Inimene. Ühiskond. Kultuur - Vanaeg I. osa (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lk 95 2,3

Minoiline
Mükeene
Sarnasused

Lineaarkiri
Lossid(nende juures paiknevad laoruumid ja töökojad)
Ilmselt ei tekkinud kummastki ühtset ja püsivat riiki
Lineaarkirjatahvlid puudutasid peamiselt majapidamist
Loss suur majapidamiskeskus
Koguti andamit
Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus
Kreetapärane olme
Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid

Erinevused

Kõrgem ühiskonna- ja kultuuritase
Sõjakate joonte puudumine
Kindlustamata lossid
Loss oli linna sees
Losside eesotsas ainult kuningas-ülempreester

Madalam ühiskonna- ja kultuuritase
Sõjakad, sõjalise üleoleku saavutamine Egeuse mere piirkonnas
Kindlustatud lossid
Polnud losside ümber suuremaid linnu
Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik

Tumedal ajajärgu ja arhailise perioodi vahel. Ilias ja Odüsseia jutustavad mõlemad Trooja sõjast, mis toimus Tumeda ajajärgu perioodil.
Lk 101 1,2

Kolooniate tekkeni 8. sajandil viis tekkinud vajadus metalli järele(eriti raua) ja põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. Rajati kolooniaid põhiliselt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel Musta mere rannikule . Kolooniatest said rahvarohked ja jõukad linnad, kuid nende tagajärel rännati massiliselt kodumaalt välja.

Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses , kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt(osades kohtades polnud neil isegi kodanikuõigusi ).
Lk 109 1-4

Kõik täieõiguslikud linnriikide kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsamaid küsimusi . Osades linnriikides domineerisid rikkad ja suursugused.

Sparta
Ateena
Sarnasused

Haridus oli tähtsal kohal, kesksel kohal Homerose eeposed
Koolis said käia vaid rikkamad
Tähtsal kohal olid ka spordiharjutused
Varanduslikud erinevused

Erinevused

Kodanikkonna moodustasid Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud
Mittekodanikud olid ümberringi elavad inimesed, alistatud elanikud
Range kasvatussüsteem – riigi range kontroll ja peamine siht arendada sõjameheomadusi, riigi sisemine stabiilsus
Riigi huvid olid tähtsamad kui üksikisiku huvid
Eluaegne treening
Eesotsas 2 kuningat
Geruusia – suursugustest spartiaatidest vanemate nõukogu
Võrdsus ja ühtekuuluvus
Juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed

Kodanikkonna moodustasid vabad meessoost põliselanikud
Mittekodanikud olid naised ja orjad
Juhtis riiki rahvas
Rahvakoosolek – kõik kodanikud, otsustas tähtsamad riigiasjad
500-liikmeline nõukogu – riigiametnikud , allusid rahvakoosoleku otsustele

Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik .

Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad .
Lk 147 2,3

Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas.

Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, nende õigused oli piiratud, kuid siiski kuulusid nad kodanike hulka. Rikkamaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord – vaesem andis end sõltlasena rikka ja mõjuka eestkoste ja kaitse alla. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi – patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused, nad olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid keskmise jõukusega või vaesed talupojad. Nad pidid rikastelt tihti võtma laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud.
Lk 155 1-4

Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed . Preetorid(neid oli 8) olid konsulite järel tähtuselt teisel kohal, korraldasid õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad kontrollisid ka kodanike elukombeid ja neil oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld peale ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega . Senat kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju.

Sõjaväe korraldus muutus, sest pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust, vaid väepealikest, kes võisid soovi korral oma vägedega riigi enda vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad .

Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel.

Idaprovintsid
Lääneprovintsid

Kõrge kultuur
Jõukad linnad
Eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse
Kõneldi kreeka keelt, ladina keel levis vähe

Riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis
Suuremad linnad tekkisid pärast Rooma võimu alla minemist
Roomalikud linnad
Jäid jõukuselt ning arengutasemelt Idamaa linnadelle alla
Linnu oli vähe
Põllumajanduslik üldilme

Sest majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest oli roomlaste alistatud maad erinevad. Osad alad olid jõukamad, teised vaesemad, seega oligi roomapärastumine osades kohtdes keerulisem. Rooma võimu all erinevused küll vähenesid, kuid ei kadunud.
Lk 159 3

Rooma oli orjanduslik ühiskond. Orjade töö tähtsus oli veelgi suurem kui Kreekas. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, nad töötasid latifundiumites, käsitöökodades ja kaevandustes, ka teenijateks olid valdavalt orjad . Orjadeks langenud haritlased oli õpetajateks või arstideks. Kõik orjad oli omaniku varaks. Omanik võis orjaga teha, mida soovis – varasemal ajal ka tappa. Majapidamiste teenijatena töötavate orjade positsioon võis kohati olla üsna hea. Peremehed võisid neile usaldada vastutusrikkaid ülesandeid. Vahel lasti orjadel endale ise elatist teenida, selle eest nõuti regulaarset tasu. Seljuhul said orjad käituda nagu tavainimesed ja hankida endale varandusegi, kuid tema isiklik varandus kuulus siiski veel peremehele. Sagedasti lasti orje vabaks või mõned orjad ostsid end vabaks. Vabaks lastu sai kohe Rooma kodanikuks. Enamus orjadest läksid gladiaatoriteks ja hobukaarikute juhtideks . Edukamad neist võisid saada kuulsaks ning loota suurtele auhinnarahadele. Seega pidid orjad võitlema oma elu eest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 2 allalaadimist

Inimene-Ühiskond-Kultuur - Vanaeg I-osa #1

Inimene-Ühiskond-Kultuur - Vanaeg I-osa #2

Inimene-Ühiskond-Kultuur - Vanaeg I-osa #3

Inimene-Ühiskond-Kultuur - Vanaeg I-osa #4

Inimene-Ühiskond-Kultuur - Vanaeg I-osa #5

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

1nkzu Õppematerjali autor

Antiikaja osade küsimuste vastused

orjad rooma rikka etruski varandus ateena jõukad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kokkuvõte Vana-Roomast

Pärimuse järgi valitsesid Roomas seitse kuningat, kolm viimast neist etruskid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et just etruski kuningate ajal sai Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale aga kindlus. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, millest suur osa säilis hiljemgi. Milline oli varane ühiskond? Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena

Ajalugu

docx

Vana-Rooma kokkuvõte

Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas. Orjad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest, nende seal oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. Orjad olid seaduse ees vaid omaniku vara ehk ,,kõnelevad tööriistad''. Omanik võis orjaga teha ,mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Sageli lasti orje vabaks

Ajalugu

doc

Keskaja Rooma

Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad

Ajalugu

doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

................................................................................... 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond.................................................................................................................. 5 Vabariik............................................................................................................................... 6 Varajane keisririik.................................................................................................................... 6 Vabariigist keisririigiks...........................................................................

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu

roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. 5.Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond , keisririigi ajal Varane-talupojaühiskond.Enamik hankis elatist põllumajandusega.Ühiskonna täisväärtuslik liige-maaomanik. Rikkad teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad.Proletaarid-vaesed kodanikud. Nende õigused olid piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord. Vasem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka

Ajalugu

docx

ROOMA AJALUGU

Vool aga uhtus korvi kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad omale võtsid. Sirgunud suureks kukutasid nad vanaonu troonilt ja võtsid võimu, ent kui nad hakaksid endale linna rajama, puhkes nende vahel tüli, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni, Rooma sai tema järgi nime. See pole ajalooline tõde, kuid väga kuulus legend roomlaste hulgas Rooma tekkest ja nime saamisest. Varane Rooma ühiskond Oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena, kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kleindi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

seast määrati leegionide ülemaid ja provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Keisririigi ajal nimetati ratsanikeks neid, kes olid piisavalt jõukad, mitte neid kellel oli hobune ja kes teenisid sõjaväes. Sageli määrati ratsanikke kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orjad töötasid latifundiumides, käsitööliste kodades ja kaevandustes. Omanik võis oma orjaga teha mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Keisririigi ajal aga omavoliline tapmine keelati. Sageli lasti orje ka vabaks. Mõned orjad teenisid niivõrd hästi, et olid suutelised end vabaks osta, osad aga vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest

Ajalugu

doc

Etruskid, rooma ühiskond

Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla. Lapsed kasvasid ning kukutasid ema onu. Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma linna lõpuni. elukutselin

Ajalugu

Rohkem sarnaseid