Maateaduste alused II 2.kontrolltöö (0)

• Õhutemperatuur ja selle mõõtmine, temperatuuriskaalad- Väljendab soojusenergia hulka õhus ja maapinnas. Mõõdetakse meteoroloogilises onnis 2 m kõrgusel varjus, mõõtühik kraad.
■ °C ( Celsius ) – vesi külmub 0°C, keeb 100°C
■ K ( Kelvin ) – vesi külmub 273K, keeb 373K
■ °R (Réaumur) – vesi külmub 0°R, keeb 80°R
■ °F ( Fahrenheit ) – vesi külmub 32°F, keeb 212 F
• Maalähedase õhukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m kõrguseni temperatuur tõuseb ja hakkab sealt edasi ühtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lähedal asub jahtunud õhukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui kõrgus kasvades temp tõuseb.
• Iseloomustada mulla, maapinna ning maalähedase õhukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvöötme suvepäeva jooksul-õhutemp ööpäevane kõikumine suureneb tunduvalt maapinna lähedal. Mulla, maapinna ja maalähedase õhukihi temp järjest kasvab päevajooksul, kuni saavutab maksimumi ehk kuni päike kütab. Õhtul kell 20.00 maapinna temp on langenud järsult, kuid maalähedane õhukiht on veel soojem ning samuti ka mullatemp. Nende temp langemine võtab kauem aega, kuna nende soojenemine oli samuti aeglasem kui maapinna oma.
• Iseloomustada parasvöötme järve veetemperatuuri ja kihistumise muutusi aasta vältel- talvel on järve temp ühtlaselt külm ja veetsirkulatsiooni ei ole, kuid kevade saabumisel soojuskiirgus soojendab järve ülemise kihi ning hakkab toimuma segunemine ja alumised kihid soojenevad samuti üles. Kui päikese poolt antav soojuskiirgus lakkab siis pealmine kiht jahtub ning tekib järve ülemisse otsa külm kiht vett,mis hakkab segunema( konvektsioon ) alumise sooja veega ning tulemuseks on jälle ühtlaselt külm vesi.
• Selgitada mõisteid epilimnion, termokliin ja hüpolimnion-
epilimnion-kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht . Epilimnion on hüpolimnioniga võrreldes soojem, enamasti kõrgema pH ja lahustunud O2 kontsentratsiooniga . Et epilimnion on veekogu kõige pealmine kiht, on see tugevasti mõjutatud tuulest ja sageli sellest tingitud turbulentsusest
hüpolimnion-kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige alumine veekiht. Üldjuhul on see kiht kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel, mil veekogu võib katta jää.
Termokliin- järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes. Termokliini eripära seisneb selles, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini kui sellest üleval- ja allpool asuvates veekihtides. Sellest võib mõelda kui nähtamatust tekist, mis eraldab teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku süvaveekihi ehk hüpolimnioni.
• Tuua välja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad põhjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine (suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sügavamale, sooja ja külma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, väiksem aurumine , soojus ei kandu sügavamale, segunemist ei toimu, väike erisoojus
• Võrrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade õhutemperatuuri ööpevaseid muutusi-
merelise kliimaga aladel on temperatuuri kõikumine palju väiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpäevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on väga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni näites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi.
• Isotermi mõiste, võrrelda maismaa ja merede kohal õhutemperatuuri isotermide käike põhjapoolkeral juulis ja jaanuaris-
isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti ühendavad samatemperatuurijooned
amplituud on suurim aasia ja põhja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal.
• Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dünaamikat põhjapoolkeral-
põhjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-märts kuna siis polaaröö, kõikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema
• Iseloomustada (min ja max väärtuste alusel) jaanuari keskmiste õhutemperatuuride jaotust maakeral-venemaa idaosas temperatuuri suurim neg väärtus -50kraadi ja
Temperatuuri langus ekvaatorilt pooluste suunas (eriti lõunapoolkeral)
Max keskmine temp. Jaanuaris on +15 C ning min temp. -50 C
• Iseloomustada (min ja max väärtuste alusel) juuli keskmiste õhutemperatuuride jaotust maakeral-
Max keskmine temp. Juulis on 25C ning min keskmine temp. -70C lõunapoolusel.
• Iseloomustada (min ja max väärtuste alusel) aastast õhutemperatuuride amplituudi (jaanuari juuli temp. erinevuste põhjal) jaotust maakeral- suurimad amplituudi mandri keskosades suuurtel laiuskraadidel , mida ekvaatori poole, seda väiksemad amplituudi
• Coriolisi jõud,selle põhjused ning mõju õhu-ja veemasside liikumisele Maal-
on inertsjõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis. Kallutab liikuvat õhku gradientjõu suunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
• Iseloomustada tuulte suundi ja õhurõhu gradientjõu suunda põhjapoolkera ning -lõunapoolkera tsüklonites ja antisüklonites (kokku 4 varianti )-
Põhjapoolkera: tsüklonis on liikumine sissepoole ning vastupäeva, antitsüklonis liikumine väljapoole ning päripäeva
Lõunapoolkera: tsüklonis liikumine sissepoole ja päripäeva, antitsüklonis väljapoole ja vastupäeva
• Iseloomustada õhurõhu globaalse jaotuse seaduspärasusi ekvaatorist pooluste suunas (4 erinevat vööndit koos rõhkkondade iseloomustusega)-
Ekvatoriaalne madalrõhuvöönd, eriti mandrite kohal, nihkub sesoonselt koos päikesega.
Lähistroopilised kõrgrõhuvööndid (ca 30°NS), eriti tugevad ookeanide kohal
Lähispolaarsed madalrõhuvööndid (65°N, 55°S), ookeanide kohal, talvel Aasias tugev kõrgrõhkkond
Polaarsed kõrgrõhualad, eriti mandrijää kohal
• Selgitada mõisteid passaadid ,mere-ja maabriis ,föön( chinook )-
passaadid-püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid)
merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri. Kui maa kohal on madalam rõhk(madalrõhkkond) kui mere kohal, siis toimub õhuliikumine merelt maale
maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri säilitab päevase soojuse. Mere kohal madalam rõhk kui maa kohal ja toimub õhuliikumine maalt merele .
föön- kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumäestiku idajalamil.Et Kaljumäestik on Alpidest kõrgem, on chinook veel kuivem ja soojem kui Alpide föön.)
• Selgitada mõisteid Hadley tsirkulatsiooniring, polaarfront,Rossby lained-
Hadley tsirkulatsiooniring- Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley ring)
Polaarfront- kitsas vöönd, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass
Rossby lained-Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks.
• Selgitada mõisteid lainetsüklonid,ekvatoriaalne konvergentsivöönd, jugavool -
lainetsüklonid- hiiglaslikud õhukeerised, mis pidevalt tekivad, arenevad ja hääbuvad
ekv. Konvergentsivöönd- ekvaatori piirkond, kuhu koonduvad passaattuuled, kust õhk tõuseb kõrgele ning valgub põhja/lõuna suunas laiali
jugavool-Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks.
Jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja vä iksem voolu ääreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300 km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradiendist polaarfrondi kohal.
• Selgitada mõisteid mussoon , katabaatiline tuul, geostroofiline tuul-
mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine , maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.
katabaatiline tuul- külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal.
geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjõud ja sellele vastassuunaliselt mõjuv Coriolisi jõud on tasakaalus. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarõhujooni (põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale).
• Selgitada mõistet upwelling , nimetada merehoovuste tüüpe-
upwelling- rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Tõusev hoovus
• Selgitada mõisteid absoluutne õhuniiskus, suhteline õhuniiskus, kastepunkt
absoluutne niiskus-nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 )
suhteline niiskus-nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides ( % )
kastepunkt- temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõ huga ( O C )
• Selgitada mõisteid õhu eriniiskus, veeaururõhk, küllastunud õhuniiskus
eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse ( g/kg )
veeaururõhk- rõhk, mida tekitavad veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel (mb, hPa)
küllastunud õhuniiskus- suhteline õhuniiskus on 100%
• Iseloomustada adiabaatilist protsessi ning sellega seotud nähtusi.- protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energia ülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine võ imalik pöördprotsessina.
• Võrrelda suhtelise õhuniiskuse ning eriniiskuse meridionaalseid profile -
Ekvatoriaalses madalrõhuvööndis suhteline- ning eriniiskuse profiil tundub olevat üsnagi samaväärne ning maksimaalne võrreldes mõlemal pool oleva lähistroopilise madalrõhuvööndiga. Eriniiskuse profiilil on mõlemal pool ekvatoriaalset piirkonda ühtlaselt langev graafik, aga suhtelise niiskuse graafikul on muutus ebaühtlane - piirkonniti on näiteks kuivem.
• Märg ja kuiv adiabaatiline gradient ning kastepunkt vertikaalne gradient-
Kuiv adiabaatiline gradient 10°C 1 km tõusu kohta (ei toimu veeauru kondenseerumist) Märg adiabaatiline gradient 3-6°C 1 km tõusu kohta
• Nimetada pilvede osakesi- Allajahtunud veeosakesed kuni -12°C
Veeosakeste ja jääkristallide segu -12°C kuni -30°C
Madalamal kui -30°C peamiselt jääkristallid ja alla -40°C ainult jääkristallid
• Pilvede klassifikatsioon -
KÕRGPILVEDE RÜHM
Keskmiselt 6-12 km kõrgusel
Kiudpilved
Kiudrünkpilved, Kiudkihtpilved
KESKMISPILVEDE RÜHM
Keskmiselt 2-6 km kõrgusel
Kõrgkihtpilved, Kõrgrünkpilved
MADALPILVEDE RÜHM
Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast
Kihtpilved
Kihtsajupilved, Kihtrünkpilved
VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM
Võib areneda 0.5-12 km kõrgusvahemikus
Rünkpilved
Rünksajupilved (e. äikesepilved)
• Udu liigid ja nende tekkimise põhjused-
Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajä rjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine.
Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haihtub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel.
Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda.
Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale.
Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul:
a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma;
b) jahtumise tagajärjel tekib õhumassis kondenseerumine ja udu.
Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel.
Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vä hemalt 8-20 oC õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu.
Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist
•Õhumasside klassifikatsioon laiuskraadi ja aluspinna järgi-
laiuskraad:
Arktiline õhk A – Põhja-Jäämere ümbrus
Antarktiline õhk AA – Antarktikas
Polaarne õhk P – parasvööde: 50-60°NS
Troopiline õhk T – 20-35°NS
Ekvatoriaalne õhk E – ekvaatori lähedal
Aluspind :
Mereline õhk - m – kujuneb ookeani kohal
Kontinentaalne õhk - c – kujuneb mandri kohal
• Nimetada peamised õhumassid ja nende omadused-
Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) – väga külm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg
Mandriline polaarne: cP – külm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg
Mereline polaarne: mP – jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg
Mandriline troopiline: cT – soe, kuiv, 24°C, 11,0 g/kg
Mereline troopiline: mT – soe, niiske, 24°C, 17,0 g/kg
Mereline ekvatoriaalne: mE – väga soe ja väga niiske, 27°C, 19,0 g/kg
• Iseloomustada külma, sooja ja oklusioonifront
külm- atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega. Liikumise kiirus on 15-50 km/tunnis. Selle järel tuleb külm õhumass.
Soe- atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Sajab vihma, sageli on see hoovihm . Soe front liigub keskmise kiirusega 10 km tunnis. Selle järel tuleb soe õhumass.
Oklusioonifront - liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline pilvede süsteem
• Iseloomustada lainetsükloneid ja nende liikumisteid maakeral
alguses on polaarfront võrdlemisi sirge, olles eraldusjooneks vastassuunas liikuvate õhuvoolude vahel. Külm õhk hakkab lõuna poole kaduma ja soe õhk pöördub teatud frondi lõigus põhja poole. Seega hakkavad õhuvoolud teineteise sisse tungima. Külm õhk tungib aktiivselt lõuna poole ja moodustub külm front. Frontide piirkondadest moodustub sajuala , mis on sooja frondi puhul märksa laiem kui külma frondi puhul. Selgelt on välja kujunenud tsükloni soe sektor , mis jääb kahe frondi vahele.tekib olukord, kus tagant tulev külm front on ees liikuvale soojale frondie järgi jõudnud, soe sektor kitsenenud , soe õhk maapinnalt üles tõstetud ja on kujunenud oklusioonifront. Lõpuks on kogu soe õhk sunnitud maapinnalt kõrgemale tõusma ja seal isoleeritult pöörlema. Kuna niiskuse ja energia juurdevool tsüklonisse on katkenud, hääbub tsüklon pikkamööda ja polaarfront taastub endisel kujul..
eestit mõjutavad lainetsüklonid tekivad kõige sagedamini põhja atlandi kohal ja liiguvad üldises läänevoolus euroopa kohale.
• Iseloomustada konvergentset ja divergentset õhuliikumist, nende seos tsüklonite ja antitsüklonitega
konvergentse õhuliikumise korral toimub õhuvoolude koondumine. Koonduv õhk on sunnitud mööda jugavoolu telge maapinna poole laskuma. Maapinna lähedal tekib antitsüklonaalne keeris ja kõrgrõhkkond, milles õhk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tõusmisel kujuneb maapinnalähedases kihis välja tsüklonaalne keeris ja madalrõhkkond. Niipea kui tsüklonaalne õhukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja tüüpiline lainetsüklon on tekkinud. Tsüklon liigub mööda jugavoolu telge üldsuunaga kirdesse.
• Troopilised tsüklonid, nende nimed erinevates maailmajagudes ning esinemisalad-
Madalrõhuala (läbimõõt ca 500 km), mis tekib troopilise sooja (üle +26°C) mere kohal ja mille keskmes on õhurõhk eriti madal, esineb paduvihma
Tugev baariline gradient põ hjustab rajutuult, puhanguti üle 100 m/s
Liigub idavoolus lääne poole ja kaldub pooluste suunas, maismaal põhjustab tohutuid purustusi, üleujutust, mudavoole
Taifuun, orkaan
• Tornaadod, nende liigitamine ja esinemisalad
kujutab enesest suhteliselt väikest õhukeerist, kus õhk pöörlebümber vertikaalse telje tohutu kiirusega. Ta ilmub otsekui tume lehtrikujuline pilv, mis ripub alla rünksajupilvest.
Tornaadod on enamasti palju võimsamad ja suuremate mõõtmetega kui trombid . Vesipüks on samasugused keeristormid nagu trombid kuid nad esinevad merel rünksajupilve all.( mehhiko lahel, võib ka eestis olla) lähistroopiliste merede kohal.
• Iseloomustada El Niño ja La Niña nähtusi ja nende põhjustatud tagajärgi
Sooja pinnavee tungimine kaugemale lõunasse Peruu läänerannikul ebaregulaarselt jõulude ajal 3-8 aasta tagant. Selle tulemusena kaovad kalad veest. Linnud surevad nälga.
Lõuna-Ameerika läänerannikul tugevad sajud,
rohkem sajab ka Põhja-Ameerikas
Põuane Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Indias
Mõju ilmastiku kõikumistele Euroopas on tü hine
• Iseloomustada nähtust ENSO ning sellega kaasnevaid nähtusi
el nino ja lõunaostsillatsioon on ühe ja sama võnkumiste süsteemi erinevad avaldumisvormid . Kui Peruus niiske õhk laskub andide nõlvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab põud.
La Niña on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil.
• Kliima ja selle klassifitseerimise alused
Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas
Kliima klassifitseerimise alused:
Termiline režiim (õhutemperatuuri keskmine tase, selle aastane ja ööpäevane käik)
Niiskusrežiim (keskmine sademete hulk ja selle sesoonne varieeruvus)
• Peamised kliimat kujundavad tegurid
Päikesekiirgus ja selle ebaü htlane jaotumine maakeral
Maa aluspinna erinevused (ookeani pind või maismaa, reljeef, taimkate , mandrijää jne.)
Atmosfääri ü ldine tsirkulatsioon
• Iseloomustada järgmisi sademetepiirkondi: niiske lähistroopika, kesklaiuste läänerannik, kesklaiuste üleminekuvöönd, Arktika ja polaarkõrbed
niiske lähistroopika- 1000-1500 mm, mereline troopiline ÕM suvel
kesklaiuste läänerannik—üle 1000 mm, mereline polaarne ÕM
kesklaiuste üleminekuvöönd-500-1000mm mereline polaarne, kontinentaalne polaarne ÕM
arktika ja polaarkõrbed- alla 300 mm kontinentaalne polaarne, arktiline,antarktiline ÕM
• Iseloomustada järgmisi sademetepiirkondi: niiske ekvatoriaalne, passaadide tuulepealne rannik, troopilised kõrbed, kesklaiuste kõrbed ja stepid
niiske ekv- üle 2000mm, mereline ekv ÕM
passaadide tuulepealnerannik- üle 1500mm, mereline troopiline ÕM
troopilised kõrbed-alla 250mm, kontinentaalne troopiline ÕM
kesklaiuste kõrbed ja stepid- 100-500mm, kontinentaalne troopika & polaarne ÕM
• Võrrelda Jakutski, Dublini , Lõunapooluse ja Singapuri kuukeskmiste õhutemperatuuride aastast käiku
jakutsk- õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur, talvel väga külm võib olla ja suvel väga soe
Dublin - Keskmine õhutemperatuur on 15 kraadi
Lõunapoolus- Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C
Singapur - kuukeskmised õhutemp on aasta läbi umb 28 kraadi, kuna asub väga lähedal ekvaatorile (1*) stabiilne temp
• Võrrelda Singapuri, Bangladeshi , Sitsiilia ja Iirimaa kuu sademetehulga käiku
Singapur- aasta keskmine- 2000mm
Bangladesh -
Sitsiilia- suvekuudel sademeid vähe, eriti vähe juulis, aasta alguses sademetehulk vaiksem kui aasta lõpus. Kõige rohkem sajab talvekuudel.
Iiirimaa - sademeid sajab aasta läbi üpris võrdselt iga kuu. Veidike rohkem sademeid augustis, üldiselt stabiilne sademetehulk iga kuu
• Sademete sesoonse jaotuse tüübid, kuivade ja niiskete kliimade üldiseloomustus ja nende alltüübid
Jaotus:
Sademete ühtlane jaotumine
Sademete maksimum suvel
Sademete maksimum talvel
Kuivas kliimas võimalik auramine (auruvus) ületab sademete hulka – stepi, poolkõrbe ja kõrbe alltüüp
Niiskes kliimas on sademeid piisavalt – parasniiske, niiske ja liigniiske alltüüp
• Nimetada kliimagrammidel kujutatavaid tegureid-
temperatuur ja sademete hulk, aastakuud
• Nimetada peamisi kliimaklassifikatsioone-
Köppeni kliimaklassifikatsioon- iga kliimatüüpi saab defineerida keskmise õhutemperatuuri ja sademete hulga järgi, mis on arvutatud nii aasta kui ka kuude kohta.
Alissovi klassifikatsioon- selle järgi jaguneb kliima järgmistesse kliimatüüpidesse:

• Ekvatoriaalne kliima
  
• Lähisekvatoriaalne
  
• Troopiline
  
• Lähistroopiline
  
• Parasvöötme
  
• Lähisarktiline
  
• Polaar
  

Thornthwaite’i kliimaklassifikatsioon- põhineb sademete tõhususel ja soojuslikul kasuteguril (temperatuuri kasuteguril)
• A. Strahleri kliimaklassifikatsiooni põhigrupid, nende lühike iseloomustus-
I grupp: väikeste laiuste kliimad – E, T, ekvatoriaalne konvergentsivöönd
II grupp: kesklaiuste kliimad – T, P, õhumasside vaheldumine , polaarfront, tsüklonid
III grupp: suurte laiuste kliimad – P, A, tsüklonid, arktiline front
• W. Köppeni kliimaklassifikatsiooni põhigrupid, nende lühike iseloomustus-
A – troopiline niiske kliima-Aasta kõikide kuude keskmine temp on üle 18 kraadi ja talv puudub . sademete hulk ületab auramise
B – kuiv- aurumine ületab sademeta hulga kogu aasta vältel. Kuna liigset vet pole siis pidevad vooluveekogud puuduvad
C – pehme ja niiske- kõige külmema kuu keskmine temp on alla 18 kraadi aga üle -3 , kusjuures väh ühe kuu keskmine temp on üle 10 kraadi. Aasta jaguneb talve ja suvepoolaastaks
D – lume- ja metsakliima- kõige kulmema kuu keskmine temp on alla -3 kraadi ja kõige soojema kuu om üle 10 kraadi. Talvel esineb püsiv lumikate
E – polaarkliima-kõige soojema kuu keskmine temp on alla 10 kraadi. Soe suveperiood puudub.
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgnevate koodide alusel:
S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)
W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)
f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)
w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)
s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)
m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood )
• A. Thornthwaite’i kliimaklassifikatsiooni põhitunnused-
Thornthwaite'i süsteemis võetakse temperatuuri ja sademete hulga kõrval arvesse ka aurumist ning seda kasutatakse loomade liigirikkuse ja kliimamuutuste mõju uurimiseks.
• Sademete, potentsiaalse ning tegeliku evaporatsiooni arvestamine kliimaklassifikatsioonis ning vastava kliimagrammi näide-