Enne teist maailmasõda (0)

1 Hindamata

A pool

Kommunistlik liikumine.
1920.a algus oli kommunistlike liikumiste mõju. Enne seda moodustati Moskvas kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim-kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast.
Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fašismi.
2. 1929-1933.a Majanduskriis
1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid ). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika kooskõlastamisega, sellega paiskas NSV Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises viljaturg kokku. See tekitas probleeme USA aktsiaturul, kus 1929 toimus NY börsi paanika . Hakati müüma väärtpaberit ja hinnad langesid kohutava kiirusega. Mõnepäevaga kaotati varandus . Laene ei suudetud tagasi maksta, siis varises kokku pangandus . Selle järgnes töötus(miljonid inimesed). Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist rohkem. Kehtestati kõrged tollimaksud. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praeguseni. Aga arvatalse nii: Esiteks, ületootmine. Kaupu tooodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Teiseks, vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks, see laostas rahanduse. Kolmandaks , valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg, rahulolematus , keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks.

Diktatuur
- on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid:

uute, kergemini manipuleerivatre ehk suunavate rahvastekihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada.

Pettumine Versailles ' süsteemis:paljud rahvad , eriti sakslased , pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada.

Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle.

Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist.
Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fašistlik liikumine.

Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus.
1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond , keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti . Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG . NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Kommunistliku diktatuuri võib pidada verisemaks diktatuuriks 20.saj. ajaloos, sest tapetuid oli umbes 40 miljonit. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimuall hoida. See määras välispoliitika agresiivseks.

Majanduspoliitika Nõukogude Venemaal.
Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga.
Uus majanduspoliitika ehk nep oli majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski ajajärgul 1921. aastal. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle nepile.Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse.
B pool

Patsifism Euroopas
Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand 'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Oma autirote, Prantsusmaa välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. Kuigi sellega ei suudetud uut maailmasõda ära hoida. 1925.a lõpul toimus Locarno konverents , millest võitsid osa UK, Prts, ITL, BLG,POL, TšSL, SM(kes osales esimest korda võrdõigusliku partnerina). Konverensil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga.

Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike instititsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemel tuli riiklik meelsus järelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a. Kehtestatud seadusega piirati juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. See pani juudid Saksamaalt põgenema. Hitleri võimu tugisambaks oli SS(''kaitsemalev'') mida juhtis H.Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei e. GESTAPO. Teisitimõtlejad saadi kätte ja paigutati koonduslaagritesse. Majandusliku poolepealt. Vabastati Saksamaa rahulepingu tingimustest, tehti sõjatehaseid ja teid. Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda.
3. Nõukogude Liidu loomine
1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikut tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Liiduvabariigid mis sinna kuulusid olid: Ukraina , Valgevene, Taga- Kaukaasia , Aserbaižaan. Gruusia . Veristele jõudemonstratsioonidele vaatamata polnud kommunistide võim 1920.a veel sugugi kindel. Talupojad olid eritirahulolematud, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja kes alustasid mitmel korral mässu.

Stalinistlik NSV Liit
Pärast Lenini surma 1924.a tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Stalin, keda oli Lenin kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Ta kehtestas kontrollikompartei liikmete üle, kus tagas meelepärase enamuse. Stalinit alahinnati. Ta tõjus eelmale tugevad konkurendid ja pöördus seniste liitlaste vastu. Ta ainus eesmärk oli saavutada VÕIM. Stalin sai ainu võimu 1929.a kui Trotski saadeti NSV Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus . Ta kuulutati töörahva ,, juhiks ja õpetajaks'' , ilmusid plakatid ja skulptuurid igalepoole. Tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fotosid .
5. Majanduspoliitika NSV Liidus.
Industrialiseerimine- algas kui NEP lõppes tänu Stalinile. Suurtööstusse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimiele. Viisaastaku plaan( esimene 1928-1932), mis nägi ette NSV liidu möödumise kapitalistlikest riirkidest. Selle käigus kadus tööpuudus, NSV'd ei mõjutanud majanduskriis. Arenes sõjatööstus. Kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikus langema. See põhjustas elanike vaesumise .
Sundkollektiviseerimine- 1933.a talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa, mis tähendas talumajapidamise ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati u 9.milj.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 35 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Küsimused vastused

kommunistlik liikumine majanduskriis diktatuur totalitaarne diktatuur majanduspoliitika nõukogude venemaal patsifism euroopas natsionaalsotsialistlik saksamaa nõukogude liidu loomine stalinistlik nsv liit majanduspoliitika nsv liidus

Sarnased õppematerjalid

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest,

Ajalugu

docx

Kommunistlik diktatuur Venemaal

mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda. Suur terror Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Nüüd aga asus Stalin oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks need, kes olid aidanud Stalini terroriaparaati üles ehitada. 1937.aasta hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias

Ajalugu

doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

kriisist välja? ta tegi reformikava New Deal. Ta soodustas tarbimise kasvu, tõstis makse. Tema reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest(töötu abiraha, pension, vaesematele peredele toetusi), riik hakkas reguleerima põllumajandust(kehtestati tootmispiirangud). 1933 hakkas USA maj.kriisist üle saama, kuigi osa tööd maj.kriisist ületamiseks oli tehtud enne Roosevelti võimuletulekut, arvati siiski, et tema oli see mees, kes tõi USA kriisist välja. 6. Mille poolest erineb Franklin Delano Roosevelt teistest USA presidentidest? ta võitis 1936 aasta valimised võimsalt nign ta valiti veel kahel korral presidendiks. 7. Ülevaade Ingl ja Pr majandus- ja poliitilistest oludest: · Ingl tema osa maailma majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

Ajalugu

odt

Diktatuuride tekkepõhjused

Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Solda

Ajalugu

docx

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaar

Ajalugu

Rohkem sarnaseid