Muutused poliitikas. Poliitilised Režiimid (0)

Politoloogia - Poliitika ja valitsemise alused

1 Hindamata

Muutused poliitikas

Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad:

Laiemad ühiskondlikud muutused
Riigipöörded
Demokraatlikes režiimides –valimised
Diktatuurirežiimides-revolutsioonid

Valitseva poliitikakursi muutumine..: Reformid
Muutuse narratiivid

Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire.

Teooriad: evolutsiooniteooria -varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria -marksism ja uued teoreetikud.
Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine , hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon.
Postmodernsus : kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine , stiil, eneseväljendus , tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile.
Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks),
Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust.
Sotsiaalne mobiilsus - inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist).
Avatud ühiskonad on selline, kus toimub eliitide mobiilsus(vahetus).
Vilfredo Pareto ning eliidi ringlusekäsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused

Revolutsioon ja riigipööre

Revolutsioon- põhimõtteline, muutus kuni selle alustaladeni välja. Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine
Revolutisooni põhjused:

Mingi režiim elab oma aja ära.

Majanduslik surutis

Haritlaste võõrandumine

Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus

Sõda

Valitsuse rahanduskriis
Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk-surutakse maha või nõustutakse
Revolutsioon vs riigipööre
Revolutsioon taotleb totaalset muutust, riigipööre seda, et inimesed muutuvad.
Riigipöörde liike:Sõjaväeline riigipööre, massipretoriaanlik riigipööre, faktsionalistlik riigipööre.
VALIMISED
Valimiste alusidee: kui maksame riigiga makse, tahame õigust otsustada, mis nendega juhtub..
Maksud häälte vastu.
Rahvas kujuneb suverääniks-ülimvõim.
Valimisõiguse laienemine:Kõige algsemalt said valida jõukad mehed, kellel kinnisvara, ...hiljem see hakkas laienema.
Valimised pole ainult õigus, vaid mõningates riikides on see kohustus valida. (Belgia, Luksemburg, Kreeka jne )
Valimissüsteem :

Proportsionaalsed e võrdeline- igas valimisringkonnas on rohkem kui 1 hääl, valitakse neid, kes on rohkem hääli saanud, kui ka neid, kes on vähe saanud.

Majoritaarsed -Riik jagatud valimisringkondadesse ja igast ringkonnast saab esinduskokku see, kes saab kõige rohkem hääli.Igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik
Duvergeri seadus: valimis ja erakonnasüsteemide seos.
Proportsionaalne jagamissüsteem:
Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad
Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl
Avatud v suletud nimekiri
Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%)

Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga
Harei kvoodi ehk lihtkvoodi puhul jagatakse valimisringkonna esindajakohtade arvuga. Dhonti meetodik kasutatakse eestis .

12 Valimisringkonda Eestis:

Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus .
Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud.
Lubatud on üksikkandidaadi osalus
I voor :Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga
- Üksikkandidaadi ainuke võimalus saada mandaat
II voor:avatud nimekiri-järjestatakse ümber vastavalt häälte arvule ringkonnamandaadid
Jagatakse erakondade vahel ,keskogusid üle riigi vähemalt 5% valimiskünnist
Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati , kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ülmber vastavalt saadud häälte arvule.
III voor:kompensatsioonimandaadid
Jaotatud erakondade üleriigiliste nimekirjade järgi.loetakse üle ringkondades häälte ülejääk ning jagatakse kompensatsioonimandaadid
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega.
SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata

Valimiskäitumine :
Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms..
Sotsialiseerumise mudel
Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle

Poliitika kujundamine

Poliitika kujundamise astmed :algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine.
Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt
Ideaalne elluviimine:
•Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll
•Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis
•Täiuslik allumine või täiuslik kontroll
•Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon
•Piisav aeg koondada vajalikud ressursid
Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus )
HINDAMINE: elluviimisele eelnev analüüs e PROGNOOSIMINE, elluviimise käigus toimuv analüüs e monitooring ja elluviimise järgne analüüs- audit
POLIITIKA KUJUNADAMISE JÄRGUD:

Päevakorra kujundamine: Otsustatakse, millised küsimused formaalsetesse institutsioonidesse otsustamiseks võetakse

Poliitika sõnastamine: Poliitika eesmärkide ja nende saavutamise strateegiate kavandamine.

Poliitika legiteerimine: Toetuse mobiliseerimine poliitikale ja õigusaktide vastuvõtmine.

Poliitika elluviimine: Institutsionaalsete ja rahaliste vahendite eraldamine poliitika elluviimiseks.

Poliitika hindamine: Poliitika tagajärgede hindamine, sh edu ja läbikukkumiste analüüs

Poliitik aümberkujundamine/parandamine: Poliitika eesmärkide ja vahendite muutmine (vajadusel) tulenevalt rakendamise kogemusest või muutunud keskkonnast.
POLIITILISED REŽIIMID
Poliitiline režiim e VALITSEMISVIIS on valitsemise korraldamise viis, mis on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest.
POLIITILINE SÜTEEM: Lihtsamalt öeldes, poliitiline süsteem on Eastoni mudeli hõlmatava korraldamise viis. (Avaliku huvi formuleerimise ja valitsemise korraldus).Sisendpoliitika-must kast- väljundpoliitika .
Režiimide üldjaotus:
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR

valitsemisviis, kusvõim põhineb üldise osaluse kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
selle määratluse piires palju alavorme

valitseja piiramatu võim ja autoriteet
vastuseis demokraatia tingimustele
puudub piiratud mandaate võimalus vahetadavalitseja(d)
liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav)

Autoritaarse režiimi tunnused:

Reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon

Eesmärgiks kodanike väline rahulolu

Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus

Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine

Sõjaväe domineerimine või autonoomia
Totalitaarse režiimi tunnused:

Ideoloogia

.Totaalne revolutsioon

.Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu

.Totaalne mobiliseeritus

.Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine

.Sõjaväe allutatus
Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei , terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol..
Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne
Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil.
SULTANISM

Võimu ekstreemne koondumine
Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja- Koreas )
Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine
Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki (Gaddafi Roheline raamat, Turkmenbashi Ruhnama)
Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid
Kasvavad välja autoritaarsetest või totalitaarsetest režiimidest

DEMOKRAATIA
Poliitiliste liidrite valitsemine, kusvõim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt,kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus.
Liberaaldemokraatlik Režiim

Võimukandjad vastutavad rahva ees(Mittevalitud institutsioonide (nt monarhi, sõjaväe, kiriku) võim on piiratud)
Vabad, regulaarsed ja ausad valimised
Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism -mitmekesisus.( Kõigil poliitilistel jõududel on vabadus tegutseda ja võistelda poliitilise võimu pärast)
Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused
Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused
Seaduse võim ja võimude lahusus
Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine

Arenev demokraatia

Riigid, kus valitseb demokraatlik režiim, kuid esineb kõrvalekaldeid väljaspool protseduurilisi tunnuseid(levinud siirderiikides). Toimuvad korrapärased valimised ning valitseb konkurents , kuid opositsioonilistele jõududele võivad rakenduda teatud piirangudKehtivad üldised poliitilised õigused, kuid teatud rühmad võivad omada vähem õigusiÕigusriik, kuid kohtuvõim võib paiguti olla politiseeritud Probleemideks korruptsioon , sõjaväe aeg-ajaline sekkumine valitsemisse, vms.

Mitteliberaalne demokraatia:

Valimised, kusvõivadkandideeridaerinevadpoliitilisedjõud, kuidtegelikulton opositsioonijõududevõimalusedvõitaäärmiseltebatõenäolised.
Valimispettusedvalitsusparteidekasuks
Meediaon valitsusekontrolliall
Kodanikevabadusedon piiratudjamittetäielikud.
Puudubselgevõimudelahusus
Presidendi suur roll
Samas puudubharilikultselgepiirilineterviklikideoloogia

DEMOKRAATIA MÄÄRATLUS -Demokraatia = rahvavalitsus
Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe .
Dahl : polüarhia
Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades.
Polüarhia kaks eritunnust:

Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist
Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
Tunnused:
Ametikandjate valimine
2.Vabad ja ausad valimised
3.Üldine valimisõigus
4.Õigus kandideerida riigiameteisse
5.Väljendusvabadus
6.Õigus alternatiivsele teabele
7.Ühinemisõigus
8.Õigus jääda opositsiooni

Sisuline demokraatia: Kõik eelnevad tunnused; neile lisanduvad
Reageerimine kodanikearvamustelejasoovidele
Inimestevõimalusjasoovosaledaühiskondlikusjapoliitiliseselus
Demokraatlikpoliitilinekultuur: truudusdemokraatlikeleväärtustelenaguavatus, sallivus, lepitusjavabadus
Vabariiklik demokraatia lisab eelnevatele veel ka kodanike kohustatuse poliitikas osalemiseks, lojaalse ( põhiseadus )patriootilise meelestatuse.
Demokraatia liigid:

Otsene e vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul(kärajad, veetše), rahvahääletuseja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit ) või rahvaalgatuse(kodanikuinitsiatiiv) kaudu

Kaudne demokraatia e esindusdemo..- inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu.

Osalusdemokraatia -ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellistvalitsusvormi, kus oma arvamust oodataksekõigilthuvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja.

Tööstusdemokraatia- keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni.

Deliberatiivne e arutlev demokraatia- sisuks loetakse eeskätt kõigile ligipääsetavat arutelu ning vähem hääletamist, huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus .

Korporatiivne demokraatia- Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem.

Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides.

Rahvademokraatia ?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond.
ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE

Elitistlik lähenemine demokraatiale.:
1. Poliitikud on ettevõtjad , kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks
2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust , kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid

Liberaalne lähenemine:
1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme.
2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul .
3.Rõhk üksikindiviidil.
4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust.
Vabariiklik lähenemine:
Osaluskesknedemokraatiafilosoofia:
2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu).
Oluline koht väärtustel.
3.Rõhk üldisel huvil ja riigi huvidel-vajadustel.
4.Olulised nii esindusdemokraatlikud kui osalusdemokraatlikud menetlused
Kommunitaarne lähenemine:
Kogukonnakesknedemokraatiafilosoofia.
2.Olulised ennekõike kodaniku kohustused kogukonna ees.
1. Üksikisik tagaplaanil
2.Riik tagaplaanil
3.Olulised ennekõike otse-ja osalusdemokraatlikud otsustusvormid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 18 allalaadimist

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #1

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #2

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #3

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #4

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #5

Muutused poliitikas-Poliitilised Režiimid #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Revolutsioon. Riigipööre. Valimised. Valimissüsteemid. Eesti valimised. Valimiskäitumine. Poliitika kujundamine. Režiimid. Demokraatia liigid.

revolutsioon riigipööre häälte arv lähenemine valitsemisviis voor kvoot poliitikud ülekantav hääl pluralism mobiilsus hindaminepoliitika valimisringkonnas

Sarnased õppematerjalid

docx

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas:  Esindusdemokraatia  Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon:

Poliitika ja valitsemise alused

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5

Poliitika ja valitsemise alused

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) 1 Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud.

Riigiteadused

doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud n Ei ole homogeenne omadusteklass, vaid varieerub ühiskonniti, aga ka ühiskonna siseselt. Viimase puhul olulised mõjutegurid nt haridus, vanus, sissetulek, sugu n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid

Riik ja valitsemine

doc

Poliitika ja valitsemise alused

21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus

Arenguõpetus

doc

Riigi ja valitsemise III osa

boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus ® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks. Uueks volitusteajaks võib nii senised juhid tagasi valida kui valitsejaid vahetada: otsustab rahvas n Lisaks on riigivõim piiratud ka valdkondliku jaotusega

Riik ja valitsemine

docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19. Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab? Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele. Seda iseloomustab: Vabad, regulaarsed ja ausad valimised, Võimukandjad

Poliitika ja valitsemise alused

docx

Politoloogia KT

Riik ja kodanikuühiskond võivad teineteist täiendada, kuid võivad ka teineteisele vastanduda. Sageli on nõrk kodanikuühiskond eelduseks autoritaarse režiimi tekkele. Kindlasti on selle tunnusteks kodanike ühinemisvabadus, huvirühmade diskussioon, ühistel huvidel põhinev vabatahtlik koostöö, riigivalitse-mise läbipaistvus ning miks mitte ka kodanike poolt riigiasutuste vastu algatatud kohtuasjade olemus. c) poliitilised režiimid -Autoritaarne (rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia

Politoloogia

Rohkem sarnaseid