Uusim aeg 1917.a. (0)

6
1917. aasta
Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine ( enamlased , esseerid , vähemlased , radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine.
Veebruarirevolutsioon.
Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik , mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov , välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski .
2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria . Kod.õigused ja – vabadused , üldine valimisõigus , kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule. Vasakäärmuslaste tegevus, Lenini tulek. Bolševikud – rahu, Ajutine Valitsus – sõda võiduka lõpuni, muutus ebapopulaarseks.
Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega.
1.03 puhkes Kroonlinna mäss, samal päeval algas Tallinnas tööliste streik, kasvas ülelinnaliseks. Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine .
3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja menševikud, Narvas enamlased . Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis- aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas!
Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte.
Autonoomia idee teke ja areng
11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson , K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus , eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal
J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus . See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga.
Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi.
Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang . Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu ( Maapäev ).
Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917. Sakslaste omavalitsusorganid likvideeriti. Osavõtu protsent väike, aga esindatud kõik peamised pol. erakonnad . Ja tähtsamad eesti poliitikud . Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant . Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman.
Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine.
Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega.
Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu. Iseseisvuspüüete õiguspärasuse teke. Vene valitsuse koostööpartneri rolli astus esimest x eesti-läti rahvuslikud ringkonnad baltisakslaste asemel. Venemaa poliitilised jõud ei pooldanud riigi föderaliseerimist, rääkimata iseseisvate riikide tekkimist. Juulis 1917 kadettide kongress , mis lubas vähemusrahvustele vaid piiratud kultuurautonoomiat. Tõnisson kirjutas selle peale, et rahvad peavad oma teed ise otsima lahus Suur- Venemaast. Iseseisvusidee teke.Venemaal hakkasid valitsema hoopis suurriiklikud meeleolud, küsimus vähemusrahvaste tulevikust lükati edasi.
Erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid)
Enamlased – VSDTP Eesti organisatsioon marksistlik tiib , eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa, maa natsinaliseerimine ja andmine mõisatööliste kätte.
Vähemlased – VSDTP reformistlik tiib, lääneeuroopa mõistes sotsiaaldemokraadid , eesmärk järkjärguliste reformide kaudu jõuda sotsialistliku Venemaani, ei poolda vägivalda, arvestasid ka rahvusi. Venemaa ei ole veel sotsialismi jaoks küps, revolutsioon viiks katastroofini. Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu.
Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad -töölised.
Vasaktiib hakkas lähenema bolševikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse.
Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits ). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid.
Radikaalsotsialistid – Eesti Tööerakond, vasakul tiival veel siis (Jüri Vilms, Otto Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk- järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool. Kodanlik -demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolševike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht „Päevaleht“.
Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud.
Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk ), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta . Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda.
Demokraadid – 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl- Eduard Sööt ) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon , töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus , emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine. Suurmaaomand on rahvavaenulik. Asemele väikepõllupidamine, maa järk-järgult rahva omandusse, see õiglase tasu eest võõrandada. Mõisamaade sundvõõrandamine. Enne 1917.a. revolutsiooni olid selle vastased, et eraomandi puutumatus , nüüd teised arvamused. Eriti Lõuna-Eesti maakondades, haritlased ja linnade ja maa koorekiht.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ( Martna , August Rei) – sotsiaaldemokraadid, endised vähemlased, need olid eesti vähemlased, kuna vene vähemlastega ei ühinetud.Ajaleht „ Sotsiaaldemokraat “. Vene proletariaat jõuetu sotsialistliku revolutsiooni läbiviimiseks.Üles esmalt ehitada kodanlik demokraatlik vabariik. Rahvuskultuuri toetamine , autonoomia, fõderatiivne riik. Töölised- spetsialistid , käsitöölised ja vaesem haritlaskond . Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent.
Radikaaldemokraadid – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond – ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine „ Teataja “ rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga . Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes . Selle partei osa jäi väikeseks.
Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine
12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.
Maanõukogu oli esimene Üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest, valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat , seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917.
7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks .
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919.
Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu , mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 Konstantin Päts.
Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus , mis koosnes komisjonidest.
Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson
Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu.
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, maavalitsuse ja Maanõukogu liikmete salajane nõupidamine. Kohalikud omavalitsused pidid võimu visalt enda käes hoidma. Tuli intensiivistada bolševike ja uue võimu vastast agitatsiooni. Esmane tähelepanu eestlaste relvastamisele ja organiseerimisele. Eesti väeosadesse saata palgalisi agitaatoreid tegema kom. vastast propagandat. Üle kogu Eesti hakata moodustama sõjasalku, kohalikud + eesti polkude soldatid.
Ometi jõudis Maapäev 15. nov. Toompea lossis varem koguneda ja kuulutada ennast kuni Asutava Kogu kokkutulekuni kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased jäid vaid pool tundi hiljaks , et Maapäev laiali ajada.
Nii lõpetas Maapäev oma avaliku tegevuse (tegevus katkes 2 aastaks) ja tööd jätkati salaja, põranda all.
Detsembris 1917 peeti Eesti Tööerakonna konverents.
Teatas, et olude muutumise tõttu on Eestist tarvis luua iseseisev erapooletu vabariik, kelle iseseivus ja huvid on kõigi suurriikide kaitse all. Tööerakond oli eesti poliitilistest parteidest esimene, kes püstitas iseseisva Eesti riigi loomise loosungi.
Detsembri alguses korraldati Tartus rahvuslik meeleavaldus. Tallinnas enamlaste poolt laiali aetud Maapäeva otsuste tutvustamiseks ja toetamiseks. Selleks kutsuti osa võtma tagavarapataljoni rahvuslikult meelestatud sõjamehi koos relvadega.Linn oli aga käratsevaid läti sõjapõgenikke täis ja neid toetas Läti polk. Meeleavaldust ei taha ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Siis tulid Eesti sõdurid paraadile. Raekoja platsil rivistuti, polkovnik Rosenbaum luges ette Maanõukogu otsused. Vastaste soomusauto ähvardas takistada, ei tulnud midagi välja. See oli esimene eesti sõjameeste paraad Tartus 21. nov. 1917.a. Võim kippus enamlaste käest ära libisema. Öösel vangistati hulk eesti ohvitsere ja polkovnikud Rosenbaub ja Al. Tõnisson. Tallinnast kutsuti kohale V. Kingissepp korda looma. Jaan Tõnisson ka arreteeriti ja saadeti karistuseks Eestist välja Soome. See oli tegelikult õnn, sest nii ei sattunud ta hiljem Saksa okupatsioonivõimude kätte nagu juhtus K. Pätsiga.
Eesti tagavarapataljon suutis aga ära hoida punaste suuremaid rüüstamisi Tartus ja lähikonnas.
Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema.