Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-)

Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond
Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema – võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse.
Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas. Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal.

Egiptuse religioon ja kultuur
Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid. Elus pärast surma jätkasid inimesed samasugust elu, egiptlaste uskumuste järgi, muvifitseeriti inimesi, et nad säiliksid. See oli võimalik vaid vaaraole ja ülikkonnale.
Egiptuse kultuur. Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel ekr. Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus (kuulsaim kirjandusteos „ Sinuhe jutustus“, kirjandus ja usk olid tihedalt põimunud, hümnid jumalatele) ja praktilistele oskustele suunatud teadus, eelkõige geomeetria ja arstiteadus, Võeti kasutusele päikesekalender.

Kreeta - Mükeene kultuur
Kreeta nn. minoiline ja Mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika , idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast , mõlemad kuuluvad pronksiaega. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi. Paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron - tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades.
Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega , ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna.

Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas
Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Väljas käisid nad vähe, nende koht oli pigem kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua.

7 maailmaimet
Giza püramiid
Semiramise rippaiad
Artemise tempel
Zeusi kuju
Halikarnassose mausoleum
Rhodose koloss
Pharose tuletorn

Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus
Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda . Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast.
Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid , Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad . Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori , kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul.
Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur. Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused.

Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks . Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu.
Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid , mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Need kasvatasid kodanikke , panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati poliitikuid ja jumalaid.
Peale spordi, toimus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Neid esitati flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi.
Homeros
elas arvat. 8 saj.
nimi tähendab luuletajat Kreeka ja ühtlasi kogu Euroopa kirjanduse algusse kuuluv luuletajaKirjanduse vanim zanr – kangelaseepos“ ILIAS ” “ODÜSSEIA”Juba antiikajal ei teatud Homerose isikust ega tema ajast midagi kindlat Homerost kujutatakse pimeda rauganaKodukohaks peetakse Väike-Aasias Joonia linna 6 saj. eKr alustati Homerose tekstide redigeerimist – Peisistratos5 saj. eKr omistati Homerosele peale “Iliase” ja “Odüsseia” veel paljusi eepilisi teoseid “Kypria”,”Margites”, Homerose hümnidSeejärel peeti siiski ainult “Iliase” ja “Odüsseia” autoriksHellenismi ajal peeti ainult “Iliase” autoriksHomeros ainult eeposte redigeerija .

Hellenism
Ajajärk Kreeka ja idapoolsete Vahemere maade ajaloos Aleksander Suure vallutusretkest kuni Vahemere idaosa langemiseni Rooma võimu alla. Seda iseloomustab eelkõige kreeka keele ning kultuuri levik Idamaades, samas aga ka idamaiste mõjude senisest suurem imbumine Kreeka kultuuri.

Rooma ühiskond ja eluolu
Rooma ühiskond oli seisuslik . Seisused erinesid üksteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased , kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhiline. Kogu võim oli pereisa käes. Naised olid mõne mehe eestkoste all ja poliitilisi õigusi neil polnud. Tüdrukud pidid abiellu astuma kohe peale murdeiga , kuid võisid ka mehest lahutada ja teatud juhtudel iseseisvat elu elada. Peaaegu kõigis eluvaldkondades kasutati orje.

Ristiusu tekkimine, Jeesuse õpetus

Idamaised usundid Rooma riigis
Erinevate rahvast euskumised olid omavahel põimunud
Religioonide ühtesulamine Vahemere piirkonnas sai alguse hellenismiperioodil ja kogu piirkonna alistamine Rooma poolt süvendas seda veelgi
Itaalias – Bacchuse(kreeka Dionysos) kultus
Kreekas laialt austati Isist ja Osirist, nende poega Horost(egiptus)

Hellenistlikud usundid Roomas

Jätkus traditsiooniliste Kreeka ja Rooma jumalate austamine
Rooma riik ei teinud takistusi teistele usunditele
Ametlik riigiusk siiski Rooma usk, pidi tooma ohvreid keisrile altarile(see oli riigitruuduse märk)

Kristluse tekkimine

Rooma võimu all olid Palestiina alad
Juutide usk oli monoteistlik (Jahve)
Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt Rooma jumaluste kummardamist
Juudid ootasid Taaveti soost valitseja – messiase – saabumist, kes pidi tooma õnne ja taastama Iisraeli muistse hiiguse

Jeesuse õpetus

Juuutide messia ootusel põhines 1saj pkr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.
Jeesus oli juudi soost puusepa poeg
Rändas ringi mööda maad ja kuulutas Jumalariigi saabumist
Tema õpetus pandi kirja pool sajandit peale tema surma
Jeesuse elu lõpp
30pkr saabus Jeesus oma pooldajatega Jeruusalemma
Juudi preestrid lasid Jeesuse vangistada
Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma
Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi
Jeesuse pooldajad uskusid et ta tõuseb peale hukkamist surnuist üles ja saabub oodatud Jumalariik . Juurdus usk et Jeesus on prohvetite poolt ette kuulutatud messias e Kristus. JEESUS OLI JUMALA POEG

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 19 allalaadimist

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused #1

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused #2

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused #3

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused #4

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

JoannaEViik Õppematerjali autor

1.Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond
2.Egiptuse religioon ja kultuur
3.Kreeta-Mükeene kultuur
4.Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas
5. 7 maailmaimet
6.Sparta ja Ateena linnriigid ning ühiskonnakorraldus
7.Olümpiamängud,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros
8.Hellenism(lühidalt)
9.Rooma ühiskond ja eluolu
10.Ristiusu tekkimine, Jeesuse õpetus

kultuur vana-kreeka ristiusk rooma 7 maailmaimet egiptus vanaaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Vanaaeg

1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati temp

Ajalugu

docx

Kunsti 10. klassi materjal

Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haud

Kunstiajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

Ajalugu

pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajat

Ajalugu

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune

Ajalugu

doc

Esiajalugu

Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

Ajalugu

doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks. A

Ajalugu

Rohkem sarnaseid