TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnu...
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka
ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 2. Riigi arengutase Prantsusmaa on kõrgelt arenenud riik. Prantsusmaa kuulub arenenud inforiikide alla. Tööstuse kogutoodangult on Prantsusmaa maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. SKT on: 25 500 OJS elaniku kohta. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine.
Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks Regresseeruv maksumäär – maksustatava tulu vähenedes maksumäär ka väheneb 25. Selgitage maksukoormuse mõistet eraisiku ja riigi tasemel? Eraisiku tasemel – maksukoormus on summa tuludelt, mida eraisik peab maksudena riigile või KOVile maksma. Riigi tasemel – vaadeldakse maksukoormust sisemaise koguprodukti mahuga. 26. Millised on efektiivse (optimaalse) maksusüsteemi omadused? Millised on võimalikud vastuolud optimaalse maksusüsteemi erinevate põhimõtete vahel? Optimaalse/efektiivse maksusüsteemi omadused: • Efektiivsus – peab tagama avaliku sektori arenguks vajalikud finantsvahendid. • Neutraalsus – kui maks pole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või ärahoidmiseks, siis peaks ta mõjutama turu vaba toimimist võimalikult vähe
Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid on need ressursis, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Muutuvressursid on need ressursid, mille suurust saab firma muuta ka lühiperioodil. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis: AP=TP/L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine: MP=TP/L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb, kui MP < AP, siis AP väheneb, seega, MP=AP, kui AP on maksimaalne, seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab, kui MP on negatiivne, TP väheneb, kui MP=0, siis TP on maksimaalne
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kult...
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .......
osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda valmistatud lõpp toodete ja -teenuste vtitirtus turuhinnad. Õige 12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik
tagajärjed ilmnesid majanduse stabiliseerumises 1994. aastal ja sellele järgnevatel aastatel. Majanduse üldist olukorda mõjutasid efektiivsuse tõusu ja makromajanduslike ebakõlade vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%
kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. 32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim. igal ajahetkel olemasoleva ressursside pakkumise juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Seda iseloomustab maksude vähendamine peab olema suurem kui avaliku sektori kulutuste kasv, et mõjutada sisemajanduse koguprodukti samas suunas. 34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC)
tarbimine ja saasta kogus on kogu maailma mastaabis kaduvväikesed, siis mis ma ikka ennast piiran. Paljud inimesed on ümbruse ja tuleviku suhtes üldse apaatsed. Säästva arengu aluseks saavad olla ainult säästev majandus ja säästev eluviis. Vaja on lahti ütelda kasvumaaniast ehk inimkonna progressi võrdsustamisest majandusliku kasvuga. Ei ole üksüheselt nii, et mida kiirem majanduslik kasv seda parem inimestel. Kui rahvusliku koguprodukti kiire kasv on saavutatud saastumise hinnaga, siis inimesed saavad küll rohkem tarbida, kuid surevad sagedamini vähki ja põevad allergilisi haigusi. Säästva eluviisi propageerijad väidavad, et mõõdukas majanduslik kasv ökoloogiliste võimaluste piires on ilmselt vajalik vaeste arengumaade puhul. Rikaste riikide kodanikel aga tuleks oma elustandardit allapoole lasta. Maksimaalse tootmise, tarbimise, ressursikasutuse, ja kasumi majandust nimetavad mõned
madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka järgnevatel aastatel peaks just eratarbimine olema majanduskasvu peamiseks mootoriks. 3.3.Inflatsioon
jõuab tootmismaht ressursside täishõive ehk potentsiaalse tootmismahu tasemele Q*. Hinna- ja palgatase alaneb pikaajaliselt tasemele P1 ning tasakaal saabub punktis E1. Klassikalised kogunõudluse-kogupakkumise mudelid on efektiivselt toimivad ainult juhul, kui hinnad ja palgad on täielikult paindlikud. Pika perioodi jooksul kohanduvad nii hinnad kui ka palgad uue turusituatsiooniga Kogunõudluse muutus mõjutab seega vaid hinnataset ega avalda pikaajaliselt mõju koguprodukti mahule. Kuna kogupakkumine on potentsiaalse tootmismahu tasemel, siis mõjutab hinnataset ainult kogunõudluse muutus. Kogunõudlust mõjutab klassikalise majandusteooria kohaselt eelkõige raha hulk ringluses. Kui raha pakkumine kasvab, siis suureneb reeglina ka tarbijate ostuvõime ja ettevõtjate äriline aktiivsus. Seega nähakse majanduskasvu suunamisel peamise instrumentidena rahapoliitilisi vahendeid. Kogupakkumise lühiperioodi mudel (Keynes) J. M
· Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi · Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid · Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks Poliitilised indikaatorid · Poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek, õigus seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitiline osalemine, võrdsed võimalused) 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? Sisemajanduse koguprodukt SKP-riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupada ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Y=C+I+G+X-M Y-nõudlus kodumaisele toodangule (SKP) C-majapidamiste tarbimiskulutused I-majapidamiste ja ettevõtete investeerimiskulutused G-valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused X-M-puhaseksport ehk puhas välismaine nõudlus Rahvamajanduse koguprodukt RKP-on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi
1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale
kaasa kahju ühiskonna heaolule. Hoiuste väärtus väheneb; moonutab hinnasignaale, kaotavad fikseeritud sissetulekugga tulusaajad; kaotavad säästjad; laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad. 67.Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist enim kasutatav on tarbijahinnaindeks. Üldisem näitaja on sisemajanduse koguprodukti deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinna-, ehitushinna ning ekspordi- ja impordihinnaindeksit.. 68.Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013?Suurimate muudatuste põhjused. Pärast uue rahasüsteemi käivitamist alanes tarbijahindade inflatsioon üle 1000% tasemelt 92a. Ühekohaliste arvudeni 97-98a. Aasia ja Venemaa finantskriis 90ndate teises pooles tõi kaasa
jätkusuutlik. (EY 2017) 3.1. Rail Balticuga kaasnevad kasutegurid Rail Balticu projektiga kaasnevad kasutegurid nii riikide kui seal elavate inimeste jaoks. Järgnevalt on välja toodud kümme peamist kasutegurit. Rail Balticu rajamine kiirendab oluliselt Balti riikide majanduse arengut. Projekti ehitusfaasis luuakse inimestele sadu uusi töökohti ning Rail Baltic panustab riigi sisemajanduse koguprodukti otseste, kaudsete ja investeeringutest tulenevate tegurite kaudu. Uus ja kaasaegne raudtee suurendab ligipääsu Balti riikide turgudele ja suurendab kaubanduskonkurentsi, mille tulemusena muutub piirkond välisinvesteeringutele atraktiivsemaks. Lisaks võimendab Rail Baltic Eesti, Läti ja Leedu sisest ning laiemat transpordi- ja logistikatööstuse konkurentsi. Rail Baltic toob erinevat tüüpi investeeringute tulemusena endaga kaasa makromajanduslikke tegureid ja teisejärgulisi
Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP)(=kastutakse ka sisemajanduse kogutoodang SKT) st riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKT annab ülevaate kui palju kaupu ja teenuseid aasta jooksul toodeti, kusjuures arvesse võetakse ainult lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenust maksumust, asjad, mida saab kohe kasutada, ega kuulu mingi teise toote edasise tootmise juurde. Sisemajanduse koguprodukti kõrval kasutataks ka teist mõistet- rahvamajanduse koguprodukt (RKP, kasutatakse ka rahvamajanduse kogutoodang-RKT), mis on sisult laiem (SKT on üks osa RKT-st). (Inimese kohta on see Eestis 3580 USD, Ukraina 700, USA 34 100) Erinevus seisneb selles, et SKT arvestab Eesti territooriumil toodetavad, olenemata kapitali omaniku rahvusest või kodakondsusest (kuid ei arvestata välismaal töötavaid eestlasi). RKP arvestab
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
lühiperioodil muuta 17.2.Lühiperioodi tulud. 18. Koguprodukt (total product - TP) on teatud perioodil 15 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa valmistatud kogutoodang, 20.1. 19.Keskmine toodang (average product - AP) koguprodukti ja , tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi jagatis, TP/N 20. Piirprodukt (marginal product - MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena - - 20.1.Kaheneva ,
a. Aktsiate arv kvantitatiivne b. Aktsia tulemus kvalitatiivne c. Tööjõu tootlikus kvalitatiivne d. Tööjõukulu kvantitatiivne e. Toote hind kvalitatiivne f. Toodete hulk kvantitatiivne 3. Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes. See tegevus on ühismõõdustamine. 4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
· Kui mp=ap siis ap on max
Kui minul on juurdetulev hinne suurem kui juurdetulevate hinnete keskmine siis ta hakkab seda
tõstma kusagil on nad võrdsed, kui juurdetulev on väiksem kui keskmine siis a hakkab neid
allaviima
3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus
· Kahaneva piirtootlikkuse seadus kehtib tingimustes kus mõnda sisendit suurendatakse,
tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu ( vähemalt 1 fikseeritud)
· Teatud punktis hakkab koguprodukti juurdekasv vähenema ja mp võib minna
negatiivseks.
Ap ja mp 3 staadiumi
· I staadium ap on
Nõudlus ja pakkumine 1. Kaks kaupa X ja Y on täiendkaubad kui kauba X hinna langus toob kaasa kauba Y nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige...
( rakendab neid ressursse ise, mitte ei rendi või müü neid teistele) Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis käibemaks ja aktsiisimaks. Keskmine kogukulu on kogukulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. 35 Keskmine produkt kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. Kujutab endast koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatist. Keskmine püsikulu on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulu on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Koguprodukt on firma tootmisteguritega valmistatud kogutoodang teatud ajaperioodil. Koguprodukti suurus sõltub kasutatavate sisendite hulgast. Kogutulu on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega.
Majandusteadlased kasutavad kogutud statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks Poliitikud jälgivad arenguid ja formuleerivad informatsiooni põhjal uusi otsuseid. Kõige enam kasutataks ekolme statistilist näitajat: sisemajanduse koguprodukt (gross domestic product GDP) tarbijahinnaindeks (consumer price index CPI) töötuse määr (unemployment rate) SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil. SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus. SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP arvestusel on kaks poolt: ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad
Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) (14) Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu
kaasa kahju ühiskonna heaolule. Hoiuste väärtus väheneb; moonutab hinnasignaale, kaotavad fikseeritud sissetulekugga tulusaajad; kaotavad säästjad; laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist enim kasutatav on tarbijahinnaindeks. Üldisem näitaja on sisemajanduse koguprodukti deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinna-, ehitushinna ning ekspordi- ja impordihinnaindeksit.. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate muudatuste põhjused. Pärast uue rahasüsteemi käivitamist alanes tarbijahindade inflatsioon üle 1000% tasemelt 92a. Ühekohaliste arvudeni 97-98a. Aasia ja Venemaa finantskriis 90ndate teises pooles tõi kaasa
Kuigi mõne teise riigi kohta oleks võib-olla lihtsam olnud referaati teha (ma ei otsinud, kas mõe riigi kohta on rohkem infot või ei), tegin oma valiku ning jäin sellele kindlaks kuni lõpuni. Ehk olen mõnda teemat kirjeldanud siin liiga keeruliselt, pealiskaudselt või lisanud ebavajalikku infot, ent ühes võib olla kindel: mingi ettekujutuse Kreekast saab seda referaati lugedes küll, seda enam, et eestikeelset infot tuleb tikutulega taga otsida. On vaja teada Kreeka sisemajanduse koguprodukti? Olemas. Kui tähtis on riigile teenindussektor? Teeninduses töötab 65,2% inimestest ning sektor moodustab SKTst 78,8%. Nimeta 5 organisatsiooni, kuhu Kreeka kuulub? Selle referaadi põhjal võib nimetada ka 68. 30 KASUTATUD KIRJANDUS http://commons.wikimedia.org/wiki/Greece http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3395.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka http://en.wikipedia.org/wiki/Greece
kasutusele see et mõõdeti rännet elukohavahetusel, kus on märgitus sisserände puhul inimese eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõnis välisriik. sisseränne: 21% EL kodanikud, palju rännatakse soome-eesti vahet Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi. Aktiivne kodanik on kodanik, kes veedab oma vaba aja ühiskonna probleemidega tegelemiseks. Ta on pealehakkaja.
panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus
V. N. Raol moodustada vähemusvalitsus, mis võinuks tugineda mõne väiksema partei toetusele ja lõhedele opositsioonileeris. See tal ka õnnestus. P. V. N. Rao pühendas suurt tähelepanu India stagneeruvale majandusele. Ta võttis otsustavalt suuna vabamajanduse reformide poole ja valitsuse rolli vähendamisele majanduselus. Esimeste aastate raskused vähenesid, finantsprobleemid hakkasid lahenema, seda tänu rahandusministeeriumi juhtide oskuslikule valikule. Riigi koguprodukti aastane tõus oli suurim India Vabariigi senises ajaloos - 5,5%. India tollast majandust võib iseloomustada õitsvana. Igati püüti julgustada uusi välisinvesteeringuid. Majanduslike edusammude positiivset mõju häirisid hindu religioossed rahutused, lahkhelid INC(I) liikmeskonnas ja korruptsiooniskandaalid. Isegi peaministrit süüdistati altkäemaksu andmises ja parlamendihäälte ostmises (2002. aastal süüdistused siiski tühistati)
Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (n ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoo võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null.
Välistest teguritest tulenevaid tugevaid makroökonoomilist tasakaalu mõjutavaid protsesse nim vastavalt mõjutatavale agregaadile kas nõudlus- või pakkumissokkideks. Sellised sokid mõjutavad oluliselt majanduslikku heaolu- näiteks neg sokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. 58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. 59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60
tule probleemideta 2007. a ületas tarbimine esmakordselt tootmist ning vahe on sellest alates kasvanud. Majanduse üldiseloomustus Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti, SKP alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel (5,1 trln USD, pisut üle 3 700 USD ühe elaniku kohta [2010. a seisuga]). SKP-d ostujõu pariteedi alusel on Hiina samuti maailma teine majandus (9,0 trln USD [2009. a seisuga]). Selline kasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost maailmas viimase 50 aasta jooksul. See on kaasa toonud suuremad sissetulekud ja nende inimeste arvu vähenemise, kes elavad alla absoluutset
sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks: Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra
majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 2. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna peamised osad? Makrokeskkond koosneb: · Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 3. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all?
mast ef). Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks e see on kindla toodangu koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite tehniliselt efektiivsete kombinatsioonide kirjeldus. 1.28 Kahaneva piirtoodangu seadus. Piirprodukt - koguprodukti muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine. Kahaneva piirtoodangu seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema (s.t. piirprodukt väheneb). Seda seadust tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust.
Säästlik areng eeldab majanduslikku ja sotsiaalset arengut (nii tootmise arengut, kui ressursside kasutust) sellisel viisil, määral ja tempos, milline tagab: - taastuvate loodusressursside tasakaalustatud kasutamise ning - keskkonna saastumise ja negatiivsete keskkonnamõjude hoidmise allpool kriitilist läviväärtust, ning mis ei kutsuks esile pöördumatuid protsesse ökosüsteemide liigilises koosseisus, aine- ja energiaringes. Maailma riikide sisemajanduse koguprodukti umbes 3 protsendilise kasvu taustal suurenes loodusressursside kasutamine aastatel 1990-2000 keskmiselt 5 % võrra aastas. Sellise kasutuse intensiivsuse juures toimus ressursside kasutusmäära kahekordistumine iga 13 aasta tagant (Living Enviroment). Siiski läheb aasta-aastalt üha suurem osakaal jäätmetest ja tootmisjääkidest taaskasutusse ja ümbertöötlemisele. Euroopa Liit on selles osas eesrindlik, siin paikneb umbes 30 % maailma ökotööstusest ning 50 % taastootmistööstusest
koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Vali üks: Tõene Väär
Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2
Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike, eranditult kõiki kapitalistlikke riike, mõningaid suuremal, teisi vähemal määral. Suur Depressioon mõjutas suurtest riikidest kõige enam USAd ja Saksamaad. Arenenud tööstusriikides jäi tööta kokku ligi 30 miljonit inimest ja tootmine kapitalistlikus maailmas vähenes 44% võrra. Majanduskriisist välja tulemiseks hakati majandust riiklikult reguleerima. Enamikus riikides saadi küll sisemajanduse koguprodukti langemisest 1933. aastal jagu, aga kriisieelsele tasemele ei suutnud majandus tõusta Teise maailmasõjani. Suur Depressioon tekitas eelduse kõvakäelise võimu tekkeks, sest inimesed olid pettunud demokraatias majandusraskuste tõttu ehk majanduskriis põhjustas ka demokraatia kriisi. Tegelikult pole konkreetsetes põhjustes, mis põhjustasid Suure Depressiooni ja mida omakorda põhjustas Suur Depressioon, teadlased tänini üksmeelele jõudnud, kuid ühes ollakse üksmeelel,
Eesti Rahandusministeeriumi mudel modelleerib väikest avatud majandust, mille majanduspoliitika põhijooned tulenevad suures osas 1992.a. sõlmitud kokkulepetest Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga.Mudeli esialgne versioon sisaldab vaid 15 käitumisvõrrandit, mille abil on kirjeldatud ekspordi, impordi, eratarbimise, hindade,investeeringute,tööhõive, palga jt. Põhiliste majandusnäitajate kujunemist ning dünaamikat.Modelleeritake ka sisemajanduse koguprodukti kujunemist, tootmist ja kapitali liikumist. Rahandusministeeriumi mudel on eelkõige suunatud majanduspoliitika simuleerimisele ning majanduspoliitiliste otsuste võimalike alternatiivvariantide hindamisele.25.Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Mittelineaarsed simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Ökonomeetriliste mudelite erijuhu moodustavad sellised mudelid, mille korral
tegevus kui puhkus – inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne. 7. Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond? Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelistest teguritest – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. tehnoloogilised tegrid – tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond?
Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 2017 samade struktuu lõikes. ÜLESANDED Ül 1. Koostada diagramm rahvastiku andmete tabeli alusel. NB! andmeid ei tõsteta mujale. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016
Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses! SKP arvestusel on kaks poolt:
Valemina: Firma tootmiskulud sõltuvad esmajoones tootmisfunktsioonist, mis näitab sisendite kombinatsioone, mida saab kasutada teatud koguse produkti valmistamiseks. Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud. Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus Tootmisfunktsiooni ja kulude seost näitab järgnev joonis: TP kõver näitab seost muutuvsisendi (töö L) ja koguprodukti (TP) vahel. Alates joonise punktist A hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus, sest selles punktis on TP kõvera tõus suurim. TP kõver näitab, millist töö kogust firma vajab mingi toodangukoguse valmistamiseks. Kui töö on ainus muutuvsisend, siis moodustab töötajatele makstav palk firma muutvkulu VC. Muutuvkulu leidmiseks tuleb töökogus korrutada selle ühikuhinnaga( olgu selleks näiteks 8)
Välismaal toodetakse samu tooteid sama tööt-lusastmega kui päritolumaal. Vertikaalse integratsiooni strateegia. Välismaale paigutatakse päritolumaa tootmise varasemad etapid (nt tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine jne) või päritolumaa tootmisele järgnevad etapid (montaaž, müük, jms). 33. Kuidas mõõdetakse riikide (majanduslikku) avatust? Riikide (majanduslikku) avatust mõõdetakse tavaliselt väliskaubanduse (eksport + import) ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtega. Riikide majanduslikku avatust näitab ka ettevõtete tegutsemine rahvusvahelistes väärtusahelates. 34. Kuidas klassifitseeritakse inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevaid filosoofiaid? Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlevad filosoofiad võiks klassifitseerida järgnevalt. Konservatsionism rõhutab eelkõige vastutustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ka tulevastele põlvedele.
Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
