Konstatin Päts (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Kaido Ratas-Pähnapuu
Konstantin Päts
Referaat
Juhendaja : Katrin Vöörmann
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………3
Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv……………….…………………..4
Õpingud………………………………………………………………………..5
K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid……………………………………….6
Konstatin Päts presidendina…………………………………………………...7
Minu arvamus esimesest presidentist………………………………………….8
Kokkuvõte……………………………………………………………………..9
Kirjanduse loetelu ……………………………………………………………..10
2
Sissejuhatus
Antud töö eesmärk on luua kujutus lugejale Konstatin Pätsi eluloost ja tegudest. Töö annab infot kuidas esimene Eesti president tuli toime ja kuidas ta elas oma noorusaastail ja milliseid ameteid ta pidas enne presideniks saamist.
3
Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv
Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874 , kes ristimisel sai endale sellise nime. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks.
Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea.
Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa otsustas Pärnusse kolida . Uues koolis pidi Konstantin õppima usku vene keeles. Jakob, Konstantini isa, oli ka õigeusklik ja ka tema abikaasa. Selle kodu atmosfäär ja seotus liikumistega mõjutasin kindlasti noort Pätsi ja küllap ka tema arvamust venelastest ja venelikkusest vanaski põlves. Igatahes see mõjutas tema kooliteed ja haridust, et ta sündis ortodokssesse perekonda.
Uskliku inimesena oli Jakob Päts otsustanud oma lastele kooliharidust anda. Ta jõudis otsusele, et saadab oma vanemad pojad Nikolai ja Konstantini Riia õigeusu vaimulikku seminari. See oli ka majanduslikel põhjustel. Seminaris said kroonu kulul õppida ka kehvemate vanemate lapsed. Konstantin õppis hästi. Tema lemmikaine oli kreeka keel. Juba tol ajali oli ta lugeja, kes kasutas ka õpetajate põhiraamatukogu. Juba noorelt juba tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu.
Päts tutvus ühiskonnafilosoofide vaadetega. Tema lemmiktegelane oli Proudhon, kelle mõtted avadasid noorele Konstantinile mõju.
Konstantin Pätsil ei puudunud huumorimeel. Seda oli näha tema raamatute valikul . Ta huvitus ungari kirjandusest, mille põhjuseks võis olla hõimuaade või tuli see temperamendist.
Peale kooli tuli tal valida – kas koolist lahkuda või jätkata ja õigeusu preestiks valmistuda. Teda aga ei ahvatlenud preestriamet ja teda huvitas poliitised probleemid. Ta otsustas õppid viimase aasta Pärnu Gümnaasiumis. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteadusel.
4
Ülikool ja esimesed töökohad
1894.a kevadel peale Pärnus kooli lõpetamist pani Konsantin Päts end kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. See polnud enam traditsioonlinie saksakeelne ülikool, 1890.a hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid kaugelt Venemaalt tulnud, et õppida selles uhkes koolis. Teisalt eksisteerised veel endistviisi vanad saksa korporatsioonid ja need andsid tudengielule oma värvi.
K. Päts pühendas enda elu õpingutele. Tal nappis aega ja pidi kõigis kiirustama. Koolis oli kolm rühma, kus esimene sõbrustas saksa seltskonnaga ja kuulus saksa korporatioonidesse. Teine oli eesti üliõpilaste ümber ja kolmas oli radikaalne rühm.
Radikaaline rühm tegeles ühiskondlike probleemidega ja oli huvitadus sotsialismi ideedest. See oli suurepärane võimalus Pätsile, kuna see oligi, mis ta tahtis.
Kõige rohkem hoidusid eemale sakslased . Tüli põhjuseks oli usuküsimused. Üks süüdistas teist ja vastupidi nii et rahu ei saanud olla. EÜS- iga liitumist pakuti Konstatin Pätsile, mis võeti aga tagasi usu põhjustel. Võõrasse usku kuuluva isiku vastuvõtmine oleks rikkunud seltsi mainet.
Soones ei puhkenud luterliku kiriku ja õigeusu vahel seesugust ususõda. Põhiline osa Soome ortdoksi usku elanikkonnast elas Ida-Soomes, Laadoga-Karjalas jne.
Kontstatin Päts ei tahtnud Tartusse jääda, kuna ta oli tallinnlane. Sellel otsusel olid ka tagajärjed. Eesti poliitilised elus olid tekkimas kaks poolust – Tartu ja Tallinn. Arvati, et Päts jääb nälga suurlinnas. Need aga, kes nii arvasid pidid häbenema, sest tööd ta sai. Tema esimene töökoht vene advokaadi juures talle ei sobinud. Õnneks sai ta parema töö hiljem. Advokaaditöö teda ei huvitanud.Õnneks kolis ta Tallinna heal ajal, sest sinna olid kolinud samade mõtetega mehed. 1901 – 1905.a. andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja . 1904 .a. organiseeris Päts eesti – venevalimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905.a. 8. Veebruaril valiti K. Päts Tallinna linnanõunikuks, temast sai linnapea abi ja ka sama aasta 2. dets. juba linnapea kohusetäitja
5
Konstantin Päts Riigiametnikuna
1917.a. kui tsaarivõim Venemaal kokku varises, siis sai Konstantin Pätsile selgeks, et on saabunud aeg Eesti Venemaast lahti sõlmida. 1917.a. kinnitas Vene valitsus Pätsi poolt välja töötatud maaomavalitsuse korraldamise seaduse eelnõu. Siit tulenes maanõukogu loomine. 1917.a. kutsus K. Päts kokku Eesti rahvuskongressi, kus määrati kindlaks rahvusliku võitluse edaspidine taktika . 1917.a. detsembris suudeti luua juba esimene Eesti rahvuslik diviis .
1918.a. lõpus tuli Konstantin Päts Eestisse ning talle tehti ülesanne alustada vabadussõda. Vabadussõja esimesel poolaastal oli Päts sõjaminister ja ka peaminister .
Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja samuti kuulus ta I, II, III, IV ja V Riigikogusse. Konstantin Päts oli 1921.a. -1922.a. ja 1923.a. – 1924.a. ning 1931 .a. -1932.a. ja 1933-1934.a. riigivanem
Peaminister riigivanema ülesannetes oli ta 1934.a. – 1937.a.
Riigihoidja 1937.a. – 1938.a.
Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti.
Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja , linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile . Presidendi ametikohale saades on vajalik eelnev riigiameti töökogemus.
1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees . Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat.
1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu , mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu . Kinnitati ka presidendi ametikoht . Omapärane oli veel see, et parlamenti ei valinud oma esindajaid erakonnad , vaid parlamenti said kandideerida ainult üksikisikud.
Konstantin Päts oli aktiivne ühiskonnategelane, ta on olnud vangistatud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. 1905.a. aasta revolutsioonis ja mõisteti tsaarivõimu poolt surma. 1906.a. põgenes Sveitsi , sealt edasi põgenes ta Soome. 1909.a. tuli ta Eestisse tagasi, kuid kandis siin vanglakaristust .
Konstantin Päts on alati võidelnud eestlaste õiguste eest. Pätsi Teataja võitles sakslaste eesõiguste vastu, ta püüdis aidata kohalike omavalitsuste juhtimist suunata eestlaste kätte.
1904.a. võitiski Tallinnas linnavolikogu valimistel eesti-vene blokk ja 1905.a. valiti ta juba Tallinna abilinnapeaks.
Venemaast lahkulöömine oli tolleaegsete ärksamate inimeste ainus mõte Seda sundis tegema ka Saksa vägede äge pealetung .
19.veebruaril 1918.a. tuli kokku Maapäeva vanematekogu , kes valis kolmeliikmelise päästekomitee Konstantin Konik , Konstantin Päts ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918.a.kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, vaid päev enne sakslaste jõudmist Tallinna. Päts vangistati, aga Vabadussõja ajal sai Päts 1918.a. novembrist pea- ja sõjaministriks.
Ajad olid väga keerulised ja kõige korraldamine riigis vajas suurt tarkust, tahtmist ja töövõimet.
ESIMENE EESTI PRESIDENT
1934.a. kuulutas K. Päts välja kaitsekorra, mille käigus kehtestati autoritaarne riigikord . 1936.a. rahvahääletusega loodi Rahvuskogu, kes võttis vastu uue põhiseaduse.
1938.a. valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.
Põhiseaduse alusel kuulusid valimiskogusse Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu. Valimiskogusse kuulus 240 liiget. Põhiseaduse kohaselt valiti president valimiskogus juhul, kui presidendi kandidaate oli ainult üks. Nii see 1938.a. oli, et Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste poolt oli esitatud presidendi kandidaadiks ainult Konstantin Päts. Valimiskogus pidi hääletamise tulemusena valituks saama 144 häälega, kui oleks vähem hääli esitatud kandidaat kogunud oleks presidendi pidanud valima rahvas. Valimised viis läbi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots. Hääletamise tulemusena sai Konstantin Päts presidendiks 219 valimiskogu liikme häälega.
Konstantin Pätsile , esimesele Eesti presidendile, püstitati rahva poolt korjatud raha eest Tahkurannas, tema sünnikohas, mälestusmärk. Rahva raha eest, rahva poolt püstitatud mälestusmärk. See on suur austus tema poolt tehtud tegude eest Eesti riigi loomisel. Pole aga temanimelisi väljakuid, ega tänavaid nimetatud tema nimega, et tähistada tema mälestust.
Mälestusmärgi avamisel oli aga tähelepanuvääriv ilmanähtus! Just sel hetkel kui metropoliit Aleksander tõstis käed õnnistamiseks taeva poole, kõlas tugev pikseraksatus, järgnesid välgunooled ja tugev äikesevihm. Sama ootamatult nagu vihm algas, see ka lakkas ja jälle paistis päike , õhk täis osooni ja heinalõhna. Rahvas oli ülevas meeleolus.
Oma tänukõnes ta ütles, et kuni Eesti pinnal elab kas või üks põlvepikkune poisike ei saa keegi meie väikest kodumaad ära võtta.
Juba aasta pärast lammutasid kommunistid mälestusmärgi.
Viiskümmend aastat hiljem 25. juunil 1989.a. kogunesid eestlased uuesti Konstantin Pätsi mälestusmärgi taasavamisele.
Minu arvamus esimesest presidendist
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus

Turtola, M., President Konsatantin Päts Otava, 2002

Värä, E., Tannberg , T., Pajur, A. Lähiajalugu , õpik 9 klassile. Avita, Tallinn, 2004

http:/www.esm.ee/vs-fotonaitus/11/11/2012