kliendina oma senise isandaga seotuks Paljud proovisid orjaseisuisest pääseda, tegid hoolsalt tööd, kogusid varandust ja püüdsid ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta Seetõttu said vabaksalstutest enamasti rikkad ja mõjukad inimesed 17. Võrdle naiste ühiskondlikku positsiooni Kreekas ja Roomas. KREEKA ROOMA Polnud kodanikuõigusi Naised olid seaduse silmis Olid õiguslikult mõne enamasti isa, abikaasa või meestsoost esindaja eestkoste mõne meessugulase eeskoste all all Käisid ainult usupidustustel Poliitilised õigused puudusid Kreeklaste meelest oli naiste Kohtus pidi esindama mees neid
Lk 95 2,3 2. Minoiline Mükeene Sarnasused Lineaarkiri Lossid(nende juures paiknevad laoruumid ja töökojad) Ilmselt ei tekkinud kummastki ühtset ja püsivat riiki Lineaarkirjatahvlid puudutasid peamiselt majapidamist Loss suur majapidamiskeskus Koguti andamit Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus Kreetapärane olme Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid Erinevused Kõrgem ühiskonna- Madalam ja kultuuritase ühiskonna- ja Sõja...
rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid. Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi. (eesti, Slovakkia) Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa) Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. (Afganistan) 15. Poliitilised ideoloogiad – tead tähtsamaid neist ja oskad vahet teha. Nende eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus.
. Peagi kogus võimu enda kätte, terroriga saavutas oma parteile enamuse. Riigipäev võttis 1933 vastu seaduse, millega parlament loobus võimus ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk Füürer. · Demokraatlike vabaduste kaotamine, majandus riigi kontrolli alla. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine.Algas juutide tagakiusamine piirati majanduslikke, poliitilisi ja kodanikuõigusi, paljud juudid sunniti Saksamaalt põgenema. 8. Sõjakommunismi ja NEP-i poliitika võrdlus Venemaal. · Sõjakommunismipoliitika : kehtestati vilja monopol, keelati erakaubandus, seati sisse toiduainete andmise kohustus, kehtestati üldine töökohustus, tööstus allutati keskvõimule. · NEP-is asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindla suurusega maksuga, mille asumisel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia
9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega
seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatvavõimu peaks sai rahva poolt valitav president, kes on ka ühtlasi valitsuse juht. USA esimene president oli George Washington. 6 Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Eraldi seisis Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi põliselanikele ega neegerorjadele. USA riigikorraldus sai eeskujuks paljudele riikidele. 7 Kasutatud kirjandus: Inimene, ühiskond, kultuur, UusaegIII,Hiiemaa, Klaassen, Koolibri, Tallinn 2001 Ene köited 3, 4, 5 8
eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu. * talurahva liikumine. Nõudsid maksude vähendamist ja nõuti, et ei toimuks talude krunti ajamist. * rahvavabastusliikumine Venemaa äärealadel elavad rahvad hakkasid nõudma omavalitsust ja kultuurautonoomiat. * ülddemokraatlik liikumine nõuti kodanikuõigusi, riigikorra kaasajastamist (nõuti parlamenti). Jaanuaris 1905 algas Peterburis streik. 9. jaanuaril 1905 tuli Talvepalee juurde u. 6000 töölist massimeeleavaldusele, et anda tsaarile üle ,,tööliste palvekiri". Kirjale oli allakirjutanud 150000 inimest. Rahvast tsaari lähedale ei lastud ning nende pihta avati tuli. Palju hukkunuid. Jaanuari lõpuks 1905 liitus ülestõusnutega ka sõjavägi. Valitsus hakkas ellu viima repressioone, et mässu maha suruda
teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna. 4. Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Väljas käisid nad vähe, nende koht oli pigem kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u...
huvides. • Tsensuuri ei ole (PS §45) Inimõiguste ja –vabaduste austamine • Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. • Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948 • Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. • Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: - seaduste andmise prerogatiiv; - täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu - riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine - kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine • Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS § 59)
Truman samuti toetas NATO loomist, mis võimaldaks sõjalist koostööd Kanada ja Euroopa riikidega, mis ei olnud NSVL mõjusfääris. NATO eesmärk oli peatada NSVL laienemist ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Suhted Hiinaga polnud head, Truman tahtis suhteid paranda, aga Mao Zedong seda ei soovinud. 1950. aasta juunis otsustas Truman saata mereväe Taiwani, et konflikt ei eskaleeruks Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Vabariigi(Taiwan) vahel. Truman otsustas 1948. aastal muuta kodanikuõigusi. Ta muutis hääletamist ja tööliste õigusi. Samuti sõjaväes muudeti mustanahaliste inimeste õigused võrdseks kõigi teistega, sest mustanahalisi koheldi halvemini ja kasutati nende vastu vägivalda. 20. jaanuaril 1953 sai Harry S. Trumani presidendi ametiaeg läbi. Poliitikast lahkumine Kui 1953. aastal Trumani ametiaeg läbi sai, läks ta tagasi Missouri elama koos oma naise Wallacega. Truman otsustas, et ta ei soovi töötada kuskil firmas
asemel tuli riiklik meelsus järelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a. Kehtestatud seadusega piirati juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. See pani juudid Saksamaalt põgenema. Hitleri võimu tugisambaks oli SS(''kaitsemalev'') mida juhtis H.Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei e. GESTAPO. Teisitimõtlejad saadi kätte ja paigutati koonduslaagritesse. Majandusliku poolepealt. Vabastati Saksamaa rahulepingu tingimustest, tehti sõjatehaseid ja teid. Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda. 3
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile. Presidendi ametikohale saades on vajalik eelnev riigiameti töökogemus. 1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees. Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat. 1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu, mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu. Kinnitati ka presidendi ametikoht. Omapärane oli veel see, et parlamenti ei valinud oma
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüd...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar
Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L- Euroopaga, mis tagas kiirema arengu. ROSENI DEKLORATSIOON Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja. Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Rosen esitas 1739 seletuskirja, mis on ajalukku läinud Roseni dekloratsiooni nime all.
Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut
Inimõiguste deklaratsioon on kolmekümnest artiklist koosnev avaldus, milles on kirjas peamised inimõigused, millest peaksid juhinduma kõigi maailma riikide valitsused. 4. Miks on Euroopa Nõukogu vastu võtnud täiendavad vastavad dokumendid? Millised? Nende sisu? Kuna igas riigis on midagi väga erinevat, ning pidi midagi muutma, et see sobiks kõigile. Samas, et käsitleda ka sotsiaal-majanduslikke õiguseid. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. 5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule.
tekitatud kahju 10. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine) Õigusriik tähendab riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: Põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid Garanteeritud kodanikuõigusi Sotsiaalsed probleemid lahendatakse ühiskondliku sotsiaalkindustussüsteemiga Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule Õigus informatsioonile ja selle levitamisele Kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia. Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru
hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992 Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003 Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused: 1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (seadus) 2) Probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtudes 3) Seadused on universaalsed kõigile 4) Kehtib võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip 5) Kaitstakse kodanikuõigusi ja eraomandit riiklike omavoli eest 6) Kindlustatakse üksikisiku õigust riigi ees 7) Õigus soodustab vabadust Võimuriigi ja vägivallaühiskonna tunnused: 1) Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riike üksikisikute eest 2) Püüab arendada ja kindlustada riigivõimu 3) Võim asetub ettepoole võrreldes õigusega 4) Distsipliin surub alla vabaduse Konstitutsioonilise e põhiseadusliku valitsemise arengu tähtsamad dokumendid maailmas:
● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja ○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
naiste ja meeste sotsiaalse võrdsuse alusel. Feminism püüab muuta neid tendentse ühiskonnaelus, filosoofias ja eetikas, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele. Feminismi kõigis lähenemisviisides viidatakse sellele, et naised kannatavad ebaõigluse all oma soo tõttu. 3 1 FEMINISMI AJALOO ÜLEVAADE Feminismi alguseks võib pidada 19-ndat sajandit, mil hakati nõudma naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi. Nüüdseks on feminism laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse ja keskendub kõigi inimeste õigustele ja võimalustele. Eristatakse esimese, teise ja kolmanda laine feminismi. Esimene laine, mida nimetatakse ka liberaal- ehk võrdsusfeminismiks, keskendus peamiselt naiste kodanikuõigustele, võideldi naiste hääleõiguse, hariduse, avaliku- ja majandustegevuse õiguse eest. Hiljem ka raseduse vältimise ja sotsiaalsete õiguste eest
korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku kohustused kogukonna ees, olulisel otse- ja osalusdemoraatia otsustusvormid. (7-10-2013; 11.loeng) Valitsemine Valitsus ja majandus Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused: kes kontrollib tootmis- faktoreid? Kes määrab mida toota? Kes määrab hinna
tappa. Kuid ka pereema oli roomas väga austatud, sest naine hoolitses ju majapidamise eest. Kreeklaste naised pidid elama eraldi ruumides maa tagaosas, ei viibinud kunagi külaliste seltsis ja käis harva avalikes kohtades, siis roomlastel oli külaliste saabudes olid naised meeste kõrval aukohal, koos käidi tuttavate juures külaskäikudel ja ka avalikel üritustel viibisid naised roomas rohkem kui Kreekas. Aga rooma naistel polnud siiski kodanikuõigusi ega saanud hääletada rahvakoosolekutel või pääseda riigiametisse ega senatisse. Ka kohtuss esindas naist mees - kas siis tema abikaasa või isa. Terves Rooma riigis kehtisid kõigil ühtsed seadused ehk ka kõrged riigiametnikud ja ka keiser pidid alluma seadustele. Seadused kujunesid aja jooksul põhinedes kaheteistkümne tahvli seadustel vabariigi algusajast. Seadusi kogunes aja jooksul üha juurte ja lõpuks koguti nad
Latifundium - olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul Patriits - Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse cloaca maxima Rooma kanalisatsioon Plebei - Rooma riigi kodanike seisus Ratsanikud rikkad, kes võisid lubada endale hobust, ning astuda ratsaväkke Proletaarid - neile anti süüa, polnud sõjaväe kohuslased, kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi Panteon - kõigi jumalate tempel Patroon -rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma Akvedukt - on sillataoline rajatis, mis on ehitatud, et juhtida joogi- ja tarbevett Magistraat - kõrge riigiametnik Termid avalikud saunad nobiliteet Rooma ülemkiht, kitsas suursuguste patriitside ja plebeide perekondade ring, kelle hulgast
eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud. · Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel. Mehed abiellusid 30 aastaselt teismelise eas olevate neidudega et neid oma suva järgi kasvatada heaks naiseks. Mehe ja naise suhted oli pinnapealsed, mees veetis enamus aja kodust väljas, ta võis omada ka suhteis väljaspool abielu. Naiselt nõuti aga ranget monogaamsust. Kreekas olid tavalised ka samasoolised suhted.
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes ...
masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega. Kreeka ühiskond oli patriharhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, millele aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel. Mehe ja naise suhted olid väga pinnapealsed. Mehe elu möödus kodust väljas. Naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti rangelt monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu
Protektoraat territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. 7. Kuidas eristatakse riike võimu iseloomu järgi (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid)? Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? - *DEMOKRAATIA 1)Liberaalne riik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, vabad ja regulaarsed valimised, riigivõim lähtub seadustest ning austab inim- ja kodanikuõigusi. (Eesti, Iirimaa, Slovakkia) *DIKTATUUR 1)Autoritaarne riik isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa) 2)Totalitaarne riik hirmuvalitsus, riigivõimu täielik kontroll kodanike ja kõikide eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1
saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Klient hääletas nii nagu patroon tahtis. Proletaarid- varanduseta juhutöölised, tavaliselt vaesunud talupojad, kes oli tulnud linna tööd otsima. Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed. 3. Rooma vabariik: algus 509 eKr, lõpp 2. Saj. keskel. Patriits-Rikkad suursugused roomlased, kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse. Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud. Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga. 149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia, Rooma ja Kreeka. 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasia riigi
· Riigivõim · Noored kasvatati Hitleri jugendi kaudu · Õigus sekkuda inimeste eraellu. · Juutide tagakiusamine 35.Mein Kampf- Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi. 36.Htleri muudatused riigijuhtimises: · Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust)
tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a
Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhitavaid rahvuslasi. Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende
Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti ja Liivimaa asjade kammerkontor. Omavalitsus säilis ka linnadel. Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Omavalitsuse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad polnud valitavad, vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt
tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, maavalitsuse ja Maanõukogu liikmete salajane nõupidamine
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis. Peale seda aktiviseerusid ka baltisakslased, kellelt abi paluti
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1.ARISTOTELES'E FILOSOOFIA............................................................................... 6 1.1Loogika ja keelefilossofia.................................................................................... 6 1.2Füüsika............................................................................................................... 7 1.3...
võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati. -Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted) * keelutati poliitilised koosolekud *suleti ajalehed *arreteeriti juhtivaid rahvuslasi * kirikud muudeti rahvamajadeks *Kooliders kaotati usuõpetus Majandusreformid: *pankade natsioliseerimine *riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid *Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti -Eesti üksused koondati Eesti Diviidiks, mille etteosa sai Johan Laidoner. Hiljem algas rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega.
Hitler sai diktaatoriks ehk füüreriks. Hitleri Saksamaa 1. demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamine; nende asemel riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla (nelja-aasta plaanid). 2. Rigi ülesanne: rassilise puhtuse tagamine kehtestati hulk eraelu kontrollivaid seadusi, aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi 3. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused. 4. Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo 5. Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu köidikutest vabanemine roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus 6
Streigid muutusid peaaegu pidevaks (,,Dvigatel" streikis 1905 aastal 12 korda), rakendati vägivalda. Tallinna tööliste suurel miitingul jaanipäeval kiideti heaks üleskutse alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja kohtureforme, mis annaksid avaramad tegutsemisvõimalused. ,,Teatajat" kasutasid üleskutsete avaldamiseks eest sotsiaaldemokraadid, nii et Päts muutus võimude silmis revolutsioonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö. Raudteelaste streigiga ühinesid Tallinna töölised, vabrikud seiskusid, ärid suleti, katkestati õppetöö, ametiasutused lõpetasid tegevuse. Sissemurdmiste laine Tallinna relvakauplustesse, rüüstati ka viinapoode
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
