Maailm 1900-1918 kordamine

Warren, Revain

Maailm 1900-1918 kordamine (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Arvestus. Maailm 1900-1918

Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks )

Ideoloogiad: marksism ,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid , klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi.

Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika , välispoliitika):

Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu . Võimule tulid leiboristid , kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada „traditsioonilist“ elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufražetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase.

Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad- humanistid , vabariiklased, liberaalid . Vastased- monarhistid , katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid , Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta

Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat).

Itaalia - madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik , aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises.

Hispaania - riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus

USA - kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Kiire arengu põhjused : 1) Maavarad 2) Põllumajandus mitmes kliimavöötmes 3) Tehnika uuendused 4) Ettevõtlikus 5) Lai siseturg 6) Vähe konflikte naabritega 7) Transkontinentaalsed raudteed ..... Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja –võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua.

Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia . Eesotsas keiser . Suur tähtsus sõjaväelastel.

Saksamaa 1900 – 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust.
Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik, aga ta ei tohi sõdida kunagi kahel rindel, sest siis saab ta lüüa.
Saksmaa hakkas varakult otsima endale liitlasi, et võidelda oma põhivaenlase Inglismaaga (küsimus kogu maailma juhtrollis, Inglimaal palju kolooniaid , kuid Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit , kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria . Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt. Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu.

Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia.
a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid , ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613 .
b) Vene-Jaapani sõda - 1904 . -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene
väed saavad ränga kaotuse osaliseks .
c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon – põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused:
•Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes.
• Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha.
• 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti –
kõigile keisririigi alamatele antakse
sõnavabadus, koosolekute pidamise
võimalus, organisatsioonide loomise
võimalus, RIIGIDUUMA KOKKUKUTSUMINE.
d) Stolõpini reformid: 1906-1911 peaminister Stolõpin – agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht Stolõpin tahtis lõhkuda Venemaa kogukonna süsteemi ja hakkas propageerima tihedalt asustatud piirkondadest välja rändamist Aasia aladele . Nimelt ta tahtis suunata Venemaad kiiremini kapitalistlikule arengule, kuid kogukonnad takistasid seda, sest seal aidati igal juhul nõrgemaid ning rikkamad ei saanud rohkem areneda. Kiiremini tulid jõukamad talupojad ära, kes arenesid ise palju kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli , peale tuli 1905.a revoluts

Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia , Jaapan, Itaalia, USA

Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum,(28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale

I ms põhjused - *Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. *Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. *Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. *Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass -Lotringi alad.* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. *Suurriikide liidusuhete mehhanism ( Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. *Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. *Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.

I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.

Riikide sõttaastumine - 1. Austria-Ungari/Serbia 28.07.1914 * 2.Saksamaa/Venemaa - 01.08.1914* 3.Prantsusmaa - 03.08.1914* 4. Suurbrittannia /Belgia - 04.08.1914* 5. Montenegro 05.08.1914* 6. Türgi 02.11.1904* 7. Itaalia - 23.05.1915* 8. Bulgaaria 14.10.1915* 9.USA 1917

Tähtsamad lahingud

Marne 'i lahing (5.–6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
Tannembergi lahingus (26.–30. august 1914) sai vene 2. vägi saksa 8. väelt lüüa
Ypres 'i lahingus Sakslased kasutasid 22. aprillil esimest korda mürkgaasi.
Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma
Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Suurimate kaotustega, ilma võitjata.
Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ja Saksa sõjalaevastiku peajõud.
Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase.
Verdun’i lahing: 1916. a. Kestis mitu kuud. Sakslastel oli plaan lahinguga pratslased alistuma sundida ja jõuda välja Pariisi, plaan ebaõnnestus. Kangelaseks sai prantslane Petain , kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde.

I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne ´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis), millega lõppes I maailmasõda.

Mille poolest erines I ms varasematest sõdadest - I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada), *kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.* tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. *autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).*lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine.*allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja;

Eesti I ms
Iseseisvumise eeldused:
Poliitilised
Majanduslikud
Kultuurilised
· Venemaal kodusõda ja rahutused .
· Venemaa osaline I maailmasõjas.
· Loodi erakonnad.
· Vallad ja vallaseadused.
· Talupoeg sai maad osta.
· Linnade kasv.
· Raudteevõrk.
· Ühistegevus.
· Haritlased, eestvedajad.
· Eestikeelsed raamatud.
· Rahvuslikud üritused.
· Seltsid.
· Emakeelne kõrgharidus.
1917 Eestis
Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi.
Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed.
Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska.
Maapäev – esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
· Taheti taastada eesti keel.
· Taheti luua rahvusväeosad.
· Kohalike omvalitsuste valimine.
Enamlaste poliitika
Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas.
Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi:
· Keelustati poliitilised koosolekud
· Suleti ajalehed
· Arreteeriti rahvuslasi.
1918 Eestis
Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt.
· Ametnikud asendati
· Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud.
· Poliitilised koosolekud keelustati.
· Ajakirjanduses tsensuur
· Laiali saadeti rahvusväeosad.
· Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid.
· Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel.
Majandus
· Riigist veeti kaupu välja
· Kaupade hinnad tõusid
· Tekkis toidupuudus .
Vastasseis
· 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus.
· Taastati Omakaitse
· 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku.
Vabadussõda
Algab 28.november.1918
Lõppeb 02.veebrurar.1920

Mõisted
e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine ( holokaust ).
f) isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse.
g) ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid (nt sõjaline jõud, blokaad ).
h) välksõda - Saksamaa järsk ja ootamatu kallaletung Poolale
i) positsioonisõda - - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud.

Isikud
j) David Lloyd George - Suur Britannia peaminister 1916-1922.
k) Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister, suurim hääl Verssaile' lepingu taga
l) Raimond Poincaré - Prantsusmaa president 1913 - 1920
m) Wilhelm II - Viimane saksa keiser,
n) Franz Joseph I – Austria-Ungari keiser.
o) Vittorio Emanuele III - Itaalia kuningas. 1911 alustas sõda Türgiga.
p) Theodore Roosevelt - Ameerika Ühendriikide president 1901-1909.
q) Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. Neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale 1ms.
r) Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses 1894 – 1917. lasti maha 17. juulil 1918. aastal koos perekonna ja väikse teenijaskonnaga.
s) Pjotr Stolõpin - Vene keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 1906 – 1911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Stolõpin hukkus vasakäärmuslase Dmitri Bogrovi 14. septembril 1911 Kiievi ooperis korraldatud atentaadi tagajärjel.
t) Franz Ferdinand - Austria -Ungari troonipärija, kelle atendaat oli I ms ajendiks
u) Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
v) Paul von Hindenburg – Saksa sõjaväelane ( 1914 aastast feldmarssal). Juhtis koos Erich Ludendorffiga idarinnet. Koos võitsid Tannenbergi lahingu ja kindlustasid vene vägede peatamise . 1918 astus Lundendorf tagasi. Hindenburg jäi ametisse, et kaubelda välja parimad võimalikud alistumistingimused.

.RTF Laadi alla originaalfail 6 lk · .rtf · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Revain Warren Õppematerjali autor

Küsimused koostanud Ü.Kõiv
(RRG) Vastuste autor Revain. Kasutatud allikad: google, wikipedia ja ajaloo õpikud. I maailmasõda. Riikide seisukord enne sõda. Isikud. Mõisted

venemaa saksamaa i maailmasõda antant keskriigid usa jaapan 1900 - 1918

Sarnased õppematerjalid

doc

I mailmasõda

23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid

Ajalugu

doc

Esimene Maailmasõda

sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.

Ajalugu

docx

Ajalugu KT 1

töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse K

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levin

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha l

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

ktlin: väga hea :)

18:30 28-09-2011

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 6 lk