopoolne turg · Kommertspangad välisomanduses Rahabaasi M0 kasvu mõjud Rahabaasi muutus kajastub · Valitsusvõla muutuses · Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) · Kommertspankadele antud laenudes M0 M0-1 = (Dgc Dgc-1) + E (B*c B*c-1) + (Lc Lc-1) E nominaalne vahetuskurss c keskpank g government D debt B* - bond Lc loan Rahapakkumine M1 · Rahabaas M0 = sularaha + reservid M0 = CU + R · Agregaat M1 = sularaha + hoiused M1 = CU + D CU currency
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon.......
Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks. 16
tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata 19.Raha agregaat e raha mõõdud M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR M1= sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M2D = M2 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid CU emiteeritud raha e käibele lastud raha RR- kohustuslik reserv, mille on pannud kommertspangad XR täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks. Spekulatsioonimotiiv hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7% Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle
koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. 8. Krediitraha Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha emiteerimise ainuõigus ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni keskpanga antud volituse alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 9. Raha ajalugu Eestis Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti aladele ~2000 aastat tagasi (Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
kindlaks määratud aegadel. Suure mitmekesisuse tõttu on nad hästi kaubeldavad, sest ettevõtted saavad suure hulga vabu rahalisi vahendeid lühiajaliselt teenima panna. 2)Mitteregulaarseeria võlatähed- emiteeritakse juhul, kui on tekkinud erakordne raha vajadus (näiteks loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks on vaja kiiresti suurt hulka raha). Sageli kasutatakse neid võlatähti mõne eelneva emissiooni tagsimaksmiseks. Peamisteks investoriteks on kommertspangad, suuremad ettevõtted ja kohalikud oamavalitsused. Atraktiivsust aitavad tagada kindlus, valitsuse poolt täielikult tagatud, likviidsus, võib müüa kommertsturgudel, kuigi on nad mõeldud hoidmiseks tähtajani. Neid võib omandada suurtes koguste. Neid emiteeritakse väga suurtes kogustes, emiteeritakse erinevate tähtaegadega. Negatiivne pool suhteliselt madala tootlusega.
üksusele 6,37% aktsiatest (varasema 4,94% asemel). 19.05.2011 tuli LHV-st avalikuks järjekordne analüüs Silvano suutis esimeses kvartalis ületada nii LHV, kui teiste analüütikute ootusi. Kvartali müügikasv oli üle 20% ning brutomarginaali langus saadi pidama. Oodatav P/E 9,0 ning edaspidine oodatav kasv üle 15%. Hinnasiht jäi hetkel aktsiahinna mitte muutumise tõttu siiski samaks, 4,1 4,5 euro juurde. Valgevene oli vahepeal ka oma valuutakursi vabaks lasknud ning kommertspangad kauplesid sellega ligi 30% madalamal tasemel, kui oli Valgevene endi keskpanga vahetuskurss. Võimalikku devalveerimise ohtu tunnistas ka ettevõte, kuid nende ja LHV analüütikute hinnangul oli devalveerimise oht ettevõtte jaoks pigem positiivne. Nimelt olid rahalised vahendid eelkõige eurodes, müügilepingud Venemaa rublades ning suurimad kulud Valgevene rublades. 8.06.2011 teatas ettevõte börsile aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumisest
Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital. Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt.
b. keskpank hakkab müüma finantsturgudel oma reserve(kulda, kõikvõimalikke väärtpabereid jne.) c. keskpank hakkab müüma Balti jaama turul oma vara (kirjutuslaudu, arvuteid jne.) d. keskpank nõuab turu liberaliseerimist, et väliskapital saaks vabalt siseneda riiki Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: a. protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele b. millest kõrgemat ei tohi kommertspangad klientidelt küsida c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud
• teostada välisvaluutatehinguid; • hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve (portfellihaldus); • edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Struktuur • EKP juhatus – teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget (1 president, 1 asepresident, 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. • EKP nõukogu – määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest. • EKP üldnõukogu – aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 28 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. 11 • EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide
juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid: · kommertspankade depotsiitide hoidmine; · omavaluuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine RAHAPOLIITIKA VAHENDID Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär- ehk pangamäär, on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest; 2. kohustuslik reservinõue; 3. avaturu operatsioonid- tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatu turgudel. Rahapoliitika vahendid Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Avaturu müügid Avaturu ostud
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
on raha hoidmise alternatiivkuluning raha nõutav kogus väheneb Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. Raha pakkumine Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Rahapoliitika eesmärke Põhiliselt võib eristada järgmisi rahapoliitika eesmärke: hindade stabiilsus
võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis) Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiustehoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.
· Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks 108) PUHASINVESTEERING e NETOINVESTEERING = koguinvesteering olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon 109) 110) Roll ühiskonnas 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
