Kõike mida vaja ühiskonnast (0)

Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament /RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve . Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus , keskkonna, põhiseadus, riigikaitse , sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon .Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsiooni.Parlament langetab otsuseid hääletades.Avalik hääletus on enamasti.Enamus riigiko. hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel.Riigikogu-101 liiget.Et suuremad seadused vastu võtta saaks peab olema vähemalt 51 häält.Riigikogu koosseis vahetub iga 4a. President saadab riigikogu laiali, kui nt: riigieelarve jääb vastu võtmata. Presidendil on õigus peatada seadusi ning nimetada ametisse kõrgeid ametnikke,peaministreid,nimetadakohtunikud ja Eesti panga president. Presidentalismi -presidendi valib hääleõiguslik kodanikkond.Parlamentarismis parlament või valijameestekogu.President annab autasusid . Presidendivalimised algavad riigikogust.Presidendiks võib saada 40a Eestlane.Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt.Võiduks on vaja vähemalt 68 häält.Riigikogus võib korraldada kuni 3 hääletusvoori.Valimiskogus on umbes 350 valijamees .Igast vallast /linnast on esindaja.President ei saa olla üle 10a.President saab ametisse, kui annab Eestile riigikogu ees vande. Kõrgeim täidesaatev võim on valitsus.Eestis vahetub valitsus:pärast riigikogu valimisi.Pärast valitsuskriisi, kui parlament avaldab umbusaldust.Üheparteilise valitsuse saab luua,kui on pool parlamendi kohtadest .(kõik ministrid kuuluvad ühte erakonda). Koalitsioonivalitsus-mitme parteiline valitsus.Valitsus- 10-20 inimest. Eestis 15.Juhiks peaminister .Peaministri ülesanne-esindada valitsust ja juhtuda seda, Valitsuse liikmed on ministrid. Välis-Kaitse-Sise- Justiits -Majandus ja kommunikatsiooni-Põllu-Rahandus-Keskkonna-Sotsiaal- Haridus ja teadus- Kultuuriministeerium . Kantsler -ministeeriumi tegevust korraldav ametnik . Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär.Valitsus ül-viia ellu sise/välispoliitikat,suunata valitsusasutuste tegevust,juhtida riiki seaduste/riigieelarve/koalitsiooni alusel. Maakond-riiklik ja vald kohalik.Eestis on 15 maakonda .194 linna.Maakond ja need on haldusüksused.Maavanem-maakonna juht. Maavalitsus -riigi täitevvõimu asutus.Vald/linn-iseseisvad omavalitsused .Juhib volikogu (4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust, planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/ linnapea , valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi ,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus -inimeste vahelised asjad.( kostja -kaitsja). Hagija (süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine .( advokaat -prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida-ringkonnakohtusse, riigikohus .Õiguskantsler- teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid.
Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist. Vasakpoolsed parteid( Keskerakond , sotsiaaldemokraadid ,rohelised)peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Rikkamad maksavad rohkem makse. Parempoolsed (reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad jõukamaid,ettevõtlusega tegelejaid.Nende arust peab inimene ise vastutama elu eest.Parempoolsete ideaalid:vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas.Tsentriparteid pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid stabiliseerides ühiskonna kahe poole vahel. Eestis on Rahvaliit(seisab põllumeeste huvide eest).Ühiskondlik massiliikumine tekib vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus.(sõjavastased,naisõiguslased,sõjavastased).Pärast kriisi lahenemist see taandub.Sellisest liikumisest võib tekkida partei.(keskerakond tekkis 1980.ndate rahvaliikumisest.).Veel on poliitika kujundamisel tähtsad ametiühingud.Ametiühing-mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon , mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine .Ametiühingud nõuavad väärikat palka,õigust puhkusele, seadusega sätestatud tööaega,tervislikku töötingimust ja tööaega.Sotsiaaldialoog-läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja ettevõtjate vahel.Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus.Eesti Ametiühingute Keskliit,Teenistujate Ametiliitude organisatsioon. Kodanikuosalus-inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides, organisatsioonides. Kodanikuühendus-kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon.(mittetulundusühing, sihtasutus , seltsing ).Kodanikuühiskond-ühiskonnaosa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone.See edendab ühiskonnas vabameelsust.Mittetulundusühing-kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemas mitmetes valdkondades,ei tohi teenida kasumit.Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide demokraatlikust valitsemisest igapäevaelu tasandil.Protestiavaldus on kodanikuühenduse huvide väljendamisviis( miiting ,demostratsioon)on seaduslik.Demokraatia on tugev, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta.Seega eeldab demokraatia ka kodanikualgatust, isiklikku initsiatiivi ülesnäitamist. Ükski riik ei saa lubada vägivalla lokkamist. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks pöörduda kohtusse, ka välisriigis.Kohus on sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.Korrakohases kohtus kehtib seaduse ülemlikkus.ST:kõik osapooled on võrdsed seaduse ees. Tsiviilasi -inimeste vaheline.Kriminaalasi-seaduse rikkumine. Hageja -süüdistaja.Advokaat/Kostja-kaitsja. Kohtunik teeb kohtuotsuse kirjalikult.Vabad istungid on, mõlemad osapooled on võrdsed.Kinniseks kuulutatakse vaid harva noorsoojuhtumid.Kriminaalmenetlus on tsiviilmenetlusest põhjalikum.Selle jooksul kogutakse tõendeid.Neid kogutakse kohtueelses staadiumis .Materjal saadetakse prokuratuuri , kus otsustatakse, kas tehakse kohtumenetlus.Proku..saadetakse edasi kohtusse kraam .Kohtueelne staadium:Kodu ja isiku puutumatus.Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.(habeas corpus ).Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsionni. Kohtu protsessi põhimõtted:Õigus nõuda kiire,avalikku kohtuprotsessi.Õigus süütuse presumptsioonile.Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood: korduva süüdimõistmise välistamine. Apellatsioon e. edasikaebamise õigus.
Inimõigu-inimõiguste universaalusus.Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb N-ö klassikalisi vabadusi-kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab inimese sotsiaalseid ja majanduslikud õigused.Inimõiguste rühmitamine-Põhiõigused,poliitilised õigused,sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal ).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus, liikumisvabadus ,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus. Poliitilised Õ kehtivad kodanikele ja inimestele kel pole vastavat riigi kodakondsust. Majaduslike ja sotsiaalsete inimõiguste tagamine on seatud Vaestes arengumaades, mis kannatavad kodusõdade ning näljahädade all.Sotsiaal-majandus õigused: Õigus tööle ja puhkusele, õigus toidule ja joogiveele, õigus inimväärsele elatusasemele,õigus sotsiaalsele kindlustamisele,õigus tervise kaitsele ja arstiabile.Kultuurilised õigused: Õigus haridusele ja kultuurile ,õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele, õigus teabele.
1.Kodanikuks sünnitakse ehk saadakse vanemate kodakondsuse järgi. Kodakondsuse saab taodelda. Selleks on vaja osata riigi keelt, tuleb anna tunnistus riigi truuduseks ja tuleb ka mõnda aega ennem elada selles riigis.
2.Teabenõue: isiku informatsioonipäring mingile riigi asutusele. Asutus peab ka sellele mingi aja vältel vastama. Riigisaladus : informatsioon, mis pole kõigile kättesaadav ega lubatud, sest selle väärkasutamine võib kahjustada riiki. Välismaalane: inimene, kes pole Eesti kodakondsusest. Konsistoorium: Ateist :
3.õigus ja kohustus: teenida kaitseväes. õigus töötada politseis, kohtus, kuuluda erakonda, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, osaleda rahvahääletusel.
4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed.
5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega. Sinna saab näiteks esitada avalduse riigi kodakondsuse soovimise puhul.
6.Kodakondsuse võib saada teenete eest näiteks riigi eest võistelnud sportlased või treenerid, kes on saavutanud häid tulemusi ja seda selle kindla riigi nime all. Eesti riik saab teenete eest anda välja aga aastas 10 kodakondsust.
7.Tuleb osata Eesti keelt, tunda ajalugu ja kultuuri, elada siin teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigi truuduse kohta, tuleb läbida keeleeksam.
8.Riik vaja infot rahva kohta väga mitmetel põhjustel. Kui inimesega peaks midagi juhtuma on teada, kellega on tegu ja millega ta tegeles. Rahva info alusel saab teha statistikaid mitmete asjade kohta nt. Selle kohta, palju inimesi rändab riigist väljaks.
9.E-riik: erinevate riigiasutuste süsteem internetis, mille abil on lihtne ja kiire leida informatsiooni või suhelda ametnikega.
10. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue, see tähendab mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse saada vastus.
11.Kuni 16.saj olid kirik ja kultuur läbi imbunud. St., et loodi maale jumalast ning jumala ülistuseks. Samas loodi muusikat, mis oli sel ajastul tähtis, enamasti jumala jaoks.
12.Luteriusu kirikud, Õigeusu kirikud, mõned Katoliku kirikud ja ka Islami kogudused .