Euroopa 17-18 sajand (0)

Euroopa 17-18 saj alguses

Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia , kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania , austria, rootsi
Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga.
Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist,
Saksamaal oli küll keiser , aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid .
Iseseisvad vabariigid olid sveits , madalmaad ja veneetsia .

Absolutismiajastule iseloomulikud jooned

Absolutism - riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest .
Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid.
Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid sõduriteks talupojad.
Seisused : 1: vaimulikud 2: aadel 3: linnainimesed 4: kodutud , kerjused
Võeti kasutusele uus majanduspoliitika , nagu merkantilism , see oli niisugune: riik vedas võimalikult palju kaupu välja ja võimalikult vähe sisse osta, sellega suurenes kullakogus ja kaitsetollid tõstsid sisseveetavate hinnad väga kõrgeks.

Absolutism prantsusmaa näitel

Prantsuse kuningad ja nende tegevus

See pääses valla Louis 13 ajal. Ta võis kõike teha, kuid ainult ei võinud kehtestada makse ilma seisuste esinduskogu nõusolekuta. Aga ta saatis need hoopis laiali 1614.a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks.
Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14.
Ta hakkas riigiasju ise ajama . Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas.
Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest , ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini .
Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert , ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud , ehitati palju maanteid ja kanaleid , tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse.
Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud , neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale , madalmaadesse, ja saksmaale. Peale eelmist kuningat astus troonile louis 15. kes ütles, et peale mind tulgu kas või veeuputus.

Inglismaa 17.saj

1625.a tuli võimule Charles 1, kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, ta saatis parlamendi laiali 1629.a. Ta tahtis muuta anglikaani kiriku katoliku kirikuks. Ta kiusas taga ka puritaane, puritaanid soovisid , et pühapäeviti oleks kõik ilmalikud lõbustused keelatud. Osa puritaane liitus kuninga vastastega ja osa lahkus riigist.
Pikk parlament : 1640.a puhkes sotimaal mäss mille mahasurumiseks oli vaja saada raha, selleks ta kutsus uuesti parlamendi kokku, mis kestis 12 aastat. Kuningas sai küll raha, kuid temalt võeti õigus parlament laiali saata uuesti. Ta tahtis parlamendi vahistada, kuid parlament oli juba kadunud, kuningas pages maalt, ja 1642. a vallandus kodusõda .
Peale kodusõda sai kuningaks oliver cromwell . 1653.a kihutati parlament uuesti laiali. Suure karmusega surus cromwell mässu sõti- ja iirimaal . Osa maast iirimaal võeti ära. Cromwelli pigem kardeti kui austati. Elu läks ebameeldivaks, pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid suletud, jõulude eel ei võinud süüa. Kui 1658 .a cromwell suri, tantsisid inimesed londoni tänavatel.
Uueks kuningaks sai cromwelli poeg richard , kuid peagi astus ta tagasi. 1660.a aastal tuli võimule charles2. nii tema kui ka james2 püüdis ta taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku.
1688.a algul tuli inglismaale hollandi prints willem , kes oli kuninga väimees, 1689.a kirjutas ta õiguste deklaratsioonile alla.
See määras ära parlamendi ja kuninga võimupiirid.

Eesti 17.saj

Saj alguses olid pea kolmveerand taludest eesti alal tühjaks jäänud.Rootsi aja lõpul elas eestis üle 400 000 inimese.
Majanduselu: mõisates hakati üha enam vilja kasvatama ja seda maha müüma, talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem, talupojad muudeti sunnismaiseks.
Talupegade elu oli üsna kasin, elasid suitsutaredes, sõid rukkileiba, kört .kõige suurem näljahäda oli 17.saj lõpul.
Rootsi tahab liivimaad ja eestit endale: rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ja anda samad õigused talupoegadele, kui rootsimaalgi. Selleks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse.
Alles karl 11 ajal suudeti aadlikke rootsi võimu alla painutada, et sissetulekuid suurendada, võeti varem antud mõisad tagasi, seda nim. Reduktsiooniks. Ka talupoegadele pandi koormised peale.
Vaimulikelu: selle kujundajaks oli luteri kirik . Selle levimiseks püüti õpetada talurahvas lugema ja kirjutama. Rajati rahvakoole ja ülikoole, nagu tallin ja tartu. See lubas trükkida lauluraamatuid ja teisi trükiseid. Oluline ülesaanne oli piibli tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a.

Segaduste aeg Venemaal

17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane .
Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja
Dmitri .
Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev . Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale-dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks , sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski.
Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu . 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud.
Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3.
Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla.
1613 .a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar , valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale.
Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema.
Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased . Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised.

Sõjad

Kodusõda inglismaal 1640- 1649

Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad . Parlamendi toetajad e kaupmehed , puritaanid, tööinimesed, parlamendi etteotsa astus Oliver Cromwell.
Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda.
Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis.

Kolmekümneaastane sõda 1612-1648

Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik ., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland , saksa- rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a.
Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis katoliiklaste liiga Böömimaale, et karistada protestante.
Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine.
1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja-saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele.
Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis.
Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu.
Protestandid saavutasid selle, et saksamaal tunnustati ka nüüd kalvinimsi.

Põhjasõda 1700-1721

Osapooled: Saksimaa, Taani, Venemaa, Poola ja nende vastu oli Rootsi.
Sõja algus: 1700.a ründasid Saksi väed Riiat, kuigi linna vallutada ei suudetud, hakkasid nad seda piirama. Samal aastal ründas ka Venemaa Rootsi alla kuulunun Narvat. Samal ajal olid rootslased lahingus taaniga kopenhaageni all. Taanlased said lüüa. Peale seda läks Rootsi appi Narvale. 30.nov 1700 toimuski Narva all Venemaa ja Rootsi vahel lahing, mille võitsid rootslased. 1701.a vabastati ka Riia sakslaste käest.Sõda jätkus nüüd Poola valdustes. 1701.a tungisid venelased taas Liivimaale. Rootslased ei suutnud venelastele vastu panna ja 1704.a langes vene kätte narva ja tartu.
Poolas võideldi märksa paremini. Rootsi ainsaks vaenlaseks jäi Venemaa. 1708.a kavatses Rootsi moskva alla minna ja sundida venelasi alistuma, kuid saabus sügis ja talv, ilmad läksid poriseks ja külmaks, suundus Rootsi hoopis Poltaava kindlust piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa.
Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest.
Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga.

Tähtsamad aastaarvud

Louis14 1643 - 1715 valitsemisaeg
Charles1 1625-1642 valitsemisaeg
Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg
Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg
Nantesi edikt 1598
Charles1 raiuti pea maha 1649
Pikk parlament 1640 ja kestis 12 aastat
Õiguste deklaratsioon 1689
Tartu ülikool 1632
Lõunaeestikeelne uus testament 1686
Vestfaali usurahu 1648
Uusikaupunki rahu 1721
Inglismaa kodusõda 1640-1649
Kolmekümneaastane sõda 1612-1648
Põhjasõda 1700-1721

Mõisted

Anglikaani kirik- kirik inlgismaal, õpetuselt protestantli, kui väliselt katoliiklik
Puritaanid- inglise kalvinstid
Parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas juhib riiki koos parlamendiga
Pikk parlament- parlament, mis kestis 12 aastat
Restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine riigis
Õiguste deklaratsioon- määras kindlaks, mida teeb riigis kuningas ja parlament
Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine
Vanausulised - vene usulised, kes jäid kindlakd vanade usukommetele
Koalitsioon- mitme riigi sõjaline ühinemine