Hispaania (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
HISPAANIA
Koostaja :
Juhendaja : Raul Omel
Tartu 2008

SISUKORD

1 AJALUGU 4
2 ÜLDINFO 5
3 POLIITIKA 7
4 MAJANDUS 8
5 INFOÜHISKOND 18
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………19
KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………..20

SISSEJUHATUS

Referaadi eesmärk on teada saada Hispaania majandusest. Lisaks sellele veel ka Hispaania ajaloost, geograafilisest paiknevusest, rahvastikust, keelest ja kliimast . Eesmärk on tutvuda ka Hispaania poliitika ja infoühiskonnaga.

AJALUGU
Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses:
1492 a. avastas Kolumbus Ameerika. 1469. sõlmitud Fernando II ja Isabel I abielu ühendas Aragoni ja Kastiilia, kujunes Hispaania kuningriik .
1610 a. aeti Hispaaniast välja juudid ja maurid. Algas usuline tagakiusamine ehk inkvisitsioon .
1808 a. sai kuningaks Napoleoni vend Joseph Bonaparte
1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias.
1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses
1848 a. valmis esimene raudtee riigis
1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik
1890 a. said mehed üldise valimisõiguse
1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko
1931 - 1939 a. toimus järjekordne kodanik revolutsioon Hispaanias
1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis
1936 a. 17- 18. juulis  puhkes riigis fašistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas riigis fašistliku diktatuuri.
1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping
1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse
1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I
1981 a. liitus Hispaania NATO - ga

ÜLDINFO

Geograafiline asend

Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 782 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga.

Rahvastik

Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid , kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%).

Keel

Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani , -baski, -galeegi –ja valencia keelt.

Kliima

Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner , Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood . Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200–300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 7–9°C, juuli oma 18–20°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled.

POLIITIKA
1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhiaga riik. Riigipea on kuningas, kelle troon on päritav. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline , mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ja 259 liikmelisest ülemkojast. Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister ning ministrite kabinet. Peaministri kandidatuuri, kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees, seab üles kuningas ja kinnitab parlament . Praegu on valitsev partei peaminister Jose Luis Zapatero juhitav Sotsialistlik Erakond, kes saavutas 09. märtsil 2008. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 169 kohta.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks.
Hispaania kuningas on 70. aastane Juan Carlos I.

MAJANDUS

Üldiseloomustus

Jooksevhindades oli Hispaania SKP 2007. aastal 1, 361 triljonit dollarit. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit.
Diagrammil on võrreldud Hispaania SKP-d inimese kohta Itaalia, naaberriikide Portugali ja Prantsusmaaga ning ka Eestiga . Diagrammilt näeme, et Hispaanias on SKP inimese kohta kõige suurem (33600 dollarit), kõige väiksem SKP inimese kohta on Eestis ja Portugalis (21800 dollarit).
Gini indeks, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, on Hispaanias 2005 aasta seisuga 32.
Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud. Kõige väiksem on aga indeks Prantsusmaal.
Hispaania viimaste aastate majanduskasv on ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2006. aastal kasvas SKP 3,9%, Majanduskasv on piirkonniti erinev. SKP inimese kohta ületab Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks majanduses oli see, et kasvumootoritena vähenes investeeringute osatähtsus ehitusse ja konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool.
Hispaania majanduskasvu alusteks on:

• Hispaania liitumine euroga;
  
• Intressimäärade alanemine;
  
• Eraldised ELi kohesiooni - ja struktuurifondidest;
  
• Immigratsioon
  

Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja  põllumajandus ca 3,6%.

Inflatsioon

Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid

Väliskaubandus

Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit.  Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne.
Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas.
Vastavalt WTO 2006. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 10. importijana.
Hispaania väliskaubandus aastatel 1997-2006 (miljardit eurot)
PERIOOD
EKSPORT
IMPORT
BILANSS
1997
91,6
107,3
-15,7
1998
98,3
119,3
-21
1999
103,4
135,6
-32,2
2000
23,8
166,2
-42,4
2001
129,6
171,6
-42,3
2002
131,9
173,1
-41,2
2003
137,8
184,1
-46,3
2004
146,5
207,1
-60,7
2005
153,6
231,3
-77,8
2006
169,9
259,6
-89,7
Hispaania ekspordist moodustasid 2007. aastal  masinad ja seadmed (22,1%), sõidukid (18.8%), toidukaubad (13,6%), keemiatooted (12,7%), pooltooted (mitte keemia) (12,5 %) ning tarbeesemed (8,6%).
Imporditi eelkõige masinaid ja seadmeid (23,6%), kütuseid ja õlisid (15,6 %), sõidukeid (14,6%), keemiatooteid  (11,7%), tarbeesemeid (9,7%) ning pooltooteid (9,1%).
Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid. 2007. aastal läks Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 70,9% ekspordist. Ladina-Ameerika osakaal ekspordis oli 4,9%, USA-l 4,2%,   Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2007. aastal 58,8%. Hiina osakaal oli 5,5%,  Ladina-Ameerikal 4,7% ja USA-l 3,3%.
Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2007. aastal
EKSPORT
IMPORT
1. Prantsusmaa
1. Saksamaa
2. Saksamaa
2. Prantsusmaa
3. Portugal
3. Itaalia
4. Itaalia
4. Hiina
5. Suurbritannia
5. Suurbritannia

Peamised majandusharud

2006. aastal oli kokku 3,2 miljonit ettevõtet. Kõige enam kasvas ettevõtete arv ehitussektoris - 7.9%, ülejäänud teenindussektoris oli ettevõtete arv 2006. aastal 5,6% suurem kui 2005.a. Hispaania ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal. 2006. aastal ei kasutanud  51% ettevõtetest palgatööjõudu. 27,8% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. 89% kõikidest töökohtadest luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Ligemale pooled ettevõtetest on koondunud Kataloonia (18,2% Andaluusia (15,3%) ja Madridi (15,1%) piirkonda.

Teenused

Sarnaselt teistele arenenud riikidele moodustab suurima osa (66,1%) SKP-st teenuste sektor , kus on hõivatud 66% töövõimelisest elanikkonnast. Üle poole Hispaania ettevõtetest tegutseb kaubanduse, toitlustuse ja majutuse alal. Järgnevad finants- ja äriteenuseid osutavad ettevõtted (13%).

Turism

Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKP-st ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2006. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 96 miljonit turisti, kellest vaid 10% olid ärireisijad. Briti majanduse arenemine aitas kaasa ka Hispaania turismisektori arengule, kuna iga kolmas turist on Ühendatud Kuningriigist, järgnevad sakslased ja hollandlased . Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu.
Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine. Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud ka maaturism .
Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige individuaalturismi osakaalu suurenemine ja suurem nõudlus maa- ja alternatiivturismi järele), on Hispaanias aset leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks .

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarendus on viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Üha populaarsemaks muutub eurooplaste seas Hispaaniasse nn “teise kodu” soetamine, mistõttu Hispaania ehitusturu arengu prognoos lähiaastateks on üks positiivsemaid Euroopa Liidus. Praegu on riigis “teine kodu” umbes kahel miljonil välismaalasel ja Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul võib nende hulk lähima viie aasta jooksul 800 000 – 1 700 000 võrra suureneda . Viimase viie aasta jooksul on välisinvesteeringute hulk kinnisvarasse suurenenud 147%. Pisut üle poole kinnisvarainvestoreist on inglased , kellele järgnevad sakslased (22%), prantslased (8%), itaallased (6%) ja skandinaavlased (6%).
Alates 1997. aastast on Hispaanias kinnisvara hinnad praktiliselt kahekordistunud. Uue elamispinna ruutmeetrihind on kasvanud 14-16% aastas, kasutatud kinnisvara hind aga isegi kiiremini.
2007. aastal on Hispaanias selgelt näha aga juba märke nn kinnisvarabuumi lõppemisest. IMF on hoiatab oma viimases Hispaania majanduse aasta aruandes, et erasektori võlg on jõudnud punkti, kus ta juba ohustab kogu majandust. Võlg on tingitud aga peamiselt eluasemelaenudest ja nende kallinemisest viimasel ajal. 60% hispaanlaste võlgadest on seotud kinnisvaraga. 70% hoiukassade ja 56% pankade poolt eraldatust laenudest on seotud kinnisvaraäriga ja ehitusega.

Kaubandus

Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga väikeettevõtted. Kaubandus moodustab teenuste sektori kogukäibest 62%.

Finantsteenused

Hispaania tegutseb kolme liiki krediidiasutusi, milleks on kommertspangad, hoiupangad ja laenukooperatiivid. Hoiupangad  ja laenukooperatiivid teenindavad eelkõige füüsilisest isikust hoiustajaid või väikeettevõtjaid, pangad aga enamjaolt suurettevõtteid. Hoiupangad on mittetulundusettevõtted ning seetõttu suunavad palju raha kultuuri, haridusse ja sporti.
Hispaanias oli 2006 aasta 14.veebruari seisuga registreeritud 73 panka. Lisaks tegutseb riigis 63 välismaist panka. Kuna konkurents on pangandusturul tugev, pole välismaised pangad üldjuhul edu saavutanud.

Ehitus

Ehitussektor moodustab 12,3% SKP-st ja on üks dünaamilisemalt arenevaid valdkondi (2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine .
Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast.

Tööstus

Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on  Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP-st ja andis tööd 16%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Kui varem olid Hispaania tööstuses valdavad suured riigi haldusettevõtted (kaevandus, laevaehitus , terase- ja energiatootmine), siis viimastel aastakümnetel on riik aktiivselt tegelenud erastamisega ning seetõttu riigi roll tööstuses pidevalt vähenemas. Tööstussektoris, nagu üldiselt Hispaaniale iseloomulik, tegutseb arvukalt väikeettevõtteid (ca 15 000). Tööstuse areng on toimunud kõrgtehnoloogilisema  tootmise suunas, varem iseloomulik olnud rasketööstus hakkab taanduma.

Autotööstus

Hispaania autotööstus annab 5,7% SKP-st ja 11% töökohtadest. Hispaania on maailma kuues ja Euroopa Liidu kolmas mootorsõidukite tootja, mootorsõidukid on Hispaania suurim ekspordiartikkel. Aastas toodetakse umbes 3 miljonit mootorsõidukit, neist 2,4 miljonit sõiduautot. Hispaania autotööstus on peamiselt rahvusvaheliste kontsernide omandis . Ford España, Opel España ja Seat (WV Grupp) on Euroopa 10 suurima tehase hulgas. Ca 80% toodangust läheb ekspordiks - mootorsõidukeid eksporditakse peamiselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale ja Portugali.
Autotööstusega seotud allhankesektoris tegutseb üle 900 ettevõtte. Toodetud varuosadest ja komponentidest umbes pool eksporditakse. Autode komponendid on ka olulised impordiartiklid.
Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli on ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.

Keemiatööstus

Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKP-st, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt seitsmes. Keemiatööstuses tegutseb 3700 ettevõtet ja sektor tagab töö poolele miljonile inimesele. Sektori käive on ca 34 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid , orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele  ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia . Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige kiiremini areneb farmaatsiatööstus, mis on koondunud Madridi ümbrusse ja Katalooniasse.

Toiduainetööstus

Toiduainetetööstus on Hispaania üks elujõulisemaid tööstusharusid. Hispaania on maailma kolmas veinitootja ja suuruselt teine oliiviõlitootja. Euroopas ollakse kolmandal kohal õlletootmise poolest. Tähtsalt kohal on kalatööstus. Toiduainetööstuse ettevõtted on valdavalt väikesed - 83% ettevõtetest on alla 10 töötajaga. 2006.a. moodustas toidukaupade eksport koguekspordist 14,4%. Eestis on Hispaania toiduainetetööstus esindatud aastast 2004, mil oma esinduse avas Hispaania suurte toiduainetetööstuste ühisesindus "Calidalia".

Tekstiilitööstus

Hispaania tekstiilitööstuse toodang on viimasel aastatel vähenenud seoses üldiste arengutega maailmaturul (tekstiilikaubanduse liberaliseerimine, väiksemate tootmiskuludega maade toodangu pealetung). Möödunud aastal vähenes tootmine 4,4% - nahktoodete ja kingade tootmine vähenes 6,5% ning rõivaste toodang 11%. Suurim tekstiilitööstuse ettevõte Inditex S.A ( Zara ). Hispaania rõivatööstuse tuntuimad kaubamärgid Zara ja Mango on esindatud ka Eestis.

Põllumajandus, kalandus ja metsandus

Hispaanias kasvatatakse peamiselt teravilja, köögivilju, oliive, viinamarju, suhkrupeeti, puuvilju , veiseid, sigu , kodulinde, kala.
2007. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 5,3% SKP-st  ning seal töötas 5% tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Olulised on ka sealiha - ja piimatoodang . Hispaanial on koos Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine . Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Seetõttu impordib Hispaania suurema osa tööstuses vajaminevast puidust.  Huvi tuntakse ka Eesti puidu ja puidust valmistatud toodete vastu.

INFOÜHISKOND
Hispaania on telekommunikatsiooniettevõtte AUNA uurimisüksuse andmete kohaselt infoühiskonna arengult Euroopa Liidus 17. kohal. Mobiiltelefoni kasutab umbes 92% elanikkonnast. 2007. aasta seisuga on 48 813 000 inimesel mobiiltelefonid. Peamised operaatorid on endine riigi ettevõte Telefonica, Vodafone Spain ja Amena.
Interneti kasutajaid on Hispaanias 19 690 000.

KOKKUVÕTE

Käesolevas referaadis kirjeldatakse peamiselt Hispaania majandust. Lugeda saab Hispaania majanduskasvust, inflatsioonist, väliskaubandusest ja peamistest majandusharudest . Lisaks majandusele on toodud ka üldinfo Hispaania kohta- ajalugu, geograafiline paiknevus, rahvastik , kliima ja keel. Eraldi peatükina on välja toodud ka poliitika ning kõige lõpuks, saab ülevaate Hispaania infoühiskonnast.
SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja  põllumajandus ca 3,6%.
Hispaania peamised ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (22,1%), sõidukid (18.8%), toidukaubad (13,6%), keemiatooted (12,7%), pooltooted (mitte keemia) (12,5 %) ning tarbeesemed (8,6%). Peamised impordiartiklid aga masinad ja seadmed (23,6%), kütused ja õlid (15,6 %), sõidukid (14,6%), keemiatooted (11,7%), tarbeesemed (9,7%) ning pooltooted (9,1%).
Hispaanias kasvatatakse peamiselt teravilja, köögivilju, oliive, viinamarju, suhkrupeeti, puuvilju, veiseid, sigu, kodulinde, kala. 2007. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 5,3% SKP-st  ning seal töötas 5% tööealisest elanikkonnast.

KASUTATUD ALLIKAD

D. Krindersley „Maailma maad“ Tallinn: Varrak , 2002, 212-215 lk

CIA- The World Factbook [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html ] (02.11.2008)

Eesti Välisministeerium [ http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html ] (05.11.2008)

Novatours reisibüroo [ http://www.novatours.ee/_pop_country.php?country_code=10 ] (29.10.2008)

Postimees [ http://www.postimees.ee/150408/esileht/valisuudised/323830.php ]
20