Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116
Esimese maailmasõja tagajärjed.
*Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium . *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid , seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi.
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil.
Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia . Iirimaa iseseisvus .
Rahvasteliit – 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon . Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. * Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks.
Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau – prantsuse peaminister , W. Wilson – USA president , D-L-George – Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem – 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest( Elsass -Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad . *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks.
Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased , valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike – sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas.
Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus . Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus . Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur?
Diktatuurid : Fašistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit)
Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu
Võrde demokraatlikku Eesti Vabariiki ja autoritaarset EV kahe maailmasõja vahel! DEMOKRAATLIK EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu. *Asutav kogu võttis 15. juunil 1920. vastu esimese põhiseaduse. *Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu. *Seadusandlik võim 100liikmelisel ühekojalisel Riigikogul, täidesaatev võim Vabraiigi Valitsusel AUTORITAARNE EV *Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni all, säilis kontroll elualade üle. *Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, enamus seadustest võesti vastu dekreetidena. *Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes.
Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks . *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. * Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased( VAPSID )
Vaikiv ajastu Eestis – 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku – vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit . *Kehtestati tsensuur . *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat. *Suleti paljud ajalehed. *Vapsid arreteeriti.
1934 aasta pööre Eestis – kelle huvides? Konstantin Pätsi ja tema pooldajate huvides, kes soovis kindlustada oma võimu ning panna ennast maksma. Kultuurielu maailmas ja Eestis: tunnis käsitletud isikud (vt vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri –ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 – tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper „Vikerlased“. *Tegutses Eesti Kultuurkapital . *Toimusid edasi üldlaulupeod ja - tantsupeod . *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare . *Tulemuslikud spordis – 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga , mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad – põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia.
Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. * Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine .*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine.
New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine.
EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast. *Seadusandlik võim Riigikogu: ühekojaline, 100 liiget, valimised iga 3a. järel.*Täidesaatev võim: valitsus – ministrid ja riigivanem. *Kõrgeim võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 * Seatakse sisse riigipea institutsioon – riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline : riigivolikogu – 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu – 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus.
Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT – USA president, koostas New Deal'i, HITLER – Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN – Nõukogude liidu diktaator, LENIN – Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI – Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS – EV riigitegelane , esimene president, LARKA – Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER – Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik
Mõisted: NEP – Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika , mille pakkusid välja Lenin ja Trotski 1921. aastal , SÕJAKOMMUNISM – Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1920, DAWESI PLAAN – USA rahandustegelase ja poliitiku C.Daewsi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja võlgade kättesaamiseks, RAPALLO LEPING – 16. aprillil 1922 Rapallos sõlmitud leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistliku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isoltatsioonist. VERSAILLES SÜSTEEM – pärast I ms Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. RAHVASTELIIT – 1919. a loodud rahvusvaheline organisatsioon. NEW DEAL - F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. VAIKIV AJASTU – Eesti ajalooperiood, 12.03.1934-21.06.1940, põhiseaduse kriis, riigipööre, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda tulemuslikult, VAPSID – 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed, BRIAND -KELLOGI PAKT – 1928. aastal allkirjastatud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi hukkamõist. KOMITERN – rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ, LOCARNO KONVERENTS – 1925. aastal Šveitsis aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. MAFFIA – sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus milletegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. GESTAPO – Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933-1945. INDUSTRIALISEERIMINE – suurtööstuse arendamine, KOLLEKTIVISEERIMINE – Nõukogude liidus ja mõnedes teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse, GULAG – Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus, SUUR DEPRESSIOON – Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis , mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal.