Harry S. Truman elulugu (0)

Harry S. Truman
Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer . 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika . Klaverit õppis ta kuni ta sai 15. aastaseks, siis ta läks õppima Independence High Schooli. 1901. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi läks ta Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Ta läks tööle raudtee ehitus firmasse ja pärast veel töötas ta sekretärina Kansas City pangas. 1906. aastal läks ta tagasi Grandviewsse, et aidata oma isa. Ta töötas isa farmis järgmised 10 aastat.
Sõjaline teenistus Truman tahtis minna sõjaväe akadeemiasse, aga teda ei võetud vastu, sest tal oli halb nägemine. Selle asemel läks ta 1905. aastal teenima Missouri Army National Guardi kuni 1911. aastani. Esialgu ei saanud ta sinna ka sisse oma silmanägemise tõttu, aga teisel korral õppis ta pähe silmanägemise kontrolli skeemi. 1917. aastal sisenes USA Esimesse maailmasõtta, siis Truman ühines armeega uuesti. Truman valiti ohvitseriks ning ta sai leitnanti auastme. Enne kui ta saadeti Prantsusmaale sõtta, saadeti ta Camp Doniphani treenima . Seal teda edutati kapteniks ja 1918. aasta juulis edutati ta Prantsusmaal koloneliks. Esialgu oli tema väeosas distsipliini probleemid, aga hiljem suutis ta oma kõnedega meeste moraali tõsta. Sõda õpetas Trumanile vajalikke juhtimis oskusi, mis aitasid teda poliitikas.
Pärast Esimest maailmasõda Pärast Esimest maailmasõda tuli Truman tagasi Kansas City-sse. 28. juunil 1919 abiellus ta Bess Wallacega. Nad avasid kaupluse, aga nende kauplus läks 1921. aastal pankrotti majanduskriisi tõttu, mis oli tingitud Esimesest maailmasõjast. 1922. aastal valiti Truman maakohtus kohtunikuks. 1924. aastal Truman kaotas valmised ning ta ei saanud kohtunikuna jätkata. 1926. aastal sai ta eesistujaks maakohtus ning töötas seal kuni 1934. aastani. Seal suutis Truman koordineerida „Kümne aasta plaani“, mis andis linnale mitmeid projekte nagu näiteks uued teede ehitused ja uus maakohtu hoone. 1934. aastal lahkus ta maakohtust ning otsustas kandideerida 1934. aasta USA Senati valmistele Missouris. Truman võitis Roscoe C. Pattersoni senati valmistel 20%-diga. Truman rääkis oma ameti ajal firmade ahnusest. Järgmised senati valimised toimusid 1940. aastal. Truman suutis võita ka 1940. aasta valimised. Kuna sõda Euroopas oli alanud, käis Truman 1940. aastal mitmetes sõjaväebaasides. Ta nägi seal, et sõjatööstuses oli mitte vajalik ületootmine. Liiga palju USA eelarvet läks sõjalistele kulutustele ning 1941. aasta märtsis Truman lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, probleeme jäätmete ja ületootmisega. Tuli välja, et see uurimine oli väga efektiivne ning USA hoidis tänu sellele kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Truman ise lahkus komiteest 1944. aastal, aga see uurimine kestis 1948. aastani. See oli ka üks põhjustest, miks Roosevelt tegi Trumanist asepresidendi. Franklin D. Roosevelti asepresident oli Henry Wallace , ta oli küll populaarne , aga tema vaade oli liiga vasakpoolne ja Roosevelt arvas , et ta ei sobi presidendiks. Roosevelti tervis oli kehvas seisus ja selletõttu Roosevelt ja tema nõustajad tahtsid vahetada Wallace Trumani vastu. Truman sai asepresidendiks 20. jaanuaril 1945. Roosevelt harva kontakteerus Trumaniga, isegi siis kui oli vaja teatada tähtsatest otsustest. Trumanile ei teatatud sõjalistest otsustest ja salajasest Manhattan Projektist, mis oli aatompommi ehitamise projekt. Truman sai olla asepresident 82 päeva, kui 12. aprillil 1945. aastal president Roosevelt suri.
Trumanist saab USA president 12. aprillil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. Truman palus Roosevelti administratsioonil jätkata tööd. Trumanile teatati alles 25. aprillil, et tema käsutuses on massihävitusrelv ehk tuumapomm . Mai alguseks oli sõda Euroopas läbi ning Truman keskendus Jaapanile. Jaapani valitsus ei olnud mingil juhul nõus allaandma. Sissetung Jaapani oleks maksnud USA-le 2 miljardit dollarit ja 250 000 - 500 000 inimkaotuse. Trumanil polnud eriti valikut, sest sõda oli vaja kiirelt lõpetada. Truman andis loa kasutada tuumapomme, kuigi keegi eriti ei teadnud kui palju hävingut võib tuumapomm tekitada. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem visati tuumapomm Nagasakisse. Jaapan ikkagi ei tahtnud allaanda ja seetõttu andis Truman käsu pommitada Tokyot 13. augustil ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda. Trumani otsuse üle, visata tuumapomm Jaapanile, vaieldi aastaid hiljem, aga Truman jäi endale kindlaks ja ütles, et tuumapomm päästis paljusid USA noorte ja Jaapani noorte elusid. Pärast Teist maailmasõda ei saanud kohe peatada sõjatehnika toodangut ja demobiliseeruda, sest see oleks võinud viia USA majanduskriisi tööpuuduse tõttu. Inflatsioon kasvas USA 6%- dini kuus. 1946. aastal toimusid streigid, kus tuli kokku üle 800 000 inimese. Farmerid ei tahtnud müüa teravilja odavalt, kuni valitsus maksab neile rohkem. Teravilja oli vaja Euroopale, sest seal oli pärast Teist maailmasõda näljahäda. Kõik need probleemid vähendasid Trumani populaarsust rahva seas ning 1946. aasta valimistel said vabariiklased kontrolli Kongressis. Trumani populaarsus oli kukkunud mõne aastaga 80%-dilt 30%-dinik. Truman väga toetas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni( ÜRO ) loomist. Kuna sõda oli Euroopat kurnanud väga, otsustas 1947. aasta märtsis Truman aidata Euroopat luues Trumani doktriini, mis lubas anda USA-l sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele keda ähvardab oht langeda Nõukogude Liidu mõjusfääri. Teiseks lubas Truman algatada Marshalli plaani, mille kohaselt aidati sõjas kannatanud riike majaduslikult, et ennetada kommunismi ja NSVL mõjusfääre. 17 riiki võttis vastu abi USA poolt, aga NSVL jaoks oli see sekkumine teiste riikide sisemajandusse. Trumani otsus aidata Euroopa majandust oli õige samm, sest see vähendas kommunismi levikut ja hoidis ära sõda. 1948. aasta juunis blokeerisid NSVL väed sissepääsu Lääne-Berliini. USA kindral Lucius D. Clay pakkus välja, et saata Lääne-Berliini varustust, toitu konvoiga ja vajadusel konvoi kaitseb, kui rünnatakse või peatatakse NSVL vägede poolt. Truman arvas, et see võib viia sõjani ning otsustas varustada Lääne-Berliini lennukitega.
Trumani teine ametiaeg Harry S. Truman võitis 1948. aasta presidendi valimised. Kuna NSVL oli samuti alustanud tuumapommi ehitamist ja testisid esimest tuumapommi 1949. aastal, siis selle tasakaaluks Truman teatas, et USA testib esimest vesinikpommi 1953. aastal. 1950. aastal algas Korea sõda ja Truman nõudis ÜRO-l sekkuda. ÜRO saatis väed koreasse. Augustis läksid USA sõjavägi Lõuna-Koreale appi, samas Truman ei tahtnud väga agressiivselt rünnata, sest ei tahtnud konflikti Nõukogude Liiduga. Korea sõjas hukkus üle 30 000 USA sõduri. Truman samuti toetas NATO loomist, mis võimaldaks sõjalist koostööd Kanada ja Euroopa riikidega, mis ei olnud NSVL mõjusfääris. NATO eesmärk oli peatada NSVL laienemist ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Suhted Hiinaga polnud head, Truman tahtis suhteid paranda, aga Mao Zedong seda ei soovinud. 1950. aasta juunis otsustas Truman saata mereväe Taiwani, et konflikt ei eskaleeruks Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Vabariigi(Taiwan) vahel. Truman otsustas 1948. aastal muuta kodanikuõigusi . Ta muutis hääletamist ja tööliste õigusi. Samuti sõjaväes muudeti mustanahaliste inimeste õigused võrdseks kõigi teistega , sest mustanahalisi koheldi halvemini ja kasutati nende vastu vägivalda. 20. jaanuaril 1953 sai Harry S. Trumani presidendi ametiaeg läbi.
Poliitikast lahkumine Kui 1953. aastal Trumani ametiaeg läbi sai, läks ta tagasi Missouri elama koos oma naise Wallacega. Truman otsustas, et ta ei soovi töötada kuskil firmas. Tal polnud säästusid ning ta ainukeseks sissetulekuks oli saja dollarine sõjaväe pension. Ta ei saanud pensioni senati töökohast. Truman otsustas võtta laenu ja kirjutada raamatu. Ta kirjutas kaks raamatut: „Memoirs by Harry S. Truman: Year of Decisions“ ja „Memoirs by Harry S. Truman: Years of Trial and Hope “. 5. detsembril 1972 Truman viidi haiglasse ning talle diagnoositi kopsupõletik. Ta suri 26. detsmbril 1972, 88-aastaselt.
Kasutatud kirjandus
Bert Cochran, Harry Truman and the crisis presidency. New York : Funk & Wagnalls, c1973.
Kaido Jaanson, Üldajalugu 1938-1991.
Õpik XII klassile, Tallinn: Koolibri, 1994.
Harry S. Trumani raamatukogu ja muusemi koduleht .Elulugu. http://www.trumanlibrary.org/hst-bio.ht m. Viimati vaadatud: 14.04.2015.
Harry S. Trumani vikipeedia leht. Elulugu. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman . Viimati vaadatud: 14.04.2015.