Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Raha loomise protsess (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida pank peab keskpangale maksma ?
 
Säutsu twitteris

Raha loomise protsess


Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal.
Tegemist on arvestusliku rahaga.
Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust.
Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid .
Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat.
Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus.
Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve , siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks.
Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks . Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju.
Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus . Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits , Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest ( suurbritannia , saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära - see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on intressimäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse, sellega suureneb raha pakkumine ja raha baas. Kui keskpangal on soov või vajadus raha pakkumist vähendada, siis tõstab ta diskonto määra, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenu andmisel rakendada ka tagatise nõuet ning vastavalt sellele diferentseerib ka diskonto määra. Pankade laenuvõimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastavad kvoodid ( prantsuse, saksa keskpangad), USA föderaalsüsteem kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetud. Andes kommertspankadele laenud, täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid e likviidsuskrediiti pankadele, mis on sattunud likviidsusprobleemideta ega suuda täitsa hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud, keegi muu peale keskpanga laenu ei anna.
Eesti Pank kasutab diskontomäära eelkõige just viimase laenuandja funktsiooni täitmiseks. Keskpank võib anda kommertspangale võimaluse ka ajutiselt oma kohustusliku reservi vahendite kasutamiseks, tavaliselt on see ajaliselt piiratud ( nt 5 tööpäeva jooksul max 10 järjestikuse tööpäeva vältel).
Ettenähtud tähtpäevaks peab pank reservi taastama , kui ta ei suuda likviidsusprobleemi lahendada, lõpetab keskpanga arveldusvalitsus väljamaksete tegevuse pangakontolt kuni olukorra normaliseerimiseni.

Vaba turu tehingud


Finantssektori areng on kaasa toonud rahapoliitika elluviimisel vaba turu tehingud, mis on üheks keskseks rahajuhtimise vahendiks. Vaba turu tehinguteks nim selliseid, kus keskpank ostab või müüb rahaturul riigi lühiajalisi võlapabereid. Tavaliselt toimuvad tehingud tagasiostutehingu vormis, neid nim repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimisel, et müüja need kokkulepitud ajal ja hinnaga tagasi ostab, sisuliselt on tegemist laenuga väärtpabertagatisel. Reeglina on sellised tehingud lühiajalised, piirdudes mõnikord vaid 2 päevaga, kui tehingu pikkuseks on1 päev, nim seda üleöötehinguteks. Kui on tähtaeg pikem, nim seda tähtajaliseks tagasiostulepinguks. Kasutusel on ka mõiste tagasimüügilepig ehk tagurpidirepotehing, millega tähistatakse tehinguid , et tehingu algatajaks on laenuandja, mitte aga laenuvõtja . Tagasiostulepingutelt peab laenuvõtja maksma intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena.
Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000 €, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A laenusertifikaat. Pank A müüb keskpangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga. Kui suur on see intress mida pank peab keskpangale maksma? 273 + 500 000 €

Valuuta interventsioon


Nagu eelpool selgus mõjutab keskpank raha pakkumist vabatehingute diskontomäära ja kohustusliku reservimäära abil. Nim meetodit avaldavad valuutaressurssidele vaid kaudset mõju, otseseks mõjutamiseks kasutab keskpank valuutainterventsiooni. Selle eesmärgiks on valuutakursi hoidmine soovitud tasemel või mingites piirides, milleks keskpank ostab koduvaluuta eest kokku välisvaluutat või välisvaluuta eest koduvaluutat. Majandusteadlaste arvates on valuutainterventsioon kõige mõjusam kui
  • See on valuutaturule üllatus- seetõttu on järjestikuse interventsioonide korral esimene kõige mõjusam
  • Interventsiooni ümber tehakse kõvasti lärmi, varjatud või poolsalajased interventsioonid annavad reeglina hoopis viletsama tulemuse
  • Mitu keskpanka tegutseb koordineeritult
    Eristada saab 2 liiki valuuta interventsiooni:
  • Neutraliseeritud
  • Neutraliseerimata
    Neutraliseerimata.. sarnaneb sisuliselt vabaturutehingule, vahe on vaid selles, et riigivõlakirjade asemel müüb või ostab keskpank välisvaluutat.
    Keskpank võib soovida , et valuuta interventsioon ei mõjutaks intressimäärasid ja hinnataset, vaid et see tooks kaasa üksnes valuutakursi muutuse. Sel juhul neutraliseerib keskpank valuuta inter . mõju samaaegsete vabaturutehingutega. Tänu viimase tasakaalustavale mõjule raha pakkumine riigis ei muutu ja keskpank teostab neutraliseeritud valuutainter.-i.
    Paraku ei ole neutraliseeritud valuuta inter.. püsiva iseloomuga , kuna mõjutab nõudmist ja pakkumist võid lühiajaliselt ning jätab valuutaturu tasakaalu aluseks olevad tegurid muutumaks, seega ei toimu neutraliseeritud valuuta.. mõju kauem kui inter.. ise ning peale tehingute lõpetamist võtab valuutakurss taas suuna tegeliku tasakaalupunkti poole.

    Keskpanga funktsioonid ja suhted valitsusega


    Keskpanga üldine ja keskne funktsioon on ellu viia riigi rahapoliitika. Põhifunktsiooni kõrval peab keskpank aga täitma ka mitmeid teisi olulisi ülesandeid ja nendest on üheks peamiseks – rahapakkumise kontrollimine, pangasüsteemi stabiilisuse tagamise st vältida pankade pankrotte ja pangapaanikat. Rahapoliitika ühe allosana võib käsitleda ka riigi valuutareservide ja väärismetalli reservi hoidmist. Rahapoliitika rakendamisel on keskpank kas rohkemal või vähemal määral sõltuv valitsusest või sellest sõltumatu. Mõlema süsteemi korral on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kaasaja demokraatlikes riikides kaldutakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt , kus keskpanga rahapoliitikale on antud suurem sõltumatus . Sellist suunda rakendatakse ka Eestis. Keskpanga iseseisvusega on seotud kui valitsuse keskpanga või valitsuspanga roll. Paljudes riikides keskpangal seda funktsiooni ei ole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Raha loomise protsess #1 Raha loomise protsess #2 Raha loomise protsess #3 Raha loomise protsess #4 Raha loomise protsess #5 Raha loomise protsess #6 Raha loomise protsess #7 Raha loomise protsess #8 Raha loomise protsess #9 Raha loomise protsess #10 Raha loomise protsess #11 Raha loomise protsess #12 Raha loomise protsess #13 Raha loomise protsess #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mosjaaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    Rahanduse ülevaade
    72
    docx
    Majanduse alused
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    23
    docx
    Rahanduse arvestus
    48
    doc
    Panganduse konspekt 2007
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun