Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Oskar Luts (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Oskar Luts
(26.12. 1886 (07.01.1887) – 23.03.1953)
Lutsu päritolu ja juured
Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad . 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa „Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts” oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas . Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik .
Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama vaimuerksad ja jutuosavad olnud vanaisa vennad. Perevanemad, mõlemad andekad jutuvestjad, heietasid muistseid lugusid sündinud ja olematuist juhtumusist. Tallu käis aastast- aastasse ajaleht, mida õhinal loeti. Kirikhärralt laenati nii vaimulikke kui ilmlikke raamatuid ja neid loeti pikil talveõhtuil. Harilikult lugenud ajalehte ja juturaamatuid teistele pereisa ise ette, kuna tüted-pojad teinud samal ajal käsitööd.
Kirjaniku vanaema vennad osutasid samuti mõningaid kirjanduslikke kalduvusi. Üks vendadest, Mihkel Sepp , tegi vemmalvärsse. Tema loodud laule mäletatakse ja lauldakse veel tänapäev Palamusel. Neist levinumad on ,Joogem viina , mehed-naised” ja „Laadalaul”, millest esimene on ilmunud koguni trükitult. Vanaema teine vend lõbustas pulmadel pidulisi väljamõeldud vestelugudega. Ta andis trükki kaks saksa keelest tõlgitud juttu .
Lapsepõlv
Viiskümmend aastat tagasi - 1886. a. detsembrikuu lõpus, teisel jõulupühal v. k. j. „Tänavale ja hüti seina äärde on tekkinud suured lumihanged… Õhtutaevas õhetab ja heidab lumele punaseid jooni … On saabumas uus inimene siia õelusepessa”.
Nende sõnadega meenutab Luts oma sündi Posti talu vihusaunas, kus ta esimest korda „päikest… õigemini küll - lambi valgust” nägi 26. detsembril 1886. a. (7. I 1887). Ja paari nädala pärast anti talle Palamuse kirikus nimeks Oskar. Hiljem on kirjanik korduvalt peatunud oma sünnipaiga, vihusauna juures, et harduses tagasi mõtelda oma eluhakule.
Oskar Lutsu isa Hindrik Luts tegi puutööd. Ta oli ehitusmeistreil abiks majade ehitamisel ja valmistas puust majatarbeid. Pikkade kaalutluste järel tärkas tas mõte - asutada kingsepatöökoda. Selleks palkas ta Tartust paar kingsepaselli, nende nõuandel muretses tarvilikud tööriistad ja naha ning pani töökoja käima. Kingsepaameti õppis ettevõtja Luts oma sellidelt selgeks. Töökoja tegevusel polnud aga väljaäärses majakeses küllalt soodsat pinda, sestap ei jäänud muud üle kui siirduda Palamuse alevikku üürikorterisse, nn „hallimajja“. Sellessamas sünges urkataolises majalogudikus algavad ka Oskar Lutsu varasemad lapsepõlvemälestused.
,,Praegugi veel tahaksin näha seda urgast, kus seekord käperdasid mu väikesed käed,” sõnab nukrutsevalt kirjanik. „Ent seda pole enam . . .”. Urka asemel on nägus postkontori hoone.
Uues asukohas laienes märgatavalt töökoja tegevuspiirkond. Tellimusi saabus ümbruskonna talurahvalt, Palamuse ametimeestelt ja koguni mõisnikelt. Tulusid lisanes niivõrd, et Hindrik Luts võis endale ehitada veskijärve äärde ruumika maja.
Oskar Lutsu ei huvitanud kingsepaamet. Varases lapsepõlves on ta ometi saapakontsi nahatükkidest kokku kleepinud. Nii teeninud ta endale vähekese taskuraha. Juba põlvepikkuse poisina osutas ta vaimset taipu. Kingsepalaua ääres istudes püüdis ta isal abiks olla arvete tegemisel, et isa raha tagasiandmisel ei eksiks.
Nii välimuselt kui iseloomult oli Luts oma emasse ja emapoolseisse vanavanemaisse (väike kasv, hallikassinised silmad, arglik ja tagasihoidlik loomus). Nagu kirjanik ise mainib: ,, Minus pesitseb ema arglik veri ”.
Kui Oskar Postile läks, kohtlesid vanaisa ja vanaema teda erilise hellusega. Vanaisa, kellel oli loomupärast huumorimeelt, jutustas poisile kentsakaid lugusid. Veelgi suurem oli vanaema juturepertuaar. Seda teadis väike Oskar, seepärast palus ta järelejätmatult: „ Jutusta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Oskar Luts #1 Oskar Luts #2 Oskar Luts #3 Oskar Luts #4 Oskar Luts #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor toitss123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Oskar Lutsu lapsepõlve, elu ja loomingut käsitlev ülevaatlik konspekt

päritolu ja juured, lapsepõlv, tee loomingu juurde, karjäär, haridustee, eelistused kirjanduses, loomingu algusaastad, palamuse kihelkonnakooli tähtsus, "Kevade"

oskar luts , kirjandus

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
doc
Oskar Luts
14
odt
Oskar Luts
18
ppt
Oskar Luts
8
rtf
Oskar Luts
3
doc
Oskar Luts
20
pptx
OSKAR LUTS
7
docx
Oskar Luts
9
doc
Oskar Luts



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun