Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas (0)

KONTROLLTÖÖ:
Ajalooperioodid ja ajatelg – konspekt
Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt
Tsivilisatsioonid –varajased kõrgkultuurid
Viljakas poolkuu - linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine
Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias.
Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused:
1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine
2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine
3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad
4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist
5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke
Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 
Kreeta -Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr
Kujunes umbes 2000 – 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb „ Trooja sõja“ temaatika
Tume ajajärk u 1100-800 a eKr
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 – 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt . Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine.
Arhailine periood u 800-500.aastat eKr
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 – 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase „Theogoreia“.
Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr
Umbes 500 – 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis „Kettaheitja“ ja „ Odakandja “.
Hellenismi period 338-30 aastat eKr
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 – 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh . Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion . Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest . Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine ), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise , Ištari, Dionysose jt. jumalate kultus .
Kreeka tähestik alfabeet
VII sajandil eKr kujunes, Foiniika tähestiku põhjal. Koosnes ainult kaashäälikuid tähistatavest märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja. Ühtlustumisel tekkis 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Klassikalisel perioodil peeti Ateenas kirja elemntaarset tundmist kodanike puhul üsna esesestmõistetavaks.
Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt
Ateena
Sparta
Kodanikud
Metoigid e. Mittekodanikud
Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks pidada)
Spartiaadid
Perioigid
Heroodid
Kodanikud: alates 20.a meessoost täiskasvanud põlisasukad
Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle esivanemad olid spartiaadid
Riigi valitsemine: kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse ees võrdsed, rahvakoosolek iga 10.päeva tagant, kui ei olnud rahvakoosolekut, siis valitses nõukogu ja sealt hulgast valitud strateegid
2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle 60.aastate nõukogu e. Geruusia , peale selle valiti 5 eufoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimu kandjate tegevust
Haridus : poistele, eesmärk kavatada kodanike, kes on väga haritud kunstis
7-14.aastat kool, kus õpiti lugema, homerose eeposed, sportlikud harjutused, 18-20 veetsid piiriteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse
Poistele, pidid minema sõjaväkke, pidid olema mentaliteetselt tugevad, peamine siht arendada sõjaväelist käitumist, 20.aastaselt täisväärtuslikud sõjaväelased
Igapäevaelu, meelelahutus , kunst ja kultuur (sh sport ja
usund ) - lk 97-101, 108-121, konspekt
Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega.Käsitöö ja kaubandus toimus ka. Käsitöölisi peeti põllumeestest vaestemaks. Linn paiknes tavaliselt akripoli jalamil (templid), aga elu toimus agoraal (turu ja koosolekuplats). Kreeka ühiskonna ülemikihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid . Peaaegu kogu kreeka kirjasõna pärineb aristokraatide sulest. Sümposioon (ühine pidusöök) – toimus selleks ettenähtud külalistetoas, mis kandis nime meeste ruum. Nad kuulasid muusikat, jõid veini ja sõid puuvilju, ning meelelahutusele lisaks vaieldi oluliste küsimuste, näiteks moraali ja filosoofia üle, arutati riigiasju ja sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Aristokraate iseloomustab sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim.
Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö
Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega.
Kreeka ühiskond oli patriharhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, millele aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel. Mehe ja naise suhted olid väga pinnapealsed. Mehe elu möödus kodust väljas. Naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti rangelt monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu. Rikkad mehed pidasid sageli üleval hetääre, kellega võisid kujuneda lähedasemadki suhted, kui seadusliku abikaasaga.
Oli suure au sees meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla, oli talle isiklikuks eeskujuks, vestles temaga elulistel teemadel ja jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks atistokraatliku kasvatuse aluseid. Kuid sageli kaasenes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Naiseline armastus oli tuntud lesbilisuse nime all.
Meelelahutus:
Elunautimine ja elurõõm oli tähtsal kohal. Sport ( gymnasium e. Alasti olemise koht)
Avalikud üritused (valdavalt mehed)
1.rahvakoosolekud
2. usupidustused
3. sport-olümpiamängud Zeusi auks
4.Teater-Dinsoyose auks
-tragöödiad (vääriskasvatus) ja komöödiad (poliitikute pilamine)
-amfiteater-teatri läbiviimise koht
5.Lüürika – kangelaslaulud , luule flöödi ja lüüra saatel
USK
Jumalad-

• Polüteistlik –paralleelselt usutakse mitut jumalat
  
• Monoteistlik –ainult 1 jumal on lubatud
  
• Antropomorfne-e. Juudi oli inimese moodi
  
• Vägi ja surematus - ei surnud kunagi, igalühel oli oma vägi mida nad kontrollisid
  
• Moraali ja väärtuse kaitse
  
• Edu ja hukatuse jagajad
  
• Ohverdamine ja austus
  
• Elukohaks Olümpose mägi Põhja-Kreekas
  
• Jumalate tüli ja armastus
  

SURMAJÄRGSUS

• Maapealne elu oli olulisem, kui surmajärgne
  
• Jumalad karistavad juba maise elu jooksul
  
• Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline
  

KUNST
Kõnekunst( Demosthenes –väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi)
Teater ja lüürika ( Homeros )
Kujutavkunst
Vaasimaal
Skulptuur
Arhitektuur
TEADUS
Matemaatika - mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros
Meditsiin -teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. ( hippokrates ). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates
Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos , kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest.
Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt
FILOSOOFIA
Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK
Thales : geomeetria ja astronoomia tundja , kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada.
Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist.
Sofistid: inimese käitumine ja moraal , väärtuse suhtelisus –õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti
SOKRATES -
1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda)
Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu
2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult.
3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud)
PLATON -
1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused –ideed.
2. kirg , mõistus ja tahe -need 3.asja
3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti –filosoofid, sõdurid, töö inimesed –kõik annavad üksteisele midagi)
ARISTOTELES
1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine
2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend
3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud. Hindas kõrgelt, riigikorda, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli välja kujunemata .
Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt
Hellenism-ajajärk Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni, kui kreeka ja makedoonia kultuur segunes idamaade kultuuriga.
Aleksandria- hellenistliku keskus,
Pharose tuletorn - maailma imede hulgas
Hellenistlikud riigid pärast Aleksandri surma:
1.Egiptus
2.Selakuiidide riik (Aasialased)
3.Makedoonia (sh. Kreeka linnriigid)

• Hellenistlike suurriike valitsesid monarhid
  
• Kreeka linnades säilisid rahvakoosolekud
  
• Aleksandria-
  
• Luule-loodus, valitseja, armastus
  
• Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu
  
• Religiooni segunemine idamaadega
  
• Teadus-matemaatika, astronoomia (kerakujuline maa,) Ptolemaios , Archimedes
  
• Heureka - ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas)
  

Mõisted:
ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest
tsivilisatsioon –kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga
primaarne tsilivisatsioon –kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult
sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket
neoliitiline revolutsioon - tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid)
hellen -kreeka keelt kõnelevad rahvad
barbar-muukeelsed rahvad
akropol - ülalinn, kaljunukil kõrgem linnaosa , kus asusid templid
agoraa-allinn, asus tegelik linnasüda (koosoleku ja turuplats )
aristokraatia - võim, mis on koondunud piiratud seltskonna –aristkoraatide kätte
demokraatia- tuleb sõnast rahvavõim, riigi ametnikud ja juhid valiti kogu rahva, ehk deemose seast
türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim
demos-rahvas, ühe linnriigi kodanikkond /hääleõigusega seltskond
polis- e. linnriik , sõltumatu, omal valitsusel põhinev kodanike kollektiiv
oraakel -jumalate tahte teadasaamiseks jälgiti endeid. Spetsiaalsed pühamud jumalatelt nõu küsimiseks