rahvuse või ka ühe usutunnistusega inimesed. Ühiskonnad erinevad üksteisest selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik (nt Soome, Norra, Leedu) on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas pole väikesearvuliste vähemusrühmade kaasamine ühiskonda suur probleem. Mõni riik (nt Iisrael, Läti, Belgia) on kakskultuuriline – seal elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp – multikultuursed ühiskonnad. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Näiteks ei moodusta valged anglosaksi päritolu protestandid USA-s arvulist enamust, kuid
teaduskogukondade arvamus. Küps teadus – rutiinne töö, pildi kokku panemine, mille juures põhiprintsiipe ei vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus Teadusrevolutsioonist me ei saa tagasi minna. „meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga
Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda (obshichina) kinnistatud, aga ikkagi pidid nad 1861. aastal, kui toimus talurahva emantsipatsioon, maksma omandiks saadud maa eest. Külainimesed liikusid üha tihemini maa ja linna vahet ning paljud jäidki üldse linnadesse elama. Sellega hakkas elanike ja tööliste arv linnades järjepidevalt kasvama. Emantsipatsiooni tulemusel avanesid Venemaal seega uued võimalused kiireks tööstuse arenguks. Esimene tööstusarengu sööst oli 1870'tel ja 1880'tel ja
distsipliin valdkonnas ei tee seda. Keegi, kes ütleb, et filosoofia pole teinud progressi rõhutav, et on olemas siiski Artistootelikkus, mitte on Aritootelikkus on ebaõnnestunud. On ainult normaalteaduste perioodidel, et progress tundub loogiline ja kindlustatud. Progress on aga vaataja silmades. Võistlevate paradigmade puudus, mis küsib iga teise eesmärke ja standardeid teeb normaal- teadusliku kogukonna progressi lihtsamalt lägema. Paradigma vastuvõtmine vabastab kogukonda vajadusest pidevalt tagasi-vaadata selle esimesi printsiipe ja fundamentaalseid eeldusi-väiteid. Kogukonna liikmed saavad keskenduda nähtuse esoteerilisusele, mida see kätkeb. Sest teadlaste töö ainult kolleegide jaoks, inimestele, kes jagavad väärtusi ja uskumusi, siis standardite üks kogum võib võtta antuna. Erinevalt teistest distsipliinidest, teadlane ei vali probleeme, sest need vajavad kiiret lahenemist ja ilma vahendite, mis aitaksid neid lahendada
Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb säilitada mingis kunstlikus keskkonnas kui pärimust. 3. kultuur peab täitma sotsiaalset funktsiooni: peab hoidma kogukonda, ideaale, hea jne mis aitavad parema ühiskonna tegemiseks kritiseerida olemasolevat Kultuur on sellisena üsna antimoderne kontsept ja eriti formaalse ratsionaalsuse ja valgustuse rünnak. Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet
ja piiritletus, veel vähem määratleda nende abil auditooriumi. Vaid mõned poliitilised ja religioossed publikatsioonid vastavad antud kriteeriumitele. Tänapäeval vastab kõige paremini meediaauditooriumi mõistele ajalehtede lugejaskond ja raadio kuulajaskond, mis on samal ajal teatud mõttes ka sotsiaalne grupp. On olemas vähemalt üks ühine oluline sotsiaalne või kultuuriline tunnus ühine elukeskkond ja kuuluvus kohalikku kogukonda. Kohalik kuuluvus määrab ja säilitab suurt hulka meediaga seotud huvisid. Lisaks kohaliku meedia näitele leidub veel teisi asjaolusid nt auditooriumiliikmete sarnased huvid, koosseisu homogeensus ja stabiilsus. Lugejad valivad mõnikord väljaande vastavalt oma poliitilistele eelistustele. Ka ringhääling tõmbab ligi mõnede ehtsa avalikkuse tunnustega auditooriumi. Kuigi tänapäeva trendid (nt meedia ekspansioon ja kasvav kommertsiaalsus) ei näi soodustavat sotsiaalse
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Näiteks Eestis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi valimistel.
o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud võrgustikku kuuluvate inimeste keskel ehk nn isiklikus kogukonnas. Veelgi enam, usaldus on sageli sellist võrgustikku ehk kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. 32. Mis on siirdeühiskond? Kuidas peegeldub see Eesti ühiskonna kihistumise arengus? Siirdeühiskond on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega.
o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud võrgustikku kuuluvate inimeste keskel ehk nn isiklikus kogukonnas. Veelgi enam, usaldus on sageli sellist võrgustikku ehk kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine
o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud võrgustikku kuuluvate inimeste keskel ehk nn isiklikus kogukonnas. Veelgi enam, usaldus on sageli sellist võrgustikku ehk kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine
Palestiinas 6 % maast. Araablased, kes moodustasid sel ajal kaks kolmandikku elanikkonnast, elasid kolmandikul maa-alal ning kasutasid ka suurt osa valitsusele kuuluvast avalikust maast. Nüüd aga, ühelt poolt eraldamisplaani raames ja teisalt osana suurejoonelisest rahvusvahelisest püüdest juutidele tehtud kahju kompenseerida, sunniti araablased suurest osast oma maadest, olgu siis era- või ühiskondlikust, loobuma. Valdavalt islamiusulisse semiidi kogukonda kuuluvad Palestiina araablased järeldasid sellest kõigest, et just nemad pidid maksma kristliku Lääne antisemitismi eest. (Chapman 1989, 64) 22 Araablaste jaoks olid Teise maailmasõja järelkajad Esimese maailmasõja järel toimunu kibedaks korduseks. Jällegi oli neile antud igasuguseid lubadusi, et nende koostöövalmidust või vähemalt neutraalsust tagada, kuid pärast sõja lõppu murti taas kõiki lubadusi taas. (Ibid
Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Õnn on suunatud teispoolsusele. Järelikult on omavoliline vägivalla kasutamine keelatud, sest ei suudeta ihasid alla suruda. Seadus küll lubab end kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinud õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
või „heaolu“. Koskenniemi viitab Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsusele, milles viimane rõhutas Lissaboni lepingut hinnates põhiseaduse „avatust Euroopa integratsioonile“, sellele vastukaaluks aga ka liikmesriikide võimet „kujundada poliitiliselt ja sotsiaalselt elutingimusi omal vastutusel“.*19 Põhi- seaduse sisustamine põhiseaduslikkuse järelevalve kaudu on osa seda laadi autonoomsest, kogukonda rajavast tegevusest. 11 EIKo 30.06.2005, 45036/98, Bosphorus Hava Yollari Turizm AS vs. Iirimaa, p 155. 12 EKo 14.05.1974, 4/73, Nold vs. komisjon; EKo 13.12.1979, 44/79, Hauer vs. Rheinland-Pfalz, p 15. 13 Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta. 14 Lissaboni leping, art 4 p 2. 15 Internationale Handelsgesellschaft (viide 5), p 3. 16 EKo 05.10.2000, C-376/98, Saksamaa Liitvabariik vs
ning rohkem inimesed. Tõsisem murrang rahvausundis toimub 1720.-1730. aastatel, kui Eestisse jõuavad vennaste koguduse liikumise käimalükkajad. Mentaliteedis muutub midagi väga tõsiselt, toimub sisuline-usuline ärkamine ristiusule väga paljudes kihelkondades. Vanad katoliku kombed jäävad minevikku ning rahvas hakkab omal algatusel koos käima ja palvetunde pidama. Nad käivad ka kirikud ning kuuluvad kiriku kogukonda, kuid kirik ei anna neile seda, mida nad saavad enda palvetundides, kus nad ise arutavad pühakirja, loevad seda ette jne. On mõjuvam, kui kohalike pastorite vigases eesti keeles loetud tekstid ning manitsused. Eesti jaguneb geograafilises mõttes kaheks: meresidusad alad ja mittemeresidusad alad. Samas saab Eestis jagada kaheks ka keelevahe põhjal. Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus
hõlmas kogu Vahemere ruumi ning suurema osa Lääne-Euroopast, sünteesides varasemate impeeriumite kogemusi (Pärsia, Makedoonia). Rooma impeeriumi all ühtlustus laias laastus kogu Vahamere regiooni kultuuriline, poliitiline ja majanduslik süsteem. Kujunes välja ühtne sotsiaal- majanduslik tervik, mille mõju ulatub tänapäevani. I aastatuhande I poolel eKr elas Itaalias kolm suuremat rahvus-kultuurilist kogukonda. Lõunas (eriti Sitsiilia) olid kreeka linnade kolooniad, põhjas etruskid, keskel itaalikute hõimud, viimastest tugevaimad olid latiinid ja samniidid, kelle vaheline võitlus hõlmab kogu Rooma varasema ajaloo. Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad, valdavalt etruski päritolu. Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel
Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Kuigi teatrite süsteem põhimõtteliselt 27 säilis, jäi üldine teatrimaastik siiski hõredamaks ja vaesemaks. (Ettehaaravalt: XX sajandi teisel poolel, mitme aastakümne vältel toimis emakeelne teater võõrkeelses ja -meelses nõukogude ühiskonnas aga vaieldamatult rahvuslikku kogukonda ühendava omalaadse pelgupaiga või isegi pühakojana. Või teisisõnu: „teatri prestiiž inimese isikliku ja ühiselu mõtestajana” oli toona tõesti suur – Vellerand 2003: 239.) Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal. EK(b)P KK VIII
tunnustada. Samuti on muudatuse eesmärgiks kaitseväelaste motiveerimine osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Missioonil osalenud isikutele, kellel on õigus tegevteenistuspensionile, nähakse ette tema tegevteenistuspensioni suurendamist iga missiooni eest. 3) Töövõimetuspensioni suurendamine veteranipoliitika meede 4.3.3. Eesti riik on NATO liige ja sellega kaasnevad teatud kohustused. Kuulumine rahvusvahelisse kogukonda võrdväärse liikmena nõuab omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises. Riigi ülesanne on tagada sotsiaalne kindlustatus neile sõduritele, kes sellise panuse riigi kaitsetegevusse annavad. Isikul, kes on kaotanud teenistuskohustuste täitmisel täielikult või osaliselt töövõime, tekib KVTSi alusel õigus töövõimetuspensionile. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule
Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Judaismi põhiõpetused: · Tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalasse) · Religioon on lepingulist päritolu. Täites erinevaid religioosseid rituaale, siis jumal kaitseb, hoiab seda kogukonda. Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel (Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal. · Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded. 5. Vana Kreeka tsivilisatsiooni päritolu. Vana Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu. · Kreeta- Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Kreeta ehk Minose kultuur (u 2000-1400 eKr), mis on väga kõrgelt
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduv...
jms. Kirikud, mis pidi alguses lihtsad olema said üha rohkem endale seinamaalingud, kirevad vitraazid ja isegi väikesed tornid. Umbes aastal 1125. rajati esimene nunnaklooster. Õed rajasid oma põlde osaliselt ise. Naisbenediktlased usaldasid ennast 12. sajandil meestistertslaste kaitse alla, et viimased neid vaimulikult hooldaksid. Et vennad pidasid seda liiga koormavaks, siis keelustati igasuguste uute kogukonda loomine. Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele. Keskaja lõpus järgiti üha vähem orduideele ja aadlidaamid kasutasid naistsistertslaste maju vanadekodudena. Valitsemisest: Erinev selle poolest, et abt polnud monarh nagu mujal. Ordu juhtinstantsiks oli hoopis generaalkapiitel, mis koosneb teoreetiliselt kõigist ordu abtidest (tegelt kõik kehva transpordisüsteemi tõttu ei jõudnud alati kohale tulla). Kloostrite fliatsioon - Igat uut kloostrit, mis loodi, kontrollis emaklooster.
38 2.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla ,,lahedad'' ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. 2.1.3 Kultuurilised Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka't. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. 2.1
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist.
Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus inimene, 10 000 kodustati taimed ja loomad, 3000 tekkis on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda ja Sumeritel kiri. kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meelelistes tunnetes, ka seksuaalsuses. Armastus on kõrgem kui riik, seega peab riik armastust austama (lubama abielulahutust), taotlema kodanike armastust ja loobuma hirmuvalitsusest. Armastus eksisteerib ainulaadsete inimeste vahel, mis seob kogu loodust ja inimkonda. Armastus on riigi kui kunstliku moodustise vastane, selle asemel nõutakse loomulikku ehk armastusel põhinevat kogukonda. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Aristoteles: õnne keskne küsimus on ,,kuidas peaksin elama?", mis puudutab eesmärke. Õnn on lõppeesmärk, sest teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna oskus mõistuspäraselt toimida. Inimese suurim hüve on täiuslikumalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on "parim, kauneim, nauditavaim
Samas mõnikord võivad nii kristliku sümboolikaga ehted ja teistsugused ehted esineda ka koos. Võib öelda, et eestlaste mõttemaailma 12. sajandil olid mingisugused kristlikud tõed juba jõudnud ja oli eestlasi, kes olid ristitud. Viimasel ajal on Maarika Mägi esile toonud mõistet prima sinatius - esimene märgistus - varakristlikus ajas täiskasvanud ristimine oli pikk protsesse - esmane märgistamine, usutõdede õppimine - esmase märgistusega võimalus kuuluda kristlikku kogukonda, aga samas ta ei katkestanud ka sidemeid oma kogukonnaga - 12. sajandiks oli see praktika täielikult kadunud Euroopas, valdavaks oli saanud laste ristimine ja eri reegleid täiskasvanute ristimiseks enam ei eksisteerinud. Ristisõdade ajajärgu allikad ei räägi sellest, mida inimesed mõtlesid ja millist kultust nad harrastasid, vaid sellest, millisesse kogukonda inimesed kuulusid - kristlikuks saamist peeti kiriku piiskopkondlikku süsteemi ja selle maksukohustluskonda
1971 võeti vastu ÜRO-sse ja neist sai alaline liige. Eemaldati Taiwan. Enamik maailmariike oma sidemeid Taiwaniga katkestas ja ametliku riigina tunnistati Hiina Rahvavabariiki. Problemaatiline piirkond Hiina jaoks on Tiibet. Tiibet oli pikka aega Inglismaa kaitse all, aga 1950. tungisid Hiina väed Tiibetisse ja võtsid selle oma kontrolli alla. Selleks et seda piirkonda paremini kontrollida, rakendab Hiina seal hiinlaste ümberasustamist, et sealset põlisasunike kogukonda vähendada. Et seda kergemaks teha, on rajatud raudteeliin. On ka Tiibeti ajaloolisi piire muudetud, on tehtud nagu suuremaks. Sellega on muudetud tiibetlaste protsent väiksemaks nendel aladel. Dalai-laama elab Indias, pärast suurt ülestõusu, mille Hiina vägivaldselt maha surus (1959). Sinna põgenes veel palju teisi tiibetlasi, tekkinud on päris suur kogukond Põhja-Indias. 29.03.10 Eesti taasiseseisvumine Eesti NSV N. Karotam; J. Käbin; K
ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. AGA me ei tea, milline see vaatleja oleks ja mida otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast. ei saa kritiseerida teisi kultuure teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni:
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid ühtse tervikuna, mis koosneb autonoomsetest komponentidest. Rahvusvaheliste suhete süsteemi tüüpnäiteks on Euroopa süsteem alates Vestfaali rahust (1648), kuid analoogseid süsteeme on inimkonna ajaloos eksisteerinud arvukalt. Seejuures peab silmas pidama, et kogu maailma hõlmav globaalne rahvusvaheliste suhete
Kogukond tähistab inimeste naturaalset ühendust, mis kujuneb (ei ole loodud või asutatud) tänu sisemisele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Kogukonnal pole eesmärki väljaspool ennast on vaid mõte kogukonnast, mida realiseeritakse eksistentsiga. Kogukond on piiratud vaid tema enese olemusega. Territoriaalsel kogukonnal kui sotsiaalsel tegelikkusel puudub eesmärk väljaspool iseennast ning tema sihid on immanentsed. Territoriaalset kogukonda ei asutata ta avaldub ja toimib tänu sisemistele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess. (Slaid 16). Territoriaalne kogukond ei ole juhitav protsess juhtimise klassikalises tähenduses. Juhtimine
). N. Joffe arvates oli chifdom hoopis tupikaste, tsükliline, mis riiklusesse ei jõua. Sellest tulenevalt hakati rohkem tähelepanu pöörama paraleelsetele arengustsenaariumitele. Kaks mudelit: kollegiaalsem(kollegiaalne omandivorm püsib kauem, samuti sugulussidemed, sotsiaalsed hierarhiad pole nii suured, ühised ehitised, peod) ja individualistlik(pealikud spetsialiseeruvad kaaskondlaste gruppi väljaarendamisele ja pealikeveheliste võrgusuhete väljaarendamine-abielud, kingid - kogukonda, kui tervikut, ühendavale pööratakse vähe tähelepanu) arengumudel. Ühte siis näitvad rikkalikud hauad, teist ehitised. Viimase 10a jooksul on hakatud rohkem rõhku pöörama korporatiivsetele teooriatele. Kollegiaalne juhtimine võis olla. Ümberjaotamine ei pidanud toimuma valitseja poolt, vaid kollektiivi enda poolt ehk võrdsetel alustel. Kogukond kui tervik see kes jaotas/tootis. Nt Uruk. Tõendid kollektiivse tegevuse kohta, kuid mitte valitseja kohta.
6 1Ms 9:6. 7 1Ms 4:14. kuningad loomuseisundis, siis on ilmne, et maailm pole kunagi olnud ega saa kunagi olema ilma paljude selliste inimesteta, kes elavad loomuseisundis. Ma ütlesin, et "kõik iseseisvate kogukondade valitsejad", olgu nad siis teistega liidus või mitte -- sest loomuseisundit inimeste vahel ei lõpeta mitte igasugune kokkulepe, vaid ainult selline, mille puhul inimesed lepivad vastastikku kokku, et astuda ühte kogukonda ja moodustada niimoodi üks poliitiline ühiskond [Body Politick]. Teistsugused inimestevahelised tõotused ja kokkulepped ei too inimesi loomuseisundist välja. Kahe asustamata saarel elava inimese vahelised vastastikused lubadused ja kokkulepped kaubavahetuses, millest räägib Garcilaso de la Vega8 oma Peruu ajaloos, või sveitslase ja indiaanlase vahel Ameerika metsades sõlmitud tehingud on mõlemale poolele küll siduvad, kuid nad jäävad teineteise suhtes endiselt täielikult
nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad
see pere loomist ja laste kasvatamist). Kui ühistegevust ei suudeta arendada, siis resultaadiks võibki olla isoleeriuste ja eraldatuse tunne. Intiimsus-lähedus viitab kahe identiteedi kahe kokkukuulumisse ehk et saada siin positiivseid tulemusi, peab olema lahendatud eelmise etapi küsimus positiivselt. Kui asutakse koos elama enne oma enese identiteedi leidmist, siis ei suudeta seda korralikult teha. -) 30-65 aastat generatiivsus (inimese panus perekonda, kogukonda, ühiskonda) & stagnatsioon (enesessetõmbumine/kasutuse tunde tekkimine) kui inimesed on tööl ja kodus kõik korras, siis on endal ka parem enesetunne. See on ka eelkõige noorema põlvkonna toetamise periood. Küps selle perioodi inimene tahab olla kasulik ning tahab olla vajatud. Hoolimine ja hoolitsemine on ühed võtmesõnad selles perioodis. Kui on probleeme, siis inimene muutub enesessetõmbunuks ja egoistlikuks ning võib hakata ise ennast hellitama.
Juudi sõda mõjutas kristluse kujunemist otsustavalt, usund eemaldus paljudest judaistlikest kommetest ning kasvas omaette religiooniks. Algkristlust iseloomustab usk peatselt saabuvasse apokalüpsisesse, mille abil Jumal ja Jeesus maa peale paradiisliku korra rajavad. Kristliku koguduse kolm peamist märksõna olid kerygma (kuulutus), koinonia (osadus) ja diakoonia (teenimine). Tegeldi hoolekandega, mis selgitab ka kristluse tõusvat populaarsust ühiskonna vaesemate kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus ülestõusmispäevale eelneval ööl, enne seda paastuti ning hoiduti ka seksist. Aeti välja ka deemone ja tunnistati usku, rituaal toimus varjatult kardinate taga. Pärast ristimist võis minna oma esimesele armulauale saadi koguduse liikmeks. Jumalateenistuse põhiosa pärineb varakristluse aegadest. 2
toetudes põhjalikele, peamiselt kvantitatiivsetele uuringutele on välja pakutud erine- vused möödunud sajandi ja uue ehk 21. sajandi kuurordi vahel võrdlusena tabelis 7. Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga. 2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu käsitöö, kunst ja muusika ning 83% vastanutest leidis, et see on nii. Lisaks leidsid 2/3 intervjueeritavatest, et tänu turismi arendamisele on kohalikel elanikel rohkem vaba aja 34 veetmise võimalusi ning 1/3 jällegi, et turismi areng ei ole mõjutanud vaba aja veetmise kohtade valikut linnas. (Müristaja 2005: 5) Tabel 7. 20. ja 21. sajandi Pärnu kuurordi võrdlus 20
traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Religiooni funktsioonid (Durkheim) - - Religioon on Durkheimi meelest pühade asjadega seotud praktikate ja uskumuste ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda. - Integreeritud kollektiivsete representatsioonide süsteemi ülesandeks ongi sotsiaalse solidaarsuse loomine. - Religioon on solidaarsuse vallandaja. - Religioossed nähtused ilmnevad igas ühiskonnas, kus tehakse vahet profaanse ja sakraalse sfääri vahel. - Religioon on kollektiivne, see ühendab inimesi. - Religioon pole mitte ainult ühiskonna looming, vaid lausa jumalikustatud ühiskond -Jumalad on ühiskonna enda võimu projektsioon.
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus moraalifaktid erinevad) - Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. Naturalism Tänapäeva naturalistlikel teooriatel on kaks peamist versiooni: REDUKTSIONISM:moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) ANTIREDUKTSIONISM:
Igas erinevas sektoris peab inimene teadma kuidas käituda nii suvel kui ka talvel. Kui inimese elu paigutada sellele ringile siis arhailise maailmapildi järgi on oluline mida teatud eluperioodil teha. Nt täiskasvanute ülesanne kasvatada, laste ülesanne õppida. Murrangu kohad seetõttu elus olulised, et osata hinnata millal täiskasvanuks on saadud. Juutidel käisid tsükklid 7a kaupa. (49 aastasena oli läbitud 7 tsükklit.) arhailise õiguses isaduse tuvastamine- kui kogukonda sündis laps, oodati natuke et laps võitlesks võitluse eluga ära.Pere kuhu sündis laps, (laps sündis perekonda mitte emale või isale), kutsus inimesed lapse vastuvõtmise peole ja teatud hetkel toodi seltskonna ette potentsiaalne isa, kes pidi isaks saama läbi riituse. Ema kes oli lapse sünnitanud pidi avalikult kõigi ees andma lapse isa kätte ja isa pidi käänama lapse hõlma sisse, mis oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla
Igas erinevas sektoris peab inimene teadma kuidas käituda nii suvel kui ka talvel. Kui inimese elu paigutada sellele ringile siis arhailise maailmapildi järgi on oluline mida teatud eluperioodil teha. Nt täiskasvanute ülesanne kasvatada, laste ülesanne õppida. Murrangu kohad seetõttu elus olulised, et osata hinnata millal täiskasvanuks on saadud. Juutidel käisid tsükklid 7a kaupa. (49 aastasena oli läbitud 7 tsükklit.) arhailise õiguses isaduse tuvastamine- kui kogukonda sündis laps, oodati natuke et laps võitlesks võitluse eluga ära.Pere kuhu sündis laps, (laps sündis perekonda mitte emale või isale), kutsus inimesed lapse vastuvõtmise peole ja teatud hetkel toodi seltskonna ette potentsiaalne isa, kes pidi isaks saama läbi riituse. Ema kes oli lapse sünnitanud pidi avalikult kõigi ees andma lapse isa kätte ja isa pidi käänama lapse hõlma sisse, mis oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla
Rahvused on ajaloo tõelised subjektid · Rahvused on ürgsed moodustised ammu tekkinud · Rahvuse keskne tunnus on keel · Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim · Rahvuslik ärkamine protsess, mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks · Rahvusriik kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria · Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua · Kuni 16. Sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale · Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvutunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles · Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Kirjakeelte loomise kaudu lihtsustatakse keele maastikut Rahvuse konstrueerimine Iga rahvus pea enda jaoks leidma
Vett ja maad tuleb hoida puhtana ning kodus vastutab üks isik tule põlemise eest Islam Islam on rajatud monoteistlik usund, mis loodi 7. sajandil prohvet Muhammadi (570-632) poolt Meka linnas, Araabia poolsaarel. Islami pühakirjaks on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhammadi ilutused. Inimene, kes on vastu võtnud usu ja allub Jumala tahtele on muslim (aka. Moslem). 'Aslama = alluma, allutama > 'islam = allumine ühele jumalale, enda tahte allutamine temale. Islami kogukonda nimetatakse umma'ks. Muhammad: 40 aastat oli polüteist, elas Mekas, kus oli palju jumalaid Kaupmeeste soost, abiellus vanema lesknaisega, kelle abil sai Mekas auväärse staatuse Käis Meka lähedal mäel paastumas, kus sai ka ilmutuse Esimese ilmutuse sai ~610 aastal ta oli hirmul; ilmus Gabriel, kes teda sundis lugema (3 korda) Muhammad väljendas tahtmatust ilmutust vastu võtta
naistekleite, valmistades neid tumesinisest kalevist. Pidulikel puhkudel on naistel säilinud pärltikandiga kaunistatud tanude, neidudel vähemal määral pärgade kandmine. PERE JA ÜHISKOND Kuni 16. sajandini jagunes Fennoskandia põhjaosa saami külakogukondadeks ehk siidadeks. Koola poolsaarel kestis siidasüsteem kuni 1920. aastateni. Jahi- ja korilusühiskonna aegadest pärinevat külakogukonda on peetud üldse vanimaks inimühiskonna põhjamaiste oludega kohanemise vormiks. Kogukonda kuuluvate inimeste arv oli suhteliselt väike, sinna kuulus keskmiselt umbes kümme peret, igas peres oli viis-kuus inimest. Siida, mille piire märkisid teatud maamärgid nagu tundrud, mäed või veekogud, moodustas omavahel tihedalt seotud perede ja suguvõsade ühenduse. Siida majanduslikuks aluspõhjaks olid talle kuuluvad jahi- ja kalastuspaigad, mille külakoosolek või külavanem jaotas suguvõsadele ja peredele kasutamiseks. Siida liikmeid käsitleti kohtu-, maksu-,
kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust kogukonda, on aktiivsem see avalik sektor, kus otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69.Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
