mõiste ümber. 1) Puristlik tõlgendus: VKT nõuab vabanemist sellistest segavatest vahendajatest: eelarvamused, mõisted, teadmised, teooriad. Ideaaliks nn "süütu silm" ("innocent eye") või (puhas leht) "tabula rasa" (E-kogemus?). Sageli seostakse neid esteetilise kogemusega (E- kogemus on mõistevaba, mõiste-eelne nn pre-kontseptuaalne). 2) Personalistlik tõlgendus: VKT nõuab vabanemist sellistest vahendajatest nagu: teiste isikute teada-anded, kirjutised (kriitika), kuulujutud. Ideaal: "oma silm on kuningas" - nn second-hand kogemuse alavääristamine! NB! Pole kindel, et alati on neid selgelt eristatud; võib mõlemat korraga soovida. 3. Millisel viisil on VKT-d õigustatud (saab õigustada)? Kuidas õigustada VKT? Miks tuleks kunstiteoseid (hindamise pärast) vahetult kogeda? VKT õigustusliinil paistab olevat kaks loogilist sõlmpunkti 1.Kunsti ja esteetilise vahe 2.Esteetilise ja pertseptuaalse vahel. 1
A1 A2 Väljaöelduse subjekt ja “subject of utterance” (ei leia kuidagi sobivat vastet, kuuldavaks tehtus vist ikkagi) suhestuvad nagu subjekt ja adressaat. Kõige eelneva järeldus on, et tähistaja ja tähistatava eristamine on võimatu. Nad on ebaefektiivsed sellise kirjandusliku praktika jaoks, mis tegeleb eranditult dialoogiliste tähistajatega. Diskursuste tüpoloogia. 2 diskursuse tüüpi: eepiline (ajalugu ja teadus) ja Menippose (karnevali sisaldavad kirjutised ja romaan), mis ületab keelud. Monoloogiline diskursus (eepika, ajalugu, teadus) vastab Jakobsoni keele teljele. Dialoogilises diskursuses, mis sisaldab Menippose diskursust, karnevali ja polüfoonilist romaani, kirjutamine loeb teist kirjutust, loeb iseennast. Eepika ja karnevali tüüp on kaks voolu, mis moodustavad Euroopa narratiivi, vaheldudes vastavalt aegadele ja kirjanikule. Euroopa romaani pinnaseks on kaks žanrit: Sokratese dialoog ning Menippose diskursus
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Võitles rahva eest. Konkreetse tegutsemisega. Ei jätnud oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe. Andis välja Maarahva nädalalehte. Nädalaleht oli mahult ja sisult teistest sarnastest ajalehtedest üle. Sisaldas nõuandeid, ilukirjandust, kaastööd, kirjutised jm. 1818 pühapäeva vahelugemised (ajakiri). Pani aluse Eesti ajakirjanduslikule perioodile. Andis välja ka muud eesti keelset kirjandust: kalender, paar aabitsat. Mitte aga kõik pastorid ja aadlikud polnud tema tegevusega nõus. Ajalehte andis ta välja vaid mõned aastad. Üks mõjukaid toetajaid oli Liivimaa superintendent. · Rosenplänter 1792-1876. pastor Pärnu linnas. Ajakiri Beiträge välja andmine
Päripäeva ja vastukarva lugemine. Päripäeva lugemine (reading with the grain) > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb.
imaginaarsesse kaosess ning arendaks välja mingi vaimuhaiguse vormi. Subjekt, kelle keel lubab sellistel jõududel lõhkuda asjade sümboolse korra, on seega teisisõnu subjekt, kellel on suurim oht hulluks minna. Paragrammatiline ei tähenda mingil juhul subjekti lokaliseerimist kusagile mitteteadvusse. Paragrammatism on lakkamatu võitlus loogika ja mitteloogika, tõelise ja mittetõelise, olemise ja mitteolemise, kõne ja mittekõne vahel. JACQUES LACAN (1901-1981) Kirjutised Ecrits 1967 Seminarid 26 kd 1953-1979 Inimese olemise mõõtmed, millede koordinatsioonist sõltuvalt areneb subjekti "saatus". Algselt rõhk Kujuteldaval (3040ndad), siis Sümboolsel (5060) ja Reaalsel (70ndad), siit ka etapid. Lõi strukturaalse psühhoanalüüsi. Lacani lähenemine Freudi teooriale oli vastupidine kaasaegsete omast, mille tõttu ei aktsepteeritud teda Prantsuse Psühhoanalüütikute Assotsiatsioonis.
Hurt seadis ajakirja jaoks sisse mahuka vihiku, kuhu märkis teemasid, mida Eesti Koidus tuleks käsitleda. Ajakiri pidi olema puhtkultuuriline rahvavalgustuslik väljaanne, mis poliitika teemasid ei käsitle. Muus osas pidi ajakirja sisu hõlmama peaaegu kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Programmis oli Hurt Eesti Koidu sisu liigendanud nelja suurde ossa, mis omakorda sisaldasid üksikasjalikke alajaotusi. Esimene osa oli kõige ulatuslikum pealkirjaga Õpetliku sisuga rahvavalgustuslikud kirjutised. Siin kavatseti tuua artikleid 7 valdkonnast: loodusteadused, arstiteadus (põhiliselt rahva tervishoid), põllumajandus ja tehnoloogia, geograafia ja etnograafia, ajalugu (eriti kuulsate inimeste biograafiad), pedagoogika (artiklid nii laste kasvatamisest kui kõlblusõpetusest) ja viimaks "kohaliku lihtrahva elu mitmesugustel teemadel, kiiduväärsetest ja halbadest kommetest, talupoegade ja linnaeestlaste mitmesugustest institutsioonidest. Teine osa
soolhapet, kinnitati sapi tähtsust rasvade seedimisel ning avastati maomahla psühhomotoorne sekretsioon. (Bidderi Venemaale siirdunud õpilaste (Walther, Ovsjannikov, Jakubovits) kaudu levisid Bidderi koolkonna meetodid vene teaduses ning olid suureks abiks Ivan Pavlovi (1849-1936) teooriate (tingitud refleksid) sünnis.) Bidderi õpilane (õppis aasta ka C. Ludwigi juures) Alexander Schmidt (1831-1894) läks ajalukku kui verehüübimise fermentatiivse teooria rajaja. Tema kirjutised vastaval teemal hakkasid ilmuma 1861. 1872. aastal eraldas Schmidt verest fibriinelemendi, mille nimetas trombiiniks. Lõpliku kuju võttis teooria 1892. aastal ilmunud monograafias Õpetus verest. Kuigi asjassepuutuvaid termineid on aja jooksul ümber- ja jälle tagasi muudetud, kehtib teooria oma põhiprintsiipide kohaselt siiani.8 Tartu füsioloogiakoolkond oli oluline veel seetõttu, et toetas nii mõnegi muu teadusharu (farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia) arengut Tartus.
2. kaudsed allikad - allikad, milles otseselt õigusnorme ei väljendata, kuid millest võib neid järeldada · allikad, mis ei väljenda normi sisu, vaid tema rakendamist, nn. rakendusürikud · allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut · õigusteaduslikud teosed · ilukirjanduslikud teosed · isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) KIRJANDUS 1. Anners, Erik Euroopa õiguse ajalugu. Tartu. 1995 2. Annus, Amar, jt. Muinasaja seaduskogumike antoloogia. Tallinn. 2001. 3. Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu. 1995 4. Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000. 5. Letto-Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993. 7
Linnade elanikkond vähenes, kuningat võim kahanes ja kaovad glüüftekstid ning seega ka kirjalikud andmed. Ühe põhjusena on välja toodud maa üleharimine, ka kliimamuutus ning ka lakkamatud konfliktid. Ilmselt oli tegemist mitme põhjuse kokkulangemisega. Seega lõpeb 9. sajandil maajade klassikaline periood. Samas jätkus maajade tsivilisatsioon kuni hispaanlaste tulekuni 16. sajandil (ka kiri oli, kuid kirjutised hävitati hispaanlaste poolt). Samal ajal tugevnesid põhjapoolses Yucatanis Chichen Itza, mis oli silmapaistev 10.-11. sajandil (kuigi mõjukas juba ka 9. sajandil). Chichen Itza hävines 12. sajandil (võib olla tolteekide sissetung?). 13. sajandil tõusis esile Mayapan seal läheduses. Linnu on selles piirkonnas aga mitmeid. Mayapan on erinevalt varasematest maajade linnadest kindlustatud. Mayapan oli omamoodi föderatsiooni pealinn. Mayapanis keskset ritauaalkeskust ei ole
loogiline, argumenteeritud , selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kuigi juhtub, et vahel nimetatakse esseeks täiesti suvalist teksti, väärivad seda nimetust ainult need kirjutised, mis järgivad oma mõttearenduses ja ülesehituses aegade jooksul väljakujunenud taotlusi ja reegleid. Esseedeks nimetatavate kirjutiste sisuline ja vormiline mitmekesisus seab üliõpilase küsimuse ette, missuguste nõuetega ta peab kasvatusteadusliku essee kirjutamisel arvestama. 1 8 Kasvatusteaduslik essee arvestustööna on üliõpilase poolt kirjutatud lühiuurimus
php (13.01.2013). 66 Selder, Sergo. 2004. Tõnu Trubetsky: kuulutuselt lugesin, et esineb Vennaskond. Eesti Päevaleht, 25. oktoober: http://www.epl.ee/news/melu/tonu-trubetsky-kuulutuselt-lugesin-et-esineb- vennaskond.d?id=50995799 (13.01.2013). 67 Kraan, Ülo. 1985. VARBLASEVABADUS? Noorte Hääl, 5. oktoober. 18 näis uutmine punkaritest kauge kaarega mööda minema: ajakirjanduses ilmunud punkarite kohta käivad kirjutised jäid sama hukkamõistvateks kui varem. 5. augusti „Noorte Hääles“ ütles noortejuht J. Liiv punkaritele „Vaata avali silmi enda ümber ja sa näed, et sa oled üksi, üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks.“69 Intervjuus 6.
m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes ilmub esimest korda tähelepanek väitluse struktuurist kui iseseisvast uurimisobjektist. 2.1.2 Aristoteles Loogika kui väitluse struktuuri uuriva omaette teaduse rajas Platoni õpilane Aristoteles (384-322 e.m.a.). Sofistlike vastuväidete lõpus kinnitab Aristoteles oma teerajaja rolli ise: ``Deduktsiooni alal ei olnud varasemast olemas üldse mitte midagi.'' Aristotelese loogikaalased kirjutised koosnevad kuuest teosest koondnimetusega Organon (tööriist). Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks. Aristotelese poolt väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikaks ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi ``kui iga b on a ja iga g on b, siis iga g on a''. a, b ja g on siin muutujad, st. formaalsed kohatäitjad
jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis oli kuldplekist. Diplomaatika uurib ürikuid, ürik on õiguslikujõuga dokument (kindlas vormis dokumenteeritud). Ürik on näiteks testament, vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk
senise "maarahva" asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega, ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus "Eesti Postimehe" nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1865 ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" + Lydia Koidula (Lydia Emile Florentile (Mihkelson) Jannsen) 1866. aastal vallaseadus 1869. aastal I üldlaulupidu 1870.aastal raudtee Paldiski-Tallinn-Peterburi liin 1870 Eesti Üliõpilase Selts -kokkuleppeline 1870 ,,Kolm isamaakõnet" + Carl Robert Jakobson 1871.aastal Eesti Aleksandrikooli peakomitee
· Kriitiline intellektuaal marginaliseerub ja vabadus kaotab mõtte tindisolkija, mõttetu intellektuaal, tüütud ärritavad struktuurilised küsimused. See läbi asetab ta ennast järjest rikkamate hulka rühkiva ühiskonnas peavoolust välja poole ja marginaliseerub, muutub ohtlikuks. Ideed kaotavad kõlapinna, suudetakse suruda nad äärepeale, kus kõnetusjõud on järjest nõrgem. Ta kirjutised tabasid valusat kohta. Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm.
Kui esimene eeldus ei lähe läbi, on asjad veelgi hullemad. Kui vale vastus on keskeltläbi tõenäolisem kui õige vastus, siis on peaaegu kindel, et enamuse otsus viib väärale tulemusele. Seega on meil olemas vastus Platonile ainult juhul, kui neid kahte tingimust saab rahuldada. Kas neid saab rahuldada? Üheks filosoofiks, kes neid punkte vaistlikult selgesti mõistis, oli Rousseau (ehkki ta avaldas oma olulisemad kirjutised demokraatia kohta kakskümmend aastat enne Condorcet' matemaatilist argumenti). Õigupoolest on mõistlik vaadelda Rousseau "Ühiskondlikku lepingut" (muuhulgas) kui katset näidata ära need tingimused, mille korral demokraatia on parem valvurite ühiskonnast. Enne aga, kui uurime Rousseau positsiooni üksikasjalikumalt, peaksime vaatama veel üht, täiendavat vastust Platonile. Demokraatia väärtused
avada inimeste silmi oleviku reaalsusele. Derrida peamine mure on see, et filosoofia ülesanne tundub olevat kohtumõistmine teiste kirjanduslike eneseväljenduste üle. Sellest tulenevalt hakkab ta uurima keele loomust ning selle suhet maailmaga. Ta leiab, et kui inimene räägib, kaob see maailmast kiiresti, ent inimene tunneb oma kõnega vahetut sidet. Kuigi kirjutamise puhul jääb meie väljendus maailmasse püsima, ei ole meil kirjutisega vahetut kontakti. Seega on kirjutised sõltumatumad. Ta tuletab mõiste logotsentrism e sõnakesksus. Senised filosoofid on veendunud, et keel on võimeline esindama reaalsust. Derrida vastandub sellele. Derrida väidab, et üheselt mõistetav objektiivsus on üksnes illusioon. Derrida ei proovi luua midagi uut vanale alusele, tema eesmärk on vabastada lääne traditsioon logotsentristlikust eksiarvamusest. Derrida rõhutab, et pole olemas vastavust keele ja välise maailma vahel.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul (24.s.) või kuuenda dünastia ajal (24-22 ss.) rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine 22-14 ss. (esimene vaheperiood: 23 21 ss., Keskmine Riik: 21-18 ss.). Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse vanim kartograafiline kirjeldus). Uusegiptuse / hilisegiptuse keel 14-7 ss
uusi liikmeid, kelle kaudu end gruppi ,,sisse süüa". Spetsiaalset eesmärgipärast sidemete loomist grupi liikmetega nimetatakse lumepallivalimiks, kus väikesest ,,lumepallist" selle edasiveeretamisel saab suur lumepall. Praktikas probleemiks on tihti see, et mida pikemalt uurija selles keskkonnas elab, seda enam ta sellesse gruppi sulandub ja vahel unustab ära, mis eesmärkidel ta seal on. Teadusliku analüüsi asemel tulevad välja hoopis populaarteaduslikud kirjutised. Kui vaatleja grupis vahele jääb, siis ilmselt ei lähe tal eriti hästi, sest enamasti uuritakse õigusega pahuksis olevaid gruppe. · dokumentide analüüs tavakäsitluses on dokument ametlik paber, mis on koostatud ühe konkreetse vormi järgi, mis on allkirjastatud, sotsioloogias nimetatakse dokumentideks kõikvõimalikke informatsioonikandjaid, mis esinevad alljärgneval kujul paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil või ikonograafilisel kujul (kujutav
tekivad eelkõige vaatleja samastumisel tegelasega. Kaasaja inimeselt on maailmasõjad võtnud empaatiavõime? Inimestele meelivad traagilised zanrid, sest me tajume nende kunstlikkust. Ka tänapäeval elatakse läbi katarsist. Travestia madaldatud tragöödia. Mati Unt Vend Antigone ja ema Oidipus. Komöödia. kr k lõbus, kr k laul. Arenes Dionysose rituaali lõbusamast osast. Komöödia pole teoreetikutele suurt huvi pakkunud. Osalt selle pärast, et Aristotelese kirjutised komöödiast on kadunud 4 . Komöödia on tragöödia vastand: · tavalised tegelased, lihtsad inimesed, kellel on mingisugune puue, mida ühiskonnas taunitakse; · õnnelik lõpp; 4 Umberto Eco Roosi nimi räägib nendest kadumaläinud kirjutistest 51 · tugev didaktiline element; · keeleks on rütmistatud kõne, keel on argine; · madal zanr.
sattudes näiteks Philadelphiasse ja New Yorki. 1845. aastal avaldas Poe luuletuse ,,Ronk", mis sai väga menukaks. Poe kavatses hakata avaldama enda ajakirja, kuid plaan ei saanud mehe varajase surma tõttu teoks. Tema psüühika kohta on erinevaid spekulatiivseid oletusi. Vihjatakse, et mees oli alkohoolik, narkomaan ja psüühiliselt haige inimene (nekrofiil, neurootiline ja mida kõike veel). Kuigi Poe reputatsioon oli veidrate elukommete tõttu madal, said tema kirjutised, eeskätt novellid, edukaks. Temaatiliselt jaotuvad tema novellid kolmeks: Hirmu- ja õudusjutud teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks, läbivaks teemas on õudus, kurbus ja kannatus. Surma kasutab Poe kui päästjat. Kasutas hirmutavaid detaile, nagu elusalt matmine. Novellidest ,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask". Teaduslik-fantastilised jutud teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel, detailse ülesehitusega, näiteks ,,Arthur Gordon Pymi lugu"
Palju nominaallauseid. Palju on kordusi. Seadusandlikud või kultuslikud tekstid sisaldavad palju kordusi ja pärisnimesid. Tähestik lääne-kreekast, tähed tagurpidi. Kirjutati vasakult paremale, võis olla vastupidi. On leitud spiraalina kirjutatud pealdiskirju. maotaolisena kirjutatud. Kõige rohkem säilinud vaasidel, hauasteelidel, katusekividel. Votiivplaatidel- pliistahvlid, kuhu kirjutati needusi. Pandi maa sisse, sp säilisid hästi. On leitud pehmed materjalid. Ollakse kindlad, et kirjutised on algselt mitmekesise kirjutistega. Ilukirjandus, mis ei ole säilinud, sest algselt oli ilukirjandus ja muu kirjandus pehmel allikal, papüürusrullidel.(neid on ainult säilinud egiptuses ja lähis-idas, mujal kliima tõttu ei säilinud). Kui al 4. saj pkr ei olnud ümber kirjutatud codex´ile, siis nad hävisid. Nii juhtus etruski kirjasõnaga. Järelikult ei pakkunud piisavalt huvi. Catullus´e teosed avastati renessannsi aja alguses. Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste
9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos Johann Heinrich Rosenplänter omandas TÜs pastorikutse. Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule, keel, luuletused, kirjanduse käsitlused jne = 20 vihikut. Kirjutised pea kogu keeleõpetuse kohta, leksikaalsed materjalid. Astus välja ühtse põhjaeestilise kirjakeele kasutuselevõtu eest. Säilitas käsikirju (nt Petersoni luuletused, mida ei avaldatud). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
ajaleht. Esimeses numbris võttis kasutusele mõiste "eesti" senise "maarahva" asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega. Ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus "Eesti Postimehe" nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1865.a asutas Jannsen koos tütre Lydia Koidulaga laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" 1868.a pidas Jakobson "Vanemuise" oma kuulsa I Isamaakõne, milles jaotas eesti ajaloo kolme perioodi: valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. 27 18-20. juunil 1869 toimub Tartus I laulupidu, pühendatud 1819.a Liivimaa talurahvaseaduse 50 aastapäevale
,,Geenius". Sellest sai järgneva ajajärgu üks lendsõnu. Diderot järgija Goethe arendab seda mõtet laialt edasi. Vabariigi idee ei olnud veel väga levinud ja toetati valgustatud monarhiat. Meeldis ümbritseda vaimuinimestega ennast. Diderot oli seotud venemaa valitsejannaga Katariina Iiga. Kirjanduse ja kunstiseisukohalt on ka Diderot roll üsna ulatuslik. Üks esimesi, kes on pannud kirja mõtteid, milline kunst peab olema, millised on kunstireeglid jne. Tema vastavasisuslised kirjutised on loodud teadlikult. Diderot on samm muutumise suunas. Mõtted maalikunstist jne. Entsüklipeedia on see, kust sa kõigepealt vaatad. Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet. Sellel ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu. Peegeldumise mõte kandub edasi 19 sajandi Euroopa romaanis nt.- Stendhal räägib sellest jne. Diderolt pärineb mõte ilu objektiivsusest. Ka mõte sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peab olema tõepärane jne
Loeb lahtivõetud kohta (apostel Pauluse kirja 13 ptk 13...). Sellest mõjutatuna laseb end pojaga ristida, naise saadab minema. Maamõisas kirjutab uusplatonistliku teose (lugedes seda ei saa aru, kas kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud
sulgemata jäänud fail võib hakata hilisemat tööd segama (ka väljaspool paketti AutoCAD). Faili avamine toimub lausega (setq failideskriptor (open failinimi moodus)) Failideskriptor on muutuja, mida järgnevates sisend/väljundlausetes kasutatakse failinime asendajana (failinimi esineb vaid faili avamise lauses). Failinimi tuleb vormistada sõnena, 50 vajadusel koos kõigi (alam)kaustade nimedega, näiteks identsed kirjutised (kaks järjestikkust langkriipsu asendatakse siin ühega) "\enno\andmed23.mac" või "/enno/andmed23.mac". Moodus on ühetäheline sõne, mis iseloomustab infovahetuse laadi: · "r" faili avamine lugemiseks; avatav fail peab eelnevalt eksisteerima; · "w" faili avamine kirjutamiseks; kui avatavat faili pole, siis ta luuakse; kui fail on juba olemas, siis läheb tema senine sisu kirjutamisel kaduma;
Nad olid kõik vaprad sõjamehed. Aadlikultuur välistas hirmutunnet. See oli nende seisukohalt despootia üks tunnus. Lermontov sai hariduse kodus. Ta õppis mitut keelt. Ta õppis muusikat, mängis klaverit ja viiulit, ta ka joonistas hästi. Luuletusi hakkas ta kirjutama väga varakult. Lermontovi kasvatas vanaema. Lermontovil oli õnnelik lapsepõlv. Ta kasvas üles rikkas perekonnas. Mõis oli keset väga ilusat loodust. Ta alustas oma loomingut u 7-aastasena ja vanaema hoidis kõik tema kirjutised alles. Juba esimesed tõsisemad luuletused sündisid 28-29. aastal, siis kui Lermontov oli 14-aastane. Tema ise ei võtnud seda tõsiselt. Temale oli luuletuste kirjutamine loomulik tegevus. Ta alustas oma haridusteed Moskva ülikoolis, mis talle ei istunud, kuna seal nõuti pähetuupimist. Ta tahtis teha tüüpilist aadlikarjääri ja ta astus Peterburi sõjaväekooli. Lermontovi sisemises elus toimus
Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: Varased kirjutised: 326). 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. # ehk siis "Ma müüd oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda." - muutunud on ka töö kultuuriline tähendus. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber
Tähelepanuväärseks osutus paljude tulevaste süvamuusikatippude aktiivne osalemine eesti tollases džässielus. Märgilise tähenduse eesti džässi arenguteel omandavad nn akadeemilised džässikontserdid, millega Eesti džäss- muusikud tõusid džässiarendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis. Uurimuses vaadeldava perioodi lõpuks jõudsid Eesti džässmuusikud arvestatavale rahvusvahelisele tasemele, mida tõendavad Soome ja Rootsi džässiajakirjades ilmunud kirjutised 1943. ja 1944. aastal. Seda väidet kinnitab ilmekalt ka Soome ja Rootsi kaudu kodumaalt lahkunud džässmuusikute nn järellainetus, millel oli nii märkimis- väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud. Töö lõpptulemina jõutakse järeldusele – džässmuusika ja selle sissemurre Eesti kultuuriruumi mõjutas siinset kultuuripilti (eriti tantsumuusikat) tähelepanuväärsel määral, jõudes vaadeldava ajajärgu lõpuks rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele.
Kultuuribarj¨a¨ar on ilmseks p~ohju- seks, miks n¨aiteks kommunistlik Hiina pole omamaise kirja uu- rimisel arheoloogilisest ainek¨asitlusest s¨ ugavamale j~oudnud. Selles valguses v~oiks huvi pakkuda Shirakawa seisukohtadele risti vastu astuv N. Postgate jt. artikkel [Postgate 95], mis esitab v¨aljakutse kirjas¨ usteemide (s.h. kanji kirjas¨ usteemi) sakraalsetele tekketeoo- riatele. Postgate p~ohiargumendiks on see, et mitte-sakraalse sisuga kirjutised pole lihtsalt s¨ailinud, kuna need tehti luude, pronksi ja kivi asemel m~onele kergemini t¨o¨odeldavale meediale (puu- v. bam- buslauad, lehed), mis lihtsalt pole s¨ailinud. Teise argumendina toob [Postgate 95] t~oendid pintsli ja v¨arvi olemasolust, mida luukirja plaatidelt on leitud. Kolmanda t~oendina esitavad Postgate jt. m¨argi (!), mis kujutavat kokku k¨oidetud (utilitaarse sisuga?) kirilau- dasid
Seda võib samuti seostada Joosiaga. Tänapäeval millalgi templiehituse käigus leiti Moosese kirjarullid, aga ilmselt olid need Joosia kirjutatud ehk pärineb 7.saj II poolest. 10 käsu ehk lepinguraamatuosa on aga ilmselt varasem, umbes 8.saj. Kumbki neist raamtutest ei räägi kuningatest, seega võib järeldada, et tekste on redigeeritud ja juhtroll oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade üleskirjutised. Põhine diskussioon käib Moosese raamatu ja Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutiste vahel. Moosese raamat- · Mooses sureb enda kirjutataud raamatus.. ehk siis tema ikka ei kirjutanud. · Pandud kokku 4 algallikast J-jahvistlik- E- elohistlik- P-preestria-allikas ja D- deuteronomionistlik. · Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis
a. oma töös "Essay on the Principle of Population" küsimuse pikaajalise majanduskasvu võimalikkusest. Ta arvas, et rahvastiku kasv, maa piiratud pindala ja põllumajanduse vähenev tulufunktsioon viivad per capita tulu vähenemisele. David Ricardo (1772-1823) esitas töös "Principles of Political Economy and Taxation" (1817) arvamuse, et põllumajanduse toodangut saab suurendada kas maaviljeluse intensiivistamise või ekstensiivistamise abil. John Stuart Mill (1806-1873) kirjutised tähistavad klassikalise majandusteaduse kulminatsiooni. Ka tema töödes säilib väheneva tulu kontseptsioon, kuid lisanduvad teadmiste ja tehnilise progressi kasutamine nii põllumajanduses kui tootmises üldiselt. Mill võttis omaks palju laiemad vaated loodusvarade suhtes (looduse ilu jms esteetilised väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus
Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: Varased kirjutised: 326). Milline oli Marxi aeg? 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Marx: iga ühiskond peab oma tööjõudu sedasi rakendama, et enda püsimajäämiseks vajalikke materjale toota. Ehk siis kasutusväärtus peab olema tagatud - see on majanduse ja kultuuri olemuslik sisu.
Reeglina ühe liikmega tutvumise tagajärjel tekib uusi võimalusi. Üks tutvus viib teiseni. Eesmärgi pärast sidemete loomist huvitava grupi liikmetega nim lumepallivalim. Probleemiks see et mida pikemat aega uurija selles keskkonnas elab või selle grupiga koos on, seda enam ta sellesse gruppi tõepoolest sulandub ja vahel unustab ära miks seal üldse on ja sellep võivad tema sulest tekkida populaarteaduslikud kirjutised. Teine probleem see kui vaatleja vahele jääb, siis tema eluküünal pm kustunud, sest tavaliselt uuritakse selle meetodiga kuritegelikke gruppe. Peale olustikulise vaatluse on kõik ülejäänud teaduslikud vaatlused. Teadusliku vaatlus aitab koguda infot selle obj kohta mida tahetakse lähemalt uurima hakata. Pärast vaatluse läbiviimist kergem püstitada hüpoteese ja kergem määrata keda ja kuidas uurida. X SEMINAR
議類 ⇒ 情 情 ON SIIRAS , OTSEKOHENE 参考 ⇒ 犬 OLEK 参考 議類 ⇒裝 ⇒ 様 1 kuju, vorm《名詞》 jades kirjutatud s¨undmuse asjaolud, 2 kuju omandama, v¨alja vormuma《動 ka u¨ ldisemalt kirjutised ja kirjad《名 詞》 詞》 3 omadusi kirjeldama《動詞》 J “lood on nii” fraas kirjades 4 asjaolusid kirjeldav paber, kohtukir- 送 ス〔呉〕 ソウ〔音〕 おくる〔訓〕 ¨ OKE LO ¨ 9
2010. a ka jaapanlaste hilisem rohke kivide kasutamine aedades. Kodus oli tavaliselt olemas jumalate riiul, kus oli sinto pühamu makett, peegel (jumalikkuse võrdkuju), püha puu oks ja köis (sümbol). 6. saj e.Kr Indias levinud budistlik õpetus jõudis Hiina ja Korea kaudu Jaapani saartele alles 6. saj AD. Jaapanisse tuuakse esimesed budistlikud suutrad - s.o kirjutised Buddha õpetusest, kasutusele võetakse hiina kirjamärgid - hieroglüüfid. Sinto pühamute kõrval algab kiire budistlike templite ehitus, kus kunstnikena tegutsevad hiinlased või korealased. Buddha oli Jaapanis vaid üks paljudest jumalatest. Tegelikult võtsid jaapanlased budismi vastu nagu religiooni, teisejärguliseks jäi veel mitmeks sajandiks selle filosoofiline taust. Koos sintoismiga segunedes sai budismist Jaapanis zen-budism, sellel suunal oli väga suur tähtsus aedade seisukohalt
ka nendele, kellega ta nõus ei olnud. Eesti Postimehe juures tuleb esile Carl Robert Jakobson. Sel ajal tegemist noore radikaalselt mõtleva mehega (elas 1841-1882). Jakobsoni puhul oli tegemist noore mehega, kes oli teinud kannapöörde. Esimeses etapis oli olnud kultuuriliselt saksastuv inimene. Tema esimesed kirjatööd ja looming olid saksakeelsed, paljuski ajas baltisaksa asja. Pööre tuleb. 1865. aastal saab Eesti Postimehe kaastööliseks. Jakobson oma stiililt on terav, kirjutised poleemilised ja kaasamõtlemakiskuvad. Siit saab ka laiema lugejaskonna ja aitab Eesti Postimehe levikule kaasa. Oli (Janis) Cimze seminari kasvandik. Cimze seminaris on õppinud üsna palju eestlasi. Üle saja eesti päritolu noormehe, nt Ado Grenstein, Joosep Kapp, Mihkel Kampmaa, Kunileiud (Aleksander), Aleksander Läte jnejne. Eesti Postimehe juures on teisigi olulisi muudatusi. Üheks muudatuste põhjustajaks
parlament luterlike kirjade levitamise. Seda eiranud augustiinlasest munk Jean Vallieré saadeti 1523. aastal luterliku ketserina tuleriidale. Temast sai reformatsiooni esimene ohver Prantsusmaal. Samal aastal alustas Jacques Lefèvre Piibli tõlkimist prantsuse keelde. Temagi oli sunnitud vahepeal põgenema, tõusis aga hiljem kuninga raamatukoguhoidjaks. Luterlaste tõsisem jälitamine algas 1530. aastatel lendlehtede afääri (affaire des placards) ajel: 1534. aastal jõudsid luterlikud kirjutised juba kuninganna magamistoa uksele. Lõuna-Prantsusmaal hakkas peamiselt aadli ja alamvaimulikkonna hulgas 1540. aastatel levima kalvinism. Sveitslaste Vandeliidu nime järgi (Eidgenossenschaft) hakati prantsuse kalviniste nimetama hugenottideks. Henri II [154759] jäi välispoliitikas pragmaatiliselt reformatsiooni poolele: käimasolevates Itaalia sõdades võitles Prantsusmaa katoliku Habsburgide ja paavsti vastu. Sisepoliitikas seevastu
1888 kodukoha uurimise entusiast Ernst Rudoff võttis esimesena Euroopas tarvitusele mõiste "looduskaitse". 1906 loodi Preisi Loodusmälestiste Hooldamise Riiklik Asutus esimene omataoline riiklik asutus kogu maailmas. 1909 loodi ühing "Looduskaitsepark" ja selle kaudu nõmme-kaitseala "Lüneburger Heide". Esimeste rahvusparkideni jõuti Euroopas alles möödunud sajandi alguses. Looduskaitseideed Kesk- Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi).
2*4=8 8:2=4 Selle järel loevad lapsed korrutamisvõrduse ja annavad vastava jagamistehte juba ilma illustratsioonita. Veel 8-10 tundi pühendutakse jagamistabeli koostamisele 3, 4, 5-ga 20 piires, kusjuures iga jagamistabeli juht vastandatakse korrutamisjuhuga. Töö tulemusena saadakse tahvlile ka vihikusse järgmised kirjutised. 4:4=1 4*1=4 8:4=2 4*2=8 12:4=3 4*3=12 Jne 2 * 4 = 8 8 : 4 = 2
rõhutan Ise [vt mõistete lahtiseletust töö algul A.L.] (selle keskse arhetüübi, mis on complexio oppositorum par exellence) ühtsust ning mu veendumused kalduvad väga vastupidises suunas dualismile." (JUNG 1979:61) Kommentaariks saab siin öelda, et empiirilise psühholoogia poole pealt ei saa Jungi tõesti ehk dualistiks pidada (ehkki sellele viitab teatud määral tema mõiste enantodroomia, kus üks vastand paratamatult kutsub esile teise), kuid metafüüsilistel teemadel avaldatud kirjutised annavad selleks palju rohkem põhjust. Igatahes seovad Jungi ja White'i viisteist aastat osalt küll ambivalentsed, kuid siiski pigem positiivseid suhted. Ühes oma kirjas on Jung enda elu lõpupoole maininud järgmist. ,,Mul on määratu kirjavahetus; ma kohtun loendamatute inimestega, kuid mul on ainult kaks tõelist sõpra, kellega saan omaenese raskustest rääkida: üks neist on Erich Neumann, kes elab Iisraelis ja teine on Isa Victor White Inglismaalt." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:334)
Testamendi reeglid on mõistuspärased. Usuliselt veendumuselt oli unitaar pühakirja mõistuspärasust kaitstes hülgas ta pärispatuõpetuse, Athanasiuse usutunnistuse ja kolmainuõpetuse. Püüdis ratsionaliseerida Jeesuse ,,lihtsat õpetust", mis on vaba kirjatundjate ja variseride moonutustest. Sellise ratsionalistliku pühakirja seletuse tõttu süüdistati ateismis. · Locke ise jäi alati veendunuks, et tema kirjutised olid kristlusega igati kooskõlas. Et eksisid need, kes arvasid teisiti. 4 kirja sallivusest 1660 - essee "Kas tsiviilvõim võib seaduslikult peale sundida ja määrata vähe-tähtsate asjade (thing indifferent) kasutamist jumalateenistustel" (see oli esimene oluline kirjutis). 1667 - Essay Concerning Toleration · Seda käsikirja ei avaldatud tema eluajal · Suures osas samad argumendid korduvad hilisemates kirjades
Peab leidma viisi kuidas grupile lähedale saada. Reeglina ühe liikmega tutvumise tagajärjel tekib uusi võimalusi. Üks tutvus viib teiseni. Eesmärgi pärast sidemete loomist huvitava grupi liikmetega nim lumepallivalim. Probleemiks on see, et mida pikemat aega uurija selles keskkonnas elab või selle grupiga koos on, seda enam ta sellesse gruppi tõepoolest sulandub ja vahel unustab ära miks seal üldse on ja sellepärast võivad tema sulest tekkida populaarteaduslikud kirjutised. Teine probleem see, kui vaatleja vahele jääb, siis tema eluküünal pm kustunud, sest tavaliselt uuritakse selle meetodiga kuritegelikke gruppe. Peale olustikulise vaatluse on kõik ülejäänud teaduslikud vaatlused. Teadusliku vaatlus aitab koguda infot selle objekti kohta, mida tahetakse lähemalt uurima hakata. Pärast vaatluse läbiviimist kergem püstitada hüpoteese ja kergem määrata keda ja kuidas uurida. DOKUMENTIDE ANALÜÜS: Dokumendi mõiste sotsioloogias: Liigid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
