Venemaa ja USA (5)

USA majanduse areng 19. - 20. sajandil.Presidendid, nende poliitilised eelistused . Isolatsionism .
Aastaks 1894 oli USA jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu hulga poolest. Trust kompanii, „Standard Oil“, Rockefelleri Grupp; Ühendatud Terase Korporatsioon . 20. sajandi alguseks olid väikeettevõtted USA-s sisuliselt likvideerunud. 60% kõigist rikkustest oli koondunud 2% elanikkonna kätte. Sotsiaalselt kaks suhteliselt lähedast parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Nende vahel käis valimisvõitlus ja konkurents . 1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased ). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata. USA-s põhiseaduse järgi ei toimu uusi valimisi (presidendiks saab asepresident), kui president sureb , jääb haigeks jne. Presidendiks saab Theodore Roosevelt . Teda on nim. Tasakaalustatud radikaaliks. Võttis vastu loodusvarasid käsitlevad seadused; veterinaarkontrolliseadused; võeti vastu seadus, mis lubas reguleerida monopolide tegevust. 1908 president William Taft. Vabariiklik partei lõhenes. Püüdis tähelepanu pöörata majandusele. 1912 presidendiks Woodrow Wilson ( demokraat ). Võimu oli raske rakendada, kongressis olid enamus vabariiklased. Enim probleeme välispoliitikaga. Wilson leidis, et USA peab Euroopa poliitikasse sekkuma. Tähtsad sotsiaalpoliitika ja vaesteabi. Trustide vastane seadus. Erinevatele ostjatele müüdi eri hinnaga – peale seda seadust enam ei tohtinud. USA astus sõtta 6. aprillil 1917. Sõjas osalemine oli äärmiselt tagasihoidlik . Esimestel sõjajärgsetel aastatel oli ka USA-s teatud majanduslikud raskused. - sõjaga seotud tootmine tuli lõpetada. Suured olid muudatused, mis tugevdasid USA seisundit maailmas. Enne I MS oli USA võlgu Euroopa riikidele, nüüd oli terve Euroopa võlgu USA-le. Sõda andis USA-le selle majandusliku võimsuse, mille Suurbritannia oli kaotanud. 1920 elas USA-s 6% maailma elanikkonnast. See 6% andis 85% maailma autodest. 60% maailma naftast toodetui USA-s ning ka 40% terasest. USA-l oli tugev majandus ning sellega kaasnes soov maailmamajandust mõjutama hakata. 1920 alates olid 12 aastat presidentideks vabariiklased: Harding; Woolidge; Hoover ; Tegeleti välispoliitikaga.
Isolatsionism: *poliitilistest liitudest Euroopaga keelduti, eriti nendest , mis oleks kaasa toonud sõjalisi kohustusi; *huve realiseeriti majanduspoliitika kaudu; *Euroopa rahandussüsteem oli USA kontrolli all. Dollar oli maailmaraha.
USA individualism . „Õitseng“.
Sisepoliitika : riik ei tohi ühiskonnaellu sekkuda, inimene on oma tegevustes vaba. Ameerika individualism. USA-s saavad kõik inimesed koha, mida võimaldavad talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus . Võimalikult vähe sekkuda ühiskonnaellu – vabariiklaste meetod riigi juhtimiseks – see periood Ameerika õitseng. 1929. valitakse Hoover 2 korda presidendiks. USA-s loodi 1929 Ameerika Abi Administratsioon , mis aitas Euroopa riike toidu ja ravimitega Suure Majanduskriisi ajal. Selle patrooniks oli Hoover. Nad aitasid ka Eesti Wabariiki ning Hoover oli valitud aukodanikuks. Olme muutus kaasaegseks (pesumasinad, külmkapid, teenijad). Puudusid igasugused sotsiaalsed garantiid. Ühiskonna lõhenemine. Tekivad head ülikoolid.
Franklin Roosevelt USA presidendina.
1933 saab presidendiks Roosevelt (-1945). Demokraat. Juhtis USA-d ratastoolist. „Uus kurss “ - reformid ja poliitika, mida Roosevelt võimule tulles hakkas kohe ellu viima. Rakendas seda u. 100 päeva jooksul, mil kongress võttis vastu 70 seadust. Nende seaduste eesmärk oli ületada majanduskriis ja saada õigus sekkumaks riigi majandusse. Esimene seaduste blokk puudutas pangandust.1. 1929 oli USA-s 23000 panka. 1930-1932 oli nendest pankrotti läinud 5000. Veel 20 kuuga läks pankrotti 7000 panka. Panganduse päästmiseks kasutati järgmisi võtteid: * dollar devalveeriti (raha kurssi langetati); suurendati riigivõlga (võeti Maailmapangast laenu ning inimestele hakati võlatähti müüma), makse tõsteti, riik sai palju raha ja seeläbi sai ta mõjutada majandust. Nüüd hakati tegelema pankadega ning arvestati nende likviidsust (rahasumma, mida suvalisel ajal välja võib võtta). Need pangad, millel oli miljard dollarit raha jäid alles, ülejäänud suleti. *Dollari devalveerimine ei põhjustanud suurt hinnatõusu, kuna riigis oli vaba tootmisvõimalusi ja töötajaid. Majanduse reformid: * suured ehitusprojektid ( Tennessee oru ümberkujundamine); * ausa konkurentsi koodeks ( kaupadele ja teenustele seati sisse miinimumhinnad, kehtestati miinimumpalk ning maksimaalne tööaja pikkus); * pidid kaitsma, et ei kasutataks dumpingut (kaupa müüakse alahinnaga, kahjumit tootev ning konkurente kõrvaldav).
Põllumajanduse reformid: *võeti vastu seadused ja meetmed, et farmerid vähendasid vabatahtlikult tootmist. Need, kes nõustusid, neile korvas riik kahjumi . Põllumajandustootmine langes ja hinnad tõusid; * hakati suuremat tähelepanu pöörama sordiaretusele ning soodustati kindlate kultuuride kasvatamist . Sotsiaalsed reformid: * arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude – ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga.
Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul.
Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser , Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod – maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed . Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg ; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus.
Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses – tekstiilitööstus. Vene kapitalil põhinev. 2) Peterburg – masinaehitus , elektroonika, polügraafia ja keemiatööstus. Ka Riia ja Tallinn kuulusid siia. Saksa ja Prantsuse ettevõtjad. Suhteliselt hästi arenenud. 3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital . 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital.
Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad. Viimane näljahäda 1932. Hakkas arenema teadus ja kultuur. Kuskil 20. sajandi algul algas linnastumine. Passid olid ainult linnakodanikel. Rikaste ja vaeste elatustaseme vahe väga suur. Maaelanikel oli traditsiooniline elulaad. 1862 said venelased pärisorjusest vabaks ning said omale perekonnanime .
1905 a. revolutsioon .
a) erinevad liikumised: * töölisliikumine – nõudsid paremaid elu – ja töötingimusi (Lääne riikide eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu. * talurahva liikumine. Nõudsid maksude vähendamist ja nõuti, et ei toimuks talude krunti ajamist. * rahvavabastusliikumine – Venemaa äärealadel elavad rahvad hakkasid nõudma omavalitsust ja kultuurautonoomiat. * ülddemokraatlik liikumine – nõuti kodanikuõigusi, riigikorra kaasajastamist (nõuti parlamenti).
Jaanuaris 1905 algas Peterburis streik. 9. jaanuaril 1905 tuli Talvepalee juurde u. 6000 töölist massimeeleavaldusele, et anda tsaarile üle „tööliste palvekiri“. Kirjale oli allakirjutanud 150000 inimest. Rahvast tsaari lähedale ei lastud ning nende pihta avati tuli. Palju hukkunuid. Jaanuari lõpuks 1905 liitus ülestõusnutega ka sõjavägi. Valitsus hakkas ellu viima repressioone, et mässu maha suruda. Kui nendega asja ei lahendatud , hakati lubadusi andma. Kuid nüüd oli hilja , mässus osales terve Venemaa ning Nikolai II hakati nõudma tagasiastumist. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas: a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused * isiku puutumatus ; * südametunnistuse vabadus; b) Laiendada valimisõigust * mehed alates 21. eluaastast * naised, kes olid abielus; c) otsustati kokku kutsuda riigiduuma ; d) lubati luua parteisid.
Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni.
Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud – revolutsiooniline duuma . Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi. Nõuti maad talupoegadele. Juulis 1906 saadab tsaar duuma laiali. Alles neljas riigiduuma suutis püsida 3 aastat (riigiduuma valitsemisaeg 5 aastat). Aprillis 1906 sai Pjotr Stolõpin peaministriks. Viimane silmapaistev poliitik Venemaal. Veebruari revolutsioon algas peale I MS. 1917. 17,5 miljonit inimest mobiliseeriti ja 12 miljonit inimest hukkus. Kõikide hädade põhjuseks hakati pidama tsaar Nikolai II ja Rasputinit. Ka tsarinnat, kes oli sakslane süüdistati salakuulamises. 23. veebruar algas uus revolutsioon loosungitega: „Leiba!“; „Tööd!“; „Sõja lõpp!“. Järgmisena nõuti tsaari tagasiastumist ja 3. märtsil kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile ning Venemaast sai vabariik. Novembris 1917 sai Venemaast Nõukogude Venemaa. 1922 Nõukogude Liit, 1991 taas Venemaaa . Võimule tulid punased ning novembris 1917 algas punane terror, mistõttu hukkus 12 miljonit elanikku.
Stolõpini reformid.
*küla ümberkujundamine; *taluperemehe loomine.
1) külakogukond pidurdab põllumajanduse arengut. 2) Külakogukond ei kaitse riiki revolutsioonide eest, vaid soodustab neid. 3) Stolõpin asus külakogukonda lõhkuma, et soodustada ettevõtlikel talupoegadel oma talude rajamist: a) maade kruntiajamine; b) metsakorraldus ja majandamine.
10. aasta jooksul lahkus kogukonnast 20% talupoegadest ja nendest u. Pooled rajasid talu, ülejäänud müüsid maa maha ja läksid linna. Kõige selle tulemusena tundus Stolõpin vaenlasena ning ta lasti maha, sest ta ei arvestanud Venemaa eripäradega. 1917. aastaks oli 1/10 maast talude all. Reform jäi lõpetamata, kuna 1911 Stolõpin mõrvati ja jõukas taluperemees jäi Venemaal välja kujunemata .