ROOMLASTE USK JA ELUOLU (0)

Suure-Jaani Gümnaasium
ROOMLASTE USK JA ELUOLU
Referaat
Autor: Laura Lüll
Juhendaja : Heli Rahnu
Suure-Jaani 2013
Roomlaste usk ja rooma linn
Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged , sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda , kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreeklaste eeskujul. Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter . Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas mitut sorti rahvast kes olid sinna rännanud mitte ainult Itaaliast , vaid ka erinevatest provintsidest ja eriti Idamaadest. Seal said kokku erinevate keelte ja uskumustega rahvad kes kõik austasid rooma jumalaid ja suhtlesid oma vahel ladina keeles. Paljud roomlased olid aga vaesed kellel polnud püsivat tööd. Sellepärast hakati juba varakult vaestele äraelamiseks tasuta villja mis toodi sisse meretaguste provintsidest. Rikkad roomlased elasid aga uhketes ja mugavates majades . Nendel majadel oli veevärk ja kanalisatsioon. Lihtrahvas elas aga ebamugavates mitmekordsetes üürimajades, kus oli terve perekonna peale enamasti vaid üks tuba. Vett saadi väljast ühiskasutuskaevust ja praht visati lihtsalt tänavale. Elu sellistes majades oli ohtlik, sest lohakalt ehitatud hoone võis kokku variseda ja nii võis palju inimesi surma saada. Ka tulekahjud puhkesid tihti ja kuna roomas puudus kaua aega tuletõrje oli tule piiramine ja kustutamine väga raske. Nii võisid hävida lausa terved linnaosad . Loomulikult oli Roomas ka palju avalikke ehitusi. Üks populaarsemaid ehitisi oli avalik saun ehk tremi.
Rooma mehe ja naise õigused ning kohustused ja Rooma õigus
Roomlaste perekonnas oli kõige tähtsam pereisa. Kõik majakondsed olid tema võimu all. Nende hulka kuulusid pereema, alaealised lapsed, majateenijad ja ka täiskasvanud pojad koos oma perekondadega. Pereisa võis teisi pereliikmeid karistada ja ja kui õigeks pidas siis ka tappa. Kuid ka pereema oli roomas väga austatud, sest naine hoolitses ju majapidamise eest. Kreeklaste naised pidid elama eraldi ruumides maa tagaosas , ei viibinud kunagi külaliste seltsis ja käis harva avalikes kohtades, siis roomlastel oli külaliste saabudes olid naised meeste kõrval aukohal , koos käidi tuttavate juures külaskäikudel ja ka avalikel üritustel viibisid naised roomas rohkem kui Kreekas. Aga rooma naistel polnud siiski kodanikuõigusi ega saanud hääletada rahvakoosolekutel või pääseda riigiametisse ega senatisse. Ka kohtuss esindas naist mees - kas siis tema abikaasa või isa. Terves Rooma riigis kehtisid kõigil ühtsed seadused ehk ka kõrged riigiametnikud ja ka keiser pidid alluma seadustele. Seadused kujunesid aja jooksul põhinedes kaheteistkümne tahvli seadustel vabariigi algusajast. Seadusi kogunes aja jooksul üha juurte ja lõpuks koguti nad kõik kokku arutades läbi kõik vastuolud seaduste suhtes ja nii kujunes hästi korrastatud seaduste kogum ehk Rooma õigused. Seadusi kogusid ja panid kirja õigusteadlased ehk juristid . Rooma õigused aga olid mitmetele järeltulevatele põlvedele veel eeskujuks. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Rooma õigus kaitses nende elu ja omandit . Mitte kedagi ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, ning kui kodanik polnud kohtuotsusega rahul võidi seda edasi kaevata kõrgemale riigiametnikule. Tähtsamaid kaebusi arutas keiser koos senatitega.
Rooma kool ja kasvatus
Roomlased õppisid kirja tundma etruskidelt ja kreeklastelt . Nende kirjade eeskujul kujunes roomlastel ladina tähestik, mida kasutab enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid praegugi. Laste kasvatamine ja nendele kirjaoskuse õpetamine oli Roomas pikka aega oga ühe oma asi. Lapsi kasvatas ema, ning tüdrukud jäid ema hoole alla kuni mehele minekuni. Poiste eest hoolitses hiljem isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkemgi pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele. Täiskasvanuks said lapsed 16-aastaselt. Noormehed said siis täiskasvanu riided ja hakkasid osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole , kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu.
Patroon ja klient , ning Rooma rikkad ja vaesed
Roomas oli muistne komme , et vaesed inimesed andsid end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes vaese oma kaitse alla võttis nimetati patrooniks, vaeseid, kes aga kaitset palusid, nimetati klientideks. Patroonil ja kliendil olid aga vastastikku kindlad õigused ja kohustused. Patroon pidi vaest klienti hädas aitama ja tema õigusi kaitsma, sest Rooma vabariigis polnud politseid ja seetõttu oleks vaeste elu ilma rikaste patroonide kaitseta väga raske elada. Kliendid pidid aga patrooni seevastu saatma avalikes kohtades, oli tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul patrooni kasuks. Mida rohkem oli patroonil kliente, seda suurem oli tema mõju riigiasjade otsustamisel . Patrooni või kliendi kohustuste täitmata jätmist loeti häbiväärseks. Rooma ülemvõimust oli kõige rohkem kasu rikastele, sest linnades olid neil uhkemad majad, maal aga suured ja mugavad mõisad. Kuna riigis valitses kord ei pidanud nad oma vara pärast muretsema. Järjest sagedamini määrati provintside asevalitsejaid ja muid tähtsaid ametimehi mitte itaallaste, vaid kohalike suurnike seast. Nii said rikkad kohapeal oma kodupiirkonna asju korraldada, ning sageli kutsusid ka keisrid rikkaid provintslasi ja määrasid neid senaatoriteks. Kuna Rooma ülemvõim tuli kasuks ka talupoegadele ja käsitöölistele, ei pidanud nad muretsema vaenlaste või röövlite kallaletungide pärast. Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid proletaarid, keda polnud palju ainult Roomas vaid neid oli ka teistes suuremates linnades. Nad tegid juhutööd ja osalesid avalikel ehitustöödel. Selliseid korraldati Roomas palju. Suurtes linnades jagati proletaaridele tasuta leiba, seetõttu ei pidanud paljud neist töötamist vajalikuks ega ka sobivaks , lugedes seda koheselt rohkem orjadele.
Rooma orjad
Rooma oli orjanduslik riik. Orje oli väga palju, seega nad tegid enamuse tööst. Orje hangiti peamiselt vallutussõdades. Orjadest puudust ei tulnud ja ka orjade lastest said orjad. Orjad tegid kõiksugu töid. Neid oli palju nii Itaalias kui ka provintsides. Orjade seas oli ka haritud orje. Eriti palju haritud orje said roomlased Itaalia vallutades. Nad töötasid rikaste inimeste majapidamises koduõpetajate ja lastekasvatajana. Mõnikord lubasid isandad orjal omal käel teenima hakata. Nii said mitmetest orjadest ajapikku edukad ätimehed ja ostsid ennast nii orjusest vabaks, kui peremees muidugi nõus oli. Peremees võis orja ka niisama vabaks lasta. Lihtsalt heast südamest. Nii oli Rooma riigis ka palju vabaks lastud orje. Tavaliselt vajasid vabakslastud esialgu oma endise isanda kaitset ja sageli hakkasid nad oma peremehe klientideks. Targad kreeka orjad õpetasid roomlaste lastele kreeka keelt, et saada lugeda kreeklaste imelisi kirjandusteoseid ja et tutvuda kreeka kõrgelt arenenud kultuuriga .
Ehitised Rooma linnas, vaatemängud ja gladiaatorite võitlused
Roomas olid väga kuulsad gladiaatorite verised võitlused. „Gladiaator“ tähendab mõõgavõitlejat. Juba muistsel ajal oli roomlastel korraldada mõõgavõitlusi. Avalikeks vaatemängudeks muutusid need aja jooksul. Algul peeti neid linnaväljakutel, hiljem aga amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater oli Colosseum , sinna mahtus umbes 50 000 pealtvaatajat. Colosseumis korraldati ka merelahinguid. Areenid sai täita kuni paari meetri paksuse veekihiga. Gladiaatorid olid enamasti sõjavangid või surmamõistetud kurjategijad, kuid oli ka vabu inimesi kes soovisid elu kaalul pannes kiiresti rikkaks saada. Enne areenile minekut treeniti gladiaatoreid koolides . Roomlased rajasid gladiaatorite koolid. Üks gladiaator oli relvastatud kiivri, nelinurkse kilbi ja mõõgaga, teine kandis teravat kolmharki ja võrku. Võideldi elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes haavata saamisega pidi publik otsustama allajäänu saatuse . Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes sellest märku allapoole pööratud pöialdega. Amfiteatris võis näha ka võitlusi inimese ja kiskja vahel. Kui algul olid gladiaatorite võitlused tagasihoidlikumad, siis aja jooksul muutusid need üha suurejoonelisemaks. Loomulikult nõudsid võitlused palju raha, kuid rahvas ootas valitsejalt leida ja vaatemänge ning keisrid, kes ei tahtnud allumatute seas rahulolematust esile kutsuda, oli valimis rahva soove täitma. Gladiaatorite võitlusi vaatasid rikkad ja vaesed, vanad ja noored, mehed ja naised. Vaid vähestel tuli mõttesse pidada neid liiga metsikuks ja julmaks.
Rooma arhitektuur
Rooma kunst on suuresti jäljendatud kreeklastelt. Kreeklased aga kujutasid oma suurkujud kujudel ilusamad kui päriselus. Roomlased seevastu üritasid tabada inimese välimust täpselt nii nagu see oli, kõikide looduslike iluvigadega. Kuid roomlased tundsid palju erinevaid nippe ehitusel mis olid kreeklastele täiesti võõrad. Roomlased oskasid laduda võlve ja nad püstitasid kuulsate väepealike auks triumfikaari. Väga suur saavutus koli rooma ehitusmeistrite oskus rajada suuri, kõrgeid ning avaraid kuppelehitisi. Kõik see tegi Rooma ehituskunsti Kreeka omast palju mitmekülgsemaks. Rooma arhitektuur avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. Ka uuemal ajal on seda jäljendatud.
Colosseum
Gladiaatorid
Triumfikaar
Viitamine:
Tekst: Kõiv, Mait. Vanaaeg Rooma. AS BIT, 2003,2007, lk 104, 120, 105, 124-125, 128, 120-122, 130.
Colosseum: http://www.studyblue.com/notes/note/n/major-works/deck/195173 , külastatud 6.mai 2013
Gladiaatorid: http://staap02.wordpress.com/gladiaatorid/ , külastatud 6.mai 2013
Triumfikaar: http://kaikreosphotography.blogspot.com/2011/11/pariis-vol2-eiffel-louvre-triumfikaar.html , külastatud 6.mai 2013