11 Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud"
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Ta maet Metsakalmistule. Lahkunud riigipea rääkis vabalt saksa, prantsuse, vene ning soome keelt. Eesti kirjanike Liit mäletab, et Meri kuulus nende maailma riigidegelaste hulka, kes oskasid ennast mõjusalt väljendada nii kõned kui ka kirjas. Lennarti jaoks oli muutunud sõna demokraatia tööriistaks, vabaduse kandjaks ning oli humanismi ülim avaldus. Me jääme mäletama teda kui inimest, kes lausus "Eestile on kombeks üks president korraga.`` Tema kirjanduslik hulk ei ole kuigi mahukas, kuid see eest on see reljeefne ja ainulaadne. Kirjanikuna sai tema elutööks Siberi ja soome-ugrirahvaste uurimine nii raamatu kui ka filmi näol. Need teosed aitasid eestlastel mõista esindamata rahvaste saatust ning arendada meie identiteeti. Lennare Meri olihingelt kunstnik, kuid tema kreks osutus poliitika.lennarti puhul kehtib tõde, etkõikidest loomingu liikidest ülim on looming elus eneses sellest suurimaks osutub ajaloo uurimine
Tema valitsusajal (965-926 eKr) elavnes Iisraelis ehitustegevus ja kaubandus. Jeruusalemma püstitati mitmeid paleesid, kaubanduses oli Saalomonil monopol sõjavankrite ja hobustega kauplemiseks. Ta sõlmis sidemeid ka naaberrahvaste valitsejatega, mistõttu arenes kaubandus ka meretaguste maadega. Usulises plaanis oli tähtsaim templi ehitamine Jeruusalemma, mis kujunes Iisraeli vaimseks ja poliitiliseks keskuseks. Elavnes ka kirjanduslik tegevus. Teoloogilise mõtlemise kõrgest tasemest annab tunnistust sel ajal tekkinud Jahvistlik allikas Moosese raamatutes. Saalomonile said hukatuslikuks just rikkus ja võim. Ta võttis naiseks mitmeid võõraste rahvaste printsesse, kes tõid kaasa võõraste jumalate kummardamise, milles osales ka Saalomon. Pealegi kurnas ta rahvast raskete maksudega. Põhjapoolsete suguharude pahameel viis ta järeltulija Rehabeami ajal Iisraeli lõhenemisele
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 ...
Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Eluolu ja kultuur II 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga ,,Ulg" aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John Osborne'i näidend ,,Vaata raevus tagasi". Alguse sai kirjanduslik liikumine või õieti pigem kirjandusvool, mida hakati nimetama noorteks vihasteks meesteks. Käsitleti heaoluühiskonda või selle künnisele jõudnud keskklassi esindajat, kena kannustab raevukas energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solzenitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia. Teadus ja filosoofia. Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis
18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud. · Uurimislugu Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas köstrina ja hiljem koolmeistrina. Köster oli ta Vändras ja kihelkonnakoolis. Vahepeal kolis Pärnusse, kus oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega. Neil oli eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHii...
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja
räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise käiku kuuluvad silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, teaduslik ja kirjanduslik haltuura ja bürokratism. Neid filtreerides muutub Kross väga ajakonkreetseks, samal ajal ise väga sarkastiline olles. Neid omadusi püüab ta põlastada, et luuletuse lõppu jääks positiivne maik. Sõnastus on samas jäme ja robustne. Kuna ,,Söerikastaja" on üsnagi agressiivne luulekogu, jäi seetõttu selle intiimsem pool üsnagi varju, kuigi siiski leiame ja tunneme küpseid ja läbimõelduid luuletusi. Rütmiline liigendus ei ole range
Romantism tekkis 18. sajandi lõpul. Romantiline pööre kirjandusloos oli tõsine sisuline muutus ja tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust
kuivõrd kunst kajastab rahva elu ja vastab tema huvidele. [10] Viimane, hiline loomeperiood sisaldab luulekogusid ,,Siiski on elu ilus’’ (1930) ja ,,Laulan oma eesti laulu’’ (1935). Need väljendavad luuletaja üksildust, eemalseismist võitlevast rahvast, mistõttu autori optimistlikust meelelaadist hoolimata ta luules üha rohkem võtavad osa kibestus- ja masendustunded. [10] Anna Haava kirjanduslik pärand on küllalt suur, tema luuletuste arv küündib kuni 700-ni. Peale luuletuste on ta avaldanud ka ühe proosaraamatu ,,Väikesed pildid Eestist’’. Samuti on luuletaja esinenud viljaka tõlkijana, eestindades saksa, inglise, prantsuse ja antiikaja autorite, esmajoones Heine, Schilleri ja Goethe töid. Samuti on ta tõlkinud ka vene luuletajate töid. [10] Anna Haava loomingus on hinnatud esmalt luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal
vabatahtlike vahel ja tagasihoidlikumatele õpilastele määrati lihtsalt mõni lihtsam jõukohane ülesanne. Kahjuks ei oska võrrelda, sest puudub informatsioon, et kuidas need tänapäeval toimuvad... kui üldse toimuvad. Ma ei usu ka, et aastatel 1974-1985 tuimusid nad Mulgimaal teistmoodi kui mujal, sest Tartumaal Nõos olid nad küll üsna samasugused, kui põhikoolis. Küll olid Nõos teistsugused ülekoolilised üritused: ülekooliline kirjanduslik ball, ristimispidu, Missi ja Misteri valimine jms. Kolmas vastaja Püüan vastata. Õppisin Tõrva Keskkoolis 1982-1993 (klassiõhtute aeg umbes 1988-1993). Mäletan klassiõhtutest väga vähe. Paremini on meeles huvitavad, lahedad ja elamusterohked ekskursioonid, teatri külastused, ning kogu kooli peod. Millega tegeleti klassiõhtutel? Aeti juttu ja tantsiti. Mida söödi klassiõhtutel Võileibu ja kooke. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? Pikka nina,
tekste. Baltisakslaste estofiilse tegevusega liitusid ka esimesed eesti haritlased, Kreutzwald, Faehlmann(temast sai hiljem ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle
Tädi Striegeli ja härra Rastorgujevi vahendusel pääses ta eksameile ja nende sooritamisega Tartu reaalkooli teise põhiklassi. Reaalkoolis ei võitnud vaikseloomuline Luts millegi muuga kaaslaste tähelepanu kui oma kirjanditega. Tema humoristliku klassitöö ettelugemisel sattus klassirahvas kohati väga lõbusasse meeleollu, mis viitab juba tookordse Lutsu huumorimeelele. Vahetunnis sooviti talle kirjandusliku tegevuse alguse puhul õnne. Reaalkoolis üha avardus Lutsu kirjanduslik huvipiirkond. Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud
Toimeseostena interpreteerib D. ka erinevaid ühiskondlikke institutsioone ja inimühendusi, nt. epohhi ja ajastu mõisteid, mille kaudu D. järgi ei tule luua ajaloo välist jaotust, vaid nad peavad välja kasvama antud ajal elanud inimeste ühistest väärtushinnanguist, eesmärgiseadeist ja ühisest eluhorisondist, mis ühendab ja piiritleb antud ajastut; sellest piiritlusest tuleneb, et iga epohh on suhteliselt iseendasse suletud ning peab saama iseenda kaudu mõistetud. Kirjanduslik hermeneutika: õpetus märkidest võõra olemise tajumine ja püüd seda mõista Dilthey kõver: mõistmise protsessi hierarhia Meie tegutsemine algab teise isiku mõistmisest. Suures osas on inimlik õnn tegelikult võõrastele hingeelamustele kaasatundmises. Nach-Fühlen. Kogu filoloogiline ja ajalooline teadus on rajatud eeldusele, et on võimalik seda üksiku indiviidi kaasmõistmist (Nachverständnis) objektiviseerida (Erkennen, zur Objektivität erheben)
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses
10 kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid ja häid tähelepanekuid, mis jõuavad Mõnikord välja ka filosoofiliste üldistusteni. Kuulsamad luuletused: · MU ISAMAA ON MINU ARM · SIND SURMANI · KADUND · MAAILMALE ÄRA ÜTLE! K. Mihkla ,,Lydia Koidula: elu ja looming" lk 323-332 ,,Koidula kirjanduslik pärand" http://www.slideshare.net/ailuj123/lydia-koidula-1985917 http://www.litterature-estonienne.com/koidulaluulet.html 11 Luuletused MU ISAMAA ON MINU ARM! Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, sul õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa!
luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik. Eesti realistide suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A. ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" Kitzbergi kirjanduslik kujunemine kulges (1909) avaldas "Noor-Eesti". Esimesena aeglaselt, alles viiekümnendais eluaastais lõi ta tunnustasid tema luulet «Noor-Eesti» rühma oma tippteosed - eesti näitekirjanduse kuuluvad kirjanikud. klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan
Petronius Satiricon (Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1
Luuletamise algus varem. Suur luulelaine 60-70ndatel. Põhiosa tekste sealt. Esindavad laadi, millel kokkupuude kaasaegse vene luulega, aga teisalt seosed ameetika pilkluulega. Hakkab etendama 60ndatel eriti karvast ja ohtlikku luuletajat. Klassikaline skandaaliluuletajat. Elu kestab aastani 74, kui teeb selge otsuse, et enam ei luuleta. Ei tahtnud saada normaalseks NL luuletajaks. Lõpetab ka samal ajal joomise. Paul-Eerik Rummo. 92-94 kultuuri- ja haridusminister. Kirjanduslik roll taandunud. Side katkenud pole. Sündis Tallinnas kirjanike perekonnas. NL Eesti kirjanik. Õpingud lõpetas 65ndal aastal, töötas Vanemuise teatris. Mängib rolli ka kriitikuna, kirjanike esiletõstjana. 1962 Ankruhiivaja - luulekassettide esimeses väljaandes. Tüüpiline sulaaja luulekogu. Ilmeka andekusega kirja pandud. Siiras raamat. Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena
Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu
oli illumineeritud, st seda, et pealkirjad ja tekstide esitähed joonistati kunstiliselt välja. Blake oli ka muusik, temalt on pärit ka viise. Romantikud pidasid oluliseks, et kunstnik arvestav kõikide kunstialadega. Hoffmannil on kogu aeg muusika loomingus. Kunstide põimumine oluline ja jääb selliseks 18. sajandi (või 19. saj?) jooksul. Impressionstilik ühissuund on vägagi tajutav, nt "Fauni pärastlõuna", mis on kirjanduslik tekst, sellele kirjutatud muusikateos ja sellele on kirjutatud ka kujutav ballett. Kunsti põimumine ka kõiksugu muude sfääridega: religiooni, filosoofia jne. Kirjanduse puhul on taotletud nii muusikalisust kui ka maalilisust. "Fauni pärastlõuna" taotluseks on musikaalsus, siit tekib järeldus, et erinevatel keeltel on erinev heliline koosseis. Kirjanduse maalilisus - oluline ka realistlikus proosas lisaks romantilisele proosale.
Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa. Kõige varasem on keskaeg, järgmine on usupuhastusaeg, , 17.sajandi lõpupoole domineeris rootsikeelne ja osalt rootslaste poolt kirjutatud luule (Turu akadeemia asutamise järgsel ajajärgul), 18. sajandit iseloomustab aga lõpuks ometi kalevalamõõduliste soomekeelse luule harrastus ja rahvuslike teaduste põhiteoste ilmumine. Rootsi võimu lõppjärku märgivad niisugused suured kultuuriisiksused
Nikolai Gogoli "Surnud hinged" (1938). Teosed Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli "Mina" (Tartu 1920) lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt "Verine väits" (Berliin 1922) novell "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud "Süütu" (Tartu 1927) novell "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid
vabanenud ning käsutasid oma vara ise ja sõlmisid oma soovi kohaselt abielu. Mõned naised said ühiskonnas ka kuulsaks. Vana-Kreeka :pole õigusi. Avalikus elus osalesid väga vähe. Vana-Egiptus : üsna kõrge. Võisid oma vara hallata ning mehest sõltumatult oma asju ajada. Naised said ka vaaraodeks. Mesopotaamia : samuti üsna madal. 14) Gladiaatori võitlused, termid, teatrietendused, hobuste võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone
a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees
rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. · Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. · Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes.
Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika, novellistika ja esseistika. Isikuvabaduse ja minakesksus. Luulekogudest olid silmapaistvamad Marie underi „Sonetid“ ja Henrik Visnapuu „Amores“. „Tarapita“- Tuglase ja Semperi eestvõtmisel. Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all
Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babüloonias, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli
Tuglas. Tarapita tegutses aastail 1921 1922. Teiste hulgas võisid end tarapitlaseks nimetada Johannes Barbarus, Johannes Semper, August Alle, Friedebert Tuglas, Marie Under. 12 Tarapita astus vaimuvabaduse nimel võitlusse niisuguste ohtlike sotsiaalsete pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus. Tarapitlased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks
väitis, et õiglane on see, mis tugevamale sobib. Stiil kuiv, igav, napisõnaline. Tema teos võis jääda poolikuks. Xenophon jätkas. Xenophon ( u 430 354 ) oli päritolult ateenlane, aga ateena demokraatia vastane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Oli pigem sparta austaja. Oli monarhia pooldaja. ( oli ka põhjus, miks ta võttis osa Phyrose sõjaretkest. Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule, kuna on pigem jutustav autor. Jumalate kättemaks ajalugu mõjutava tegurina. Ülistab pigem spartat. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul
eriala. 1992 avati TÜs semiootika... „Filmisemiootika“. Vene kirjandusfiloloog – Puškin, Tolstoi andsid mõtteid 14 Tartu fenomen – Moskvas poleks võimalik olnud juudil sel moel tegutseda. Siis veel tuuma ja perifeeria värk. Nt Vana-Rooma värk, uued ideed tekivad perifeerias ja siis tuum võtab neid omaks. Primaarne modelleeriv süsteem – keel; sekundaarne- kuidas kasutatakse nt filmides jne Tartu õhkkond oli algselt väga vene kirjanduslik. Kirjandusteaduste taust; süüdistused humanitaarteaduste dehumanseerimises ja liigse depolitiseerimises. Lotmani kirjutised olid alati poliitiliselt vöga mittemidagiütlevad, sest KGB hingas kuklasse ja üritati tuua näiteid varasemast, mitte kunagi 20.sajandist. Moskva taust polnud väga kirjanduslik, vaid hoopis lingvistika ja orientalistika põhine. Tähtsamad nimed: Ivanov, Toporov, Andrejevitš. Alates 1960.ndatest alustati koostööd Tartu koolkonnaga
Poeemi erinevate osade kaudu palvetatakse eesti muistse jumala Taara poole, teisest küljest toimub Taara taaselustamine ja integreerimine kaasaegsesse ühiskonda. Taaral on kaks tähendust nii jumal kui ka pudelitaara. Kivisildniku puhul on kordamine väga oluline võte. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981 aasta seisuga, olulist. Kivisildnik on võtnud Kirjanike Liidu nimekirja ja lisas iga nime taha mingi solvangu, roppuse vms. sellest sai 90ndate suurim kirjanduslik skandaal, Hando Runnel ja Aivo Lõhmuste läksid politseisse. Niimoodi sattus kirjanduse ka omaaegne politseiuurija Hillar Timusk, kes pidi selgitama, kas tegu on luulega või mitte. Teksti kaitseks ilmus samuti artikleid, mis selle esteetilisust põhjendasid. Näiteks K. Pruul 1996/7 Vikerkaares, kes leiab, et see parodeerib entsüklopeedialikke zanre. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit eksisteeris tegelikult kuni 1958. aastani, stalinistliku perioodi vältel
Russeau allakäik ka- alguses looduslik mees kui indiaanlane ja pärast on allakäik- lõpuks on tal väga kummastavad mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele. Hilisem on suunatud ratsionaalsuse jms vastu ja sellest edasi. III loeng , 22.09.2011 Valgustussuundi nimettakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks. Inglise valgustuslikud kirjanikud on ilukirjanduse autorid. Valgustust kannab eetiline mõõde?valgustuses pöörati ohtralt tähelepanu kasvatuse küsimustele. Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid(Rousseau) vaagib oma teoses Emilie kasvatusküsimusi üsna põhjalikult. Üks valgustuse
Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade · ,,Noor-Eesti" tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas Pilet X · Shakespeare'i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus (Romeo&Julia/Hamlet) · Ülevaade väliseesti kirjandusest Pilet XI · Klassitsismi mõiste. Moliere'i elu ja looming · Maupassant'i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs Pilet XII · Valgustuskirjandus, Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus · Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs Pilet XIII · Romantismi mõiste, ühe romantismi esindava teose analüüs (nt ,,Krahv Monte Cristo", ,,Musketärid", ,,Oliver Twist", ,,Jumalaema kirik Pariisis, võib ka ,,Väike Carmen") · Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs Pilet XIV · Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindava teose analüüs
1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend", " Ivaohoe", " Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W
vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul)
Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast. Vanemad olid üksteisest väga erinevad isa karm ja ema hell. Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks teenistusest erru. Valmis esikteos
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
selle liikumise vastu võitlemiseks. Nende mõjul vaibus üliõpilasliikumine Saksamaal 1820. aastate alguses. (Tannberg, T 2003) 3.4.1 Liberaalne liikumine Saksamaal 1830. aastate algul elavnes Saksamaal taas võitlus valitsevate poliitliste olude vastu. Kesksete probleemidena kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 1830.-1840. aastad olid Saksamaa riikides rahvusliku eneseteadvuse tõusu ajaks. Olulist rolli selles etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa, mille üheks vaimseks juhiks oliluuleklassik Heinrich Heine. (Tannberg, T 2003) 3.5 Revolutsioon Saksamaal 1848. aasta veebruari lõpul algas revolutsioon Saksamaal, kulmineerudes 18. märtsi väljaastumisega Preisimaa pealinnas Berliinis. 1848. aasta aprillis alustas tegevust Preisi Asutav Kogu eesmärgiga koostada kningriigi jaoks põhiseadus. 1848. aasta lõpul saadeti aga
Näiteks 20. sajandil irjutasid ikestatud rahvaste kirjanikud tihti allegoorilisi luuletusi või sõjast. Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega?
Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud
katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a. lahtiste uste päevaga Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
