Hiina vaatamisväärsused koos mahuka teksti ja piltidega (0)

1.1 Põhiandmed
Pindala: 9 593 961 km2
Rahvaarv: 1 249 987 000
Pealinn: Peking
Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt
Rahaühik: jüaan
Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta
Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus
Kõrgeimad mäed:
Everest - 8848 meetrit
Lhotse -8511 meetrit
Makalu - 8481 meetrit
Pikimad jõed:

• Jangtse - 5980 km
  
• Huang He- 4845 km
  
• Xi Jiang - 2110 km
  

Suurimad linnad:

• Shanghai - 7 860 000 inimest
  
• Peking- 7 000 000 inimest
  
• Hongkong- 6 310 000 inimest
  

Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "view=articleHYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "id=180HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "Itemid=159HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "lang=et
1. 2 Asend
Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia , Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadžikistan, Afghanistaan, Pakistan , India, Nepaal , Bhutan , Myanmar , Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri ja Ida–Hiina meri ning Kollane meri. Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast.
Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "view=articleHYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "id=180HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "Itemid=159HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "lang=et
Kaart - http://www.lonelyplanet.com/maps/asia/china/map_of_china.jpg
1. 3 Kliima
Kliima on piirkondades erinev – troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13C. Kõige soojem kuu on Juuli – 28C ja kõige külmem Jaanuar kuni -2C. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Hiinas sajab suvel ning püsivateks tuulteks on mussoonid. Jaanuaris on põhja- ja lääneosas -8C kuni -16C. Keskosas -8C kuni 0C. Idaosas on soojem ja seal on 0C kuni 8C. Lõunaosas on aga 8C kuni 16C. Suvel juunis on keskosas 8C kuni 16C. Põhja- ja lääneosas on 16C kuni 24C. Idaosas 24C kuni 32C ning lõunaosas on 16C kuni 24C.
Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "view=articleHYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "id=180HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "Itemid=159HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "lang=et
Kliima - http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hiina/ (7. Märts 2013)
1. 4 Pinnamood
Pindalalt on Hiina maailmas kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Lõuna pool on suured mäeastikud, mille mäed ulatuvad 8000m kõrgusele. Himaalaja keskosas asub Džomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast. Idaosas asub Suur-Hingani mäestik. Lõunas ja edelas laiub suur Himaalaja. Himaalaja keskosas asub Džomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast.
Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "view=articleHYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "id=180HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "Itemid=159HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "lang=et
1. 5 Veestik

Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse, mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang. Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul.
Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.ht m
1. 6 Mullastik

Mullastik on väga mitmekesine . Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde Hiinas Mandžuuria tasandikul aga stepi ja metsastepi mustmullad , mägedes metsapruun- ja leet- pruunmullad ning segametsades kamar - leetmullad . Kagu Hiinas vahelduvad kolla - ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosas suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad jakõrbe-hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon .
Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188)
1.7 Taimestik ja loomastik
Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik . Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid . Mandžuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad.
Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru , kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane , ulukhobune ja antiloop . Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk.
Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.ht m
Taimestik & Loomastik - http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-34-2.ht m
2. Rahvastik
Hiina on suurima rahvaarvuga riik. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese. Ühel km² elab u. 140 inimest. 94% Hiina rahvastikust moodustavad pärishiinlased. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt . Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks . Lisaks pärishiinlastele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid , huid, jiidid jne.
Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam. Lapsed peavad oma vanematest lugu ja aitavad neid vanaduspäevil. Kõige tihedamalt on asustatud idaosa . Seal elab ühel km² üle saja inimese. Seal asuvad suured tööstuslinnad ja mitmed äri-, kaubanduse-, tööstuse- ja finantskeskused. Põhjaosa on asustatud väga hõredalt, kuna seal on tekkinud Gobi kõrb. Seal elab ühel km² umbes üks inimene. Lääneosa on peamiselt asustamata, kuna seal asub Himaalaja. Teisel pool mäestikku, elab keskmiselt ühel km² 10-50 inimest.
Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "view=articleHYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "id=180HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "Itemid=159HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "&HYPERLINK " http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et "lang=et
Hiina - http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.ht m
2. 1 Tavad ja kombed
Hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad, on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omane olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed eetilis -religioossed vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli.
Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.ht m
Hiina - http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
3. Vaatamisväärsused
3.1 Shanghai
Jangtse suudmes asuv Shanghai on Hiina suurim tööstuslinn. Shanghai on Hiina suurima kaubanduse-, tööstuse- ja finantskeskus. Mitmed vaatamisväärsused, ostukeskused ning äritegevus, on koondunud Rahva väljaku ja Huangpu jõe äärde. Shanghai on ostuhuviliste paradiis . Nanjingi ja Huaihai tänavail leidub viimast moodi. Huaihais leidub ka palju kohvikuid ja antiigikauplusi. Huaihai on prantslaste rajatud linnaosa kus on säilinud puiesteede ääres endisaegsed häärberid. See on ennekõike tuntud Prantsuse enklaavi poolest. Shanghai pakub kulinaarseid rõõme Hiina eri piirkondade traditsioonilise köögi näol. Sealset rahvusvahelist kööki pakkuvad stiilsed restoranid on ühed peenemad kogu Hiinas. Shanghaisse minnes, tuleks kindlasi külastada Yu Yuani aeda . 1559 . Aastast pärit aed ja tempel hävisid 19. Sajandil oopiumisõdades. Nüüd hõlmab see kompleks looklevaid teeradu maastikul, mida ilmestavad kaunid kiviaiad ning bambusest vaateplatvormid ja sillad, mis heidavad varje tohutute karpkaladega tiikidele. ( 501 vaatamisväärsust, 2007: )
3. 2 Guilin
Guilini maastikku on raske millegagi võrrelda. Suured smagradrohelised karstimoodustised justkui hõljuvad nõiduslikult Li jõe kohal, andes kogu piirkonnale eelajaloolise ilme.
Siinse maastiku tuntuim sümbol on enam kui 360 miljonit aastat vana Elevandilondi mängi, mis kõrgub majesteetlikult Guilini linna kaugosas Li jõe läänekaldal. See suur karstimoodustis meenutab tohutut elevanti . Kes lonksab oma pika londiga jõevett.
55 meetrit kõrge, 108 meetrit pika ja 100 meetrit laia elevandi londi ja jalgade vahel on täiskuukujuline koobas, mis läheb läbi mäe. Koopa ümber ja siseseinte on üle seitsmekümne Tangi ja Songi dünastia ajastust pärit kujutise, mis ülistavad ümberkaudsete mägede ja jõe ilu. Poolel teel mäkke asub teine mäge läbiv koobas, läbi mille võib vaadata Guilini linna ilu.
Mäetipul seisab Mingi dünastia ajal ehitatud Pu Xiani pagood, mis näeb välja nagu mõõga käepide. Pagoodil on palju kujutisi, millest kõike kuulsam on Lõuna-Songi dünastia ajastu ühe kuulsaima poeedi Lu You luuletus .
Reis mööda Li jõge Guilinist Yangshuosse on Hiina kaguprovintsi Guangxi külastuse kõrgpunkt : vesipühvlid väljadel, talupojad riisipõldudel, kalamehed koos kormoranidega bambusparvedel. Li jõe ümbriskond on rabava maastikuga ja maaläheduse elustiiliga, mis ei unune nii pea.
3. 3 Keelatud Linn
Hiina pealinn Peking on riigi poliitiline, majandus-, kultuuri- ja hariduskeskus. Peking on üle kolme tuhande aasta vana ning on segu iidsest hiilgusest ja tänapäeva mugavustest. Pekingi keskel Tiananmeni väljaku põhjaküljel asuv Keelatud Linn ehk Gu Gong nagu seda tänapäeval nimetatakse on maailma kõige suurem ja paremini säilinud paleekompleks. Keelatud Linnas on 74 hektaril 9999 hoonet ning seda ümbritseb kuue meetri sügavune vallikraav ja kümne meetri kõrgune müür, mille igal küljel on väravad. Müüri neljas küljes kõrguvad sihvakad tornid, mis võimaldavad vaadelda paleed kui ka sellest väljaspool asuvat linna. Keelatud Linn on jagatud kaheks osaks, lõunaosa ehk välisõu ning põhjaosa ehk siseõu. Lõunaosas viidi läbi erinevaid keiserlikke tseremooniaid. Põhjaosa oli keiserliku perekonna elukoht. Kuni aastani 1924, mil viimane keiser Puyi sealt välja aeti, oli palees elanud 14 Mingi ja 10 Qingi keisrit . Keelatud Linnas on kõige kasutatavaim värv keiserliku perekonna sümbolvärv kollane. Kollaseks on värvitud katusekivid, paleekaunistused kui ka telliskiviteerajad. Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti , et tuli ei hakka sellele külge.
3. 4 Terrakotasõdalased
Terrakotasõdalased asuvad Xi’ani llinnas. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. Nende relvad on tõelised pronksist odad ja mõõgad ning puidust vibud pronkskaunistustega ja ka hobustel on pronksist valjad.
3. 5 Keisrite Suvepalee
15 kilomeetri kaugusel Pekingi keskusesy Haidiani piirkonna lääneosas asub keisri suvepalee koos suurima ja kõige paremini säilinud keiserliku pargiga, mis kujutab endast tüüpilist hiina aeda elegantsete maastike, suurejoonelise arhidektuuri ja vanade kunstiteostega. Suvepalee sai kannatada Inglise-Prantsuse invasiooni ajal 1860 kui ka hiljem Bokserite ülestõusus 1900. Aed siiski säilis ja selle ehitas uuesti üles keiser Tongzhi ema, riiki tegelikult juhtinud Cixi. Igast nurgast avarat vaadet pakkuva aia keskel on torn. Torne, paviljone, sildu ja passaaže on seal kokku umbes kolm tuhat. Suvepalee territoorium hõlmab 294 hektarit, millest kolm neljandikku on vesi. Suvepalee jaguneb neljaks osaks. Mäeesist peetakse kõige suurejoonelisemaks ning siin on ka kõige muljetavaldavam arhidektuur. Kõrval ja järve taga asuvad alad on rahulikud maastikud tihedate roheliste puude ja looklevate teeradadega. Järve esiküljel asub suur osa suvepaleest ning sealt avaneb rabav vaade järvele ja paljudele kaunitele sildadele.
3. 6 Suur Hiina müür
Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Müüri kogupikkuseks loetakse 8851,8 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest vahitorne on kokku umbes 20 000. Ehitustegevuse selline maht nõudis hulgaliselt töölisi. Selle probleemi lahendas Qin Shi Huangdi talle omase lihtsuse ja laia haardega. Mausoleumi ehitamisele lasi keiser rakendada seitsesada tuhat inimest, palee ja müüri ehitamisele miljoneid . Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Hukkunud oli tohutult. Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks. Et müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti abijõudusid tuua. Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maa-ala laienemisele. Kui varem oli kasutatud mulda, puitu ja kive, siis Mingi ajastul ehitati müüri peamiselt põletatud tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme.
Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 294)
Pilt - http://1.bp.blogspot.com/-VmEJqGsRKl8/Ta2n1S9gLeI/AAAAAAAAMns/sW0ipRGrBVg/s1600/great-wall-of-china.jpg
3. 7 Lõuna-Hiina karst
Lõuna-Hiina karstiregioon hõlmab peamiselt Yunnani, Guizhou ja Guangxi provintsis rohkem kui 500 000 km2 suuruse ala. Selles regioonis leidub rohkesti mitmesugustes geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis. Yunnani provintsis asuvas Shilinis on näha klassikalisi kivimetsi, mille kõrgeid lubjakivist teravikke ja torne kaunistavad sügavad, järsud karrid. Need on tekkinud rohkem kui 270 miljoni aasta jooksul. Shilini kivimetsi peetakse ülimaks loodusfenomeniks ning maailmatähtsusega paigaks, sest seal kerkib rohkem tornjaid vorme kui kuskil mujal karstialadel, pilgule avaneb paljusid erinevaid vorme ja muutlikke värvusi. Libos on eri aegade karbonaatpaljandeid, mille erosiooniprotsessid on miljonite aastate jooksul kujunenud mõjukateks karstitornideks ja -sammasteks. Seal leidub nii kõrgeid karstikoonuseid, sügavaid koopaid, salajõgesid kui ka pikki uuristunud jõesänge. Tähelepanu pälvib ka Libo bioloogiline mitmekesisus , seal elab üle 314 selgroogseliigi ning kasvab 1532 taimeliiki, sealhulgas kohalikult ohustatud taimi ja loomi. Wulongis on oluliselt kerkemurrangutest mõjutatud kõrged karstiplatood ning hiiglaslikud depressioonisüvendid, samuti sügavaid, katuseta koopaid ühendavad kõrged looduslikud sillad. Sealsed hiiglaslikud koopad ja sillad iseloomustavad Lõuna-Hiina tiankengi maastikke. Wulongi alad tunnistavad maailma ühe suurema jõesüsteemi, Jangtse ja selle lisajõgede ajalugu. Kahes karstipiirkonnas elavad vähemusrahvused moodustavad suurema osa populatsioonist. Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo shui on juba vähemalt tuhat aastat oma maid ning metsi eeskujulikult ja jätkupüsivalt majandanud.
Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 768)
Pilt - http://whc.unesco.org/uploads/thumbs/site_1248_0004-500-333-20090518120450.jpg
3. 8 Ping Yao muistne linn
Muistne Ping Yao on Mingi ja Qingi dünastia ajast pärit hiinlaste tähelepanuväärne linn. Seal on olulisel määral säilinud kõik selle iseloomulikud jooned. Selle järgi saab täiusliku ülevaate kultuuri, ühiskonnaelu, majanduse ja religiooni arengust Hiina ajaloo ühel viljakal perioodil. 1370. aastal, kui valitses Mingi keiser Hong Wu, kindlustati linn massiivse uue kaitsemüüriga ning muudeti hoonestust vastavalt hanide rangetele planeerimisreeglitele. Müüriringi kogu pikkus on 6 km, nagu see pidigi seda järku linna puhul hanide ettekujutuste kohaselt olema. Müüris on kuus kindlustatud väravat ja piki seda seistekümmend kaks massiivset kindluse kaitseehitist.
Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 540)
Pilt - http://history.cultural-china.com/chinaWH/upload/upfiles/2010-03/18/pingyao_old_town__chinese_famous_ancient_townd3dce414ea802decdd84.jpg
Kokkuvõte
Minu uurimistöö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi Hiinast. Seda uurimistööd tehes sain
väga palju uut teada Hiina looduse ja vaatamisväärsuste kohta. Uurimistöö tegemine oli põnev.
Hiina asub Aasias ja piirneb piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadžikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea.
Kliima on mitmekesine ja kliimavöötmetest esineb Hiinas parasvööde, lähistroopiline ja troopiline. Idarannikul esineb musoonkliima.
Pinnamood on vahelduv. Suuremad mäestikud on Himaalaja ja Suur-Hingani mäestik ja tasasemad alad on rannikul.
Suuremateks jõgedeks on Jangtse, Huang He ja Xi Jiang.
Rahvastik on mitmekesine, elab mitmeid erinevadi rahvaid. Hiinas elavad peale pärishiinlaste ka näiteks tiibetlased, mongolid, huid, jiidid. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese. Ühel km² elab u. 140 inimest.
Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on Shanghai, Guilin, Keelatud Linn, Terrakotasõdalased, Keisrite Suvepalee, Suur Hiina müür, Lõuna-Hiina Karst, Ping Yao muistne linn.
Töö käigus sain vastuse oma küsimusele, et Hiina loodus ja rahavstik on omanäoline ja mitmekesine. Vaatamisväärsusi on palju ja need on huvitavad.