kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus,võimushted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides,asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud
Õppejõud, kes ennast kehtestada üritas pandi aga fakti ette ning oli sunnitud koolist lahkuma. Ka teenrid olid selgelt madalamad ja täitsid käsku. Stratifikatsioon on seega koolisiseselt aktiivne. Vaadates Lütseumi piiridest välja võiks näiteks tuua kas või mõrvade uurija, kellesse suhtuti küll auväärselt, kuid ikkagi polnud ta samal tasemel ei lütseumi direktori, teatripidaja ega vürstinnaga. Teatrist rääkides on esinejad Tolstoile sügavalt alluvad, mis näitab samuti kihistumise olemasolu. Üldiselt Venemaal oli väga tugev seisuste klassifikatsioon. 10 7. POLIITIKA JA VÕIM Kuigi teatris käimist võib kuskiltmaalt seostada majandusega, siis minu arvates majanduse valdkonda antud filmis märkimisväärselt ei puudutata. Küll aga on poliitikal ja võimul oma roll. „1814“ üks produtsente on öelnud, et ühiskonnakriitiline osa pole selles nii tähtis
kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon, diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž, elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus, võimusuhted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides, asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna; rahvuslik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo
• Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad
2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud.
ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine. Talcot Parsons Usa teadlane, 20.saj. tippsotsioloog. Lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3-st kriteeriumist: 1. Kvalieet inimese teatud omadused, oskused 2
ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine. Talcot Parsons Usa teadlane, 20.saj. tippsotsioloog. Lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3-st kriteeriumist: 1. Kvalieet inimese teatud omadused, oskused 2
Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L
Nii on uuritud Tallinnas Kalamaja, Supilinna Tartus. Majandus-ehk tootmiskeskselt on gentrifikatsioonile lähenetud ainult korra kui Kiisa( 2009) tegi ülevaate gentrifikatsioonist Tallinnas Kalamaja ja Kadrioru näitel. Esimene uurimus Eestis, milles käsitleti gentrifikatsiooni temaatikat, oli Merje Feldmani (2000) poolt. Feldmani enda sõnadejärgi oldi varasemalt Eestis tegeletud küll vaesuse ja sotsiaalse kihistumise uurimisega, kuid Feldman ise oli esimene, kes tegeles vaesuse ruumilise jaotuse ning eluaseme rolliga sotsiaalses kihistumises ning riigi-ja era-ja kolmanda sektori vahelise koostöö võimasustega. Elis Vollmeri poolt on uuritud ka maa-gentrifikatsiooni Lahemaa Rahvuspargi näitel. ARUTELU JA KOKKUVÕTE Gentrifikatsiooniprotsessi mõjude suhtes on palju eriarvamusi.Kas gentrifikatsioon on
varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast 60%. Feodaalsuhete lagunemine Lääne-Euroopas tõstis saagikust ning rahvaarvu Industrialiseerimisele ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengule aitas kaasa see, et kaupmehed muutusid suurettevõtjateks, kes muretsesid tooraine ja turustasid valmistoodangu. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima Varandusliku kihistumise süvenemine Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks
7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Pajusalu 2000 (keelesüsteemi tegelikud muutused)
anatoomilistest eripäradest. Tavaliselt on bioloogilised naised ja mehed. • Soolisus kui ing. “gender” - sotsiaalne sugu (See määrab selle, mida erinevad kultuurid soost loovad) Sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist, ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise hierarhia ja kihistumise. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. See ei ole taandab ühe indiviidi tunnuseks ja/või üheks fikseeritud karakteristlikuks, indiviidipõhiseks muutumatuks teguriks. • Bechdel-Wallace’i test – Test, mis küsib, et ilukirjanduses oleks vähemalt kaks naist, kes räägivad omavahel ükskõik millest, kuid mitte mehest Mõnikord lisatakse mõlema naise nime nimetamise nõude.
Vajalik segamise aeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõigub 1…3 minuti piires. 9. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine Betooni transpordi segistist paigalduskohale võib jagada kahte ossa: ehitusplatsi väline- ja sisene transport. Betoon tuuakse tehasest ehitusplatsile tavaliselt autosegistiga. Autosegisti kasutamisel segu kihistumise oht on välistatud. Ehitusplatsisisene transport toimub betooni pumbaga või valamispunkri ja kraana abil. Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile või kelmega ja vajaduse korral tuleb teda kasta. Kui betoon liiga kiirelt kuivab, siis ta praguneb. Hooldamisest sõltub saadava betooni kvaliteet üsna suurel määral. 10. Betooni kivistumine
polüfosfaate ja on peamisi vee fosforiga rikastajaid (eutrofeerumine). Teinekord võib mõni kallim, kuid suurema detergendi sisaldusega nõudepesuvahend osutada lõppkokkuvõttes rahaliselt soodsamaks, sest teda kulub vähem. Detergendi efektiivsust saab hinnata kihistumise aja põhjal: mida aeglasemalt toimub emulsiooni kihistumine detergendi juuresolekul, seda efektiivsem on detergent. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa"). Hästi
"Lühiandmed filosoofide kohta ? koondab kõik filosoofilised suunad 10-le, milledest põhilised on 6, mida nimetab Sima Qian "6 koolkonda ?: teenistujate koolkond -- konfutsionism (zhujia), moistide koolkond -- motism (mojia, Mo Di), daosistide koolkond -- taoism (daojia), seadusemeeste koolkond -- legism (fajia), sofistide/nominalistide koolkond -- "nominalism ? (mingjia) ja yin-yang õpetuse pooldajad või koolkond (yin-yang-jia). Igaüks neist suundadest läbis oma tekkimise, arenemise ja kihistumise etapid. Zhanguo ajastut peetakse traditsiooniliselt Hiina vaimses ajaloos klassikaliseks perioodiks: laialdane ja avatud ideede võitlus, mida ei kitsendanud mingi ametlik ideoloogiline dogma. Ei enne ega pärast seda ei saanud Hiina ühiskond tundma sellist pingelist intellektuaalset elu, niivõrd laialdast humanitaarsete ideede levikut. Linnaväljakutel, -tänavatel, valitsejate lossides ja ülikute majades toimuvad ideelised vaidlused. Kogu Zhanguo' tuntud Hiina "akadeemia
Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks
· Sotsiaalne klass aimumäärav pole enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.(keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.) · Keskklass sotsiaalse klassi üks tüüp, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõthet kvalifikatsiooni nõudva tööga. · Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema materiaalsed ja vaimsed ressursid. (alamklass, kes on tõrjutud seisundis, teevad lihtsat tööd ja saavad vähem palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonna kombeks) · Eliit ehk kõrgklass kõrge sotsiaalse staatusega grupp, kelle tunnuseks on juurdepääs riigivõimule ja nad omavad seda, mida antus ühiskonnas peetakse
Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning põhjaloomadest toituvad kalad puuduvad. Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes). 41% kõigist tuntud kalaliikidest on mageveekalad. Nii suur osakaal tuleneb sellest, et mageveelised elupaigad on üksteisest eraldatumad ning see soodustab eraldi liikide väljakujunemist. -4- Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil.
töölisklassi homogeensuse kahanemine, restruktureerimine SOTSIAALNE TÕRJUTUS- protsess, mille tulemusel kaotavad indiviidid sideme ühiskonnaga, milles nad elavad, kas oma näitajate tõttu või diskrimineeriva kohtlemise tõttu inimeste ja institutsioonide poolt. Vaesus- absoluutne(elementaarsete vajaduste rahuldamiste puudus) ja suhteline(vaesus võrreldes teiste inimestega). SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste liikumine ühest sotsiaalsest positisioonist teise sotsiaalse kihistumise süsteemis. Vertikaalne mobiilsus- indiviidiliikumine ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev ja langev) Horisontaalne mobiilsus- liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast rühmast teise Põlvkondadevaheline mobiilsus- kui perekonnapea hõivab kõrgema või madalama positsiooni kui oli tema isal Struktuurne mobiilsus- ühiskonna arengu tulem, ametite restruktureerimine sotsiaalsete positsioonide lõikes. VÄHEMUSGRUPPIDE INTEGREERUMISE MUDEL
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavu...
paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni korval igati konkurentsivoimeline. 3.2. Kasutamine. Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. 9 Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste
ja rehepeksuni- nõudis palju tööd ja vaeva. Saagikus sõltus erinevatest faktoritest: kautatav väljasüsteem, adra tüüp, tööloomade olemasolu, mulla viljakus ja maa külviks ettevalmistamiseks vajaminevate künnikordade arv. Tänapäevaste parameetrite järgi oli keskajal saagikus väga madal. Mitte igal talupojal polnud loomi, keda adra ette rakendada ning neid tuli teistelt laenata. Just ühe või mitme tööloomarakendi olemasolu või nende puudumine oli talupojaühiskonna sotsiaalse kihistumise juures kõige otsustavamaks teguriks. Ka väljasüsteemi poolest jagunes Euroopa kaheks: paksemate muldadega niiskemaks osaks ning õhemate muldadega kuivemaks osaks. Esimese puhul jagati kogu põllumaa talivilja, suvivilja/köögivilja ja kesa vahel, kusjuures söödis olevate alade pindala ei ületanud ühte kolmandikku (kolmeväljasüsteem). Teisel puhul tunti ainult kesa ja talivilja vaheldumist (kaheväljasüsteem). Kolmeväljasüsteemile üleminekul oli mitmeid
olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 6. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2. sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks: 1 võimalus tööd teha 2 saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid 3 omandada haridust 4 kasutada infotehnoloogia võimalusi
Sotsiaalse pädevuse kujunemisel on tähtsad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus jne. Sotsiaalne kompetentsus on sotsialiseerumise käigus omandatud oskuste kogum. Sotsiaalne sidusus - selle mõistega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks, sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. 7 Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja
tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil. Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega. Allaste subkultuuride sotsiaalteaduslikest käsitlusest (lk 27-56 raamatu Subkultuurid: elustiilide uurimused põhjal)
Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda ka suvised vetikaõitsengud. Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval. Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse nende hulgast ulatub mõju alles 5 6 aasta möödudes. Veevahetus Põhja- ja Läänemere vahel hapnikutase süvikutes
TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnu...
Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase. Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda. Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni. Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad. II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine. Ameerika majandusteadlane Torstein Veblen 1920 ndatel juba röökis sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetisism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse
· Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene põlvkondade vaheline. Ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus- sinna hulka kuuluvad inimesed, kes tõusevad karjääri redelil(neil on hea töökoht, neil on hea haridus, nad abielluvad inimesega kellel on hea sissetulek jne). Allapoole suunatud
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
Sotsio-kultuuriliste protsesside pinnalt tekivad *mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid, *piirangud rahakasutusele ja -ringlusele; *piiride dünaamilisus; Raha võib olla ka unikaalne (isegi sakraalne) objekt; RAHA SOTSIAALSEID TÄHENDUSI Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt ,,hindamatud" kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus); Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted; Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus SEMINARID: alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3
polnud ühesuguse viljakusega, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised
elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine, pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine, impeeriumi laienemine, kodanikkonna kasv: 89 eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks (pärast nn liitlassõdu, kui kodakondsus lõpetati kõigile itaallastele, kes võitluse lõpetavad) Vallandunud Liitlassõda oli roomlastele ülimalt ohtlik, sest liitlaste lahkulöömisega lakkas, Mariuse sõjaväereform (2. saj.
liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed-suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt. Surnuid maeti tarand kalmetesse põletatult. Arvukad ehetest panused. Igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 lahkunu jäänused. Kihistus: Feodaale pole välja kujunenud, enamus vabad talupojad. Kuningad kui külavanemad, trääbideks(orjadeks) võlgnikud,sõjavangid,surmamõistetud. Toimus vara alusel kihistumise esimene etapp (mesipuu,hiljem künnipõld). Keegi pidi boss olema, et võimsaid linnuseid luua. külad-vakus-kihelkond-maakond kujunemas-riiki polnud veel Sündmused: 13.saj sõdades hävis 50% rahvast, sest polnud riiki ehk tsentraalset juhtimiset. Ida poolt saadi vastu aga saksale ei saadud. PERIOOD JÜRIÖÖNI- Minnakse üle 3-väljasüsteemile, vili oli kõige olulisem. Olulised olid ka kariloomad – sead ja lehmad
Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese
visuaalselt või viima läbi voolavuskatse ning veenduma, et segu ei kihistu. ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada
. . . . . . . . 38 8.3 Huvigrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4 Sotsiaalne kihistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi . . . . . . . . . 40 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 9 Majandusetnoloogia 42 9.1 Majandussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1
kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest - ühiskondlikust positsioonist (koosneb materiaalsetest ja kultuurilistest tunnustest). HORISONTAALNE SOTSIAALNE LIIKUVUS VERTIKAALNE SOTSIAALNE LIIKUVUS Liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) Liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide
järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -> kast (caste) -> seisus (estate) -> klass/kiht Orjapidamine: ekstreemselt ebavõrdne süsteem. Ühed inimesed on teiste inimeste omandus. Piiratud juriidiliste õigustega, või hoopis ilma (USA). 16.saj ja 17.saj USAs, Lõuna-Ameerikas. # Klassikalised Ateenas olid orjad igal pool ühiskonnas väljaarvatud poliitikas ja sõjaväes. Ametnikud, käsitöölised jne. Roomas oli juhtiv klass arvamusel, et kaubandus ja äri ei sobi neile ja
"erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit, igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad tähendused ja sotsiaalselt aktsepteeritud kasutusmustrid Raha võib olla ka unikaalne (nt meenemündid, millel võub olla väärtus nii rahalises mõttes, kui kollektsionäärile) Raha sotsiaalne tähendus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja (nt valuutakursid, pankade laenupoliitika milliseid gruppe käsitletakse suurema/väiksema riskiastmega) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus nt raha teenimise allikate põhjal, identiteedid ja kuuluvus nt rahvuslikul tasandil) Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga
............................................................................................................ 32 Liigid.................................................................................................................. 32 3 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Kihistumise süsteemid-.................................................................................. 33 Ebavõrdsus tervises....................................................................................... 33 Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine.................................33 Sissetulekute ebavõrdsus:..........................................................................34 Tagajärjed:......................................................
identiteedini. Konfliktitereetiline perspektiiv- lähtub samuti tungi/ sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus:
7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti kirjakeele prestiiži langus) Pajusalu 2000: • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) 3
visuaalselt või viima läbi voolavuskatse ning veenduma, et segu ei kihistu. ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada
Põhimõtteliselt tähendab ametite võrdlust. · Põlvkonnasisene mobiilsus- võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. __________________________________ LOENG 4 26. Sooline kihistumine, soolised stereotuubid Sooline kihistumine tähendab inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. 27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Oluline neil kahel mõistel vahet teha, et aru saada soolise kihistumise olemusest. Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud, bioloogiliselt determineeritud. Feminiinsus ja maskuliinsus ei ole kaasa sündinud, vaid sotsiaalselt konstrueeritud. Feminiinsus ei kaasne automaatselt naiseks olemisega, maskuliinsus meheks olemisega. Sotsialiseerumisel oluline roll. Küsimus sellest, kuidas mehed ja naised peavad käituma, milliseid loomuomadusi endas kultiveerima ja milliseid maha suruma, on ühiskonniti erinev
kogu lepingu efektiivsust. Positiivselt vaadates lepingute sihipärane mittetäielikkus (avatus) on õpiprotsesside eeldus avatud tulevikus. Institusioonide kujundamine: Ühiskonna arenedes toimub institutsiooniline kihistumine, mis tuleneb eelkõige konkurentsisurvest ajendatud uutest avastustest ja teadmistest koostöövõimaluste osas. Siiski tekib pidevalt ka uusi probleeme ja institutsioonilise keskkonna muutmise vajadusi. Institutsioonilise kihistumise tulemuseks on institutsioonide juhtimise suurenev keerukus. Võrdlev institutsioonianalüüs: Institutsioonide hindamine peaks põhimõtteliselt toimuma võrdleva institutsioonianalüüsina lähtuvalt status quost. KOOSTÖÖKASUDE LOOMISE VORMID 1. Omandiõiguste vastastikkune tunnustamine Nt Reguleerimata ja vastastikku tunnustamata omandiõiguste maailmas peab iga indiviid kartma, et tema ressursid võivad saada teiste poolt röövitud. Seetõttu
Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada. Erijooned - Varieeruvad kooselavad grupid - Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel. - Suur individualism ja autonoomia – ise hakkama saamise ehk iseseisvuse vajadus. - Liikumisvabadus - Omandi puudumine - Kihistumise puudumine Suhe ümbritsevasse - Keskkond kui erinevate jõudude asupaik – jõud asustavad taimi, maad ja loomi. - Vajadus hoiad häid suhteid nendega jõududega - Vajadus hoolitseda ümbritseva eest - Suhe maa ja olenditega rajatud jagamisele - Loodus ei ole metsik ega kodustatud. Loodus ei ole metsikum kui teised inimesed
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused
Üks peatee viis läbi Põhja-Eesti ja teine läbi Lõuna-Eesti Novgorodi. Suuremaisse liiklus-ja kaubitsemiskeskusesse tekkisid uuemad, tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
