treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel
õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel.Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles".
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, vil...
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olumpiamängud ja maailmameistrivõistlused.(http://et.wikipedia.org/wiki/Sport) 1.1 Kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. On teada, et kehaliselt passiivsete inimeste hulk
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m
· Meditsiinis avastati süüfilise ravim. · Rootsi iinsener Alfred Nobel avastas lõhkeaine ja teenis ülisuure varanduse · Pärandas osa oma kapitalise spetsiaalsele fondile,kust jagatakse igaaasta välja preemiaid. Kultuur ja kunst · Filmikunts arenes kiiresti. · Suured muutused moemaailmas. · Väga kiirelt arenest sport, muutus populaareseks ( 1896. Toimusid nüüdisaegsed olüpiamängud.) · Eriti populaarseks said: jalgpall, kergejõustik, raskejõustik, jalgratta sport 18.10.2013 Esimese maailmasõja põhjused ja algus 1) Nimeta sõja põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti - sõda kujutati ette romantilise, üleva ja hiilgavana
küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 1314aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (1314aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles"
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvali...
Adele. Soojalt suhtus oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon et, seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli tõesti väga suur
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks ve...
Tema vanaisa oli Estonia teatri bariton Aleksander Arder, isa Oleviste kiriku õpetaja Arpad Arder ning ema esimese Eesti Vabariigi aegse riigitegelase, juristi ja diplomaadi Jaan Poska tütar. Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust. Ükskõik kas su eesmärk on põletada rasva, kasvatada lihasmassi või areneda oma lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. ...
1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise
Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagas...
Matkati tavaliselt talvel suuskadega. Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga ekskursioonid olid pikemad, selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse, Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim.
Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kõrgushüppe tehnika ja varustus............................................................................................... 4 Kõrgushüppe harjutused.............................................................................................................7 Jüri Tarmak................................................................................................................................ 8 Olümpiamängude medalivõitjad...............................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................
............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Sissejuhatus Kergejõustik on harrastatavamaid ja üks vanemaid spordialasid. Kergejõustikus võisteldakse jooksmises, sportlikus käimises, hüppamises, heitmises ja mitmevõistlustes. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed
1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint)
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
Kergejõustik Eestis 21.sajandil Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud, kuid ometigi väärib seegi mainimist. Jooksmine Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistle...
Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nor...
Treeningud on kaks korda nädalas ja motivaatoriks on jõu- ja südamelihaste tugevdamine ning kehakaalu normide piires hoidmine. Trenni viib neid aga ala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saavutamine. Spordialade mitmekesisus poiste seas 20 15 10 5 0 Ei tegele spordiga Ujumine Karate Võistlustants Laskmine Saalihoki Parkour Poks Korvpall Jalgpall Jõusaal Võimlemine Kergejõustik Ratsutamine Võrkpall Jooksmine Joonis nr 5 . Poiste spordialade mitmekesisus Kokkuvõttena saab öelda, et spordiga tegeletakse vabal ajal küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme tüdrukute ja poiste seas. 14 Nagu jooniselt viis on näha, tegeletakse poiste seas kokku 15 erineva alaga. See toob välja Paides harrastada saavate spordialade hea mitmekesisuse. Negatiivne on see, et
Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük · Õhupalli sõit · Kahurist laskmine · Tule tõrjumine · Lohe lennutamine · Elu päästmine · Võidusõit · Mootorrattasõit · Tuvide võidulend · Veemotosport Võistlused spordialade kaupa · Golf · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Kriket · Kroket · Köievedu · Laskmine · Peloota · Polo · Purjetamine · Ragbi · Ratsutamine · Sõudmine · Ujumine · Tennis · Veepall · Vehklemine · Vibulaskmine · Võimlemine Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Kriket on ainult 1900 aasta olümpiamängude kavas olnud. Olümpial peetud matsh kestis
Traditsiooniliste Etioopia köökides ei panda toitu karpidesse kaasa. Samuti on väga levinud süüa toitu nii, et roog on laua keskel ja kõik koos söövad seal umber. Muusika Etioopia muusika on äärmiselt mitmekesine, kusjuures see on seotud 80 etnilise rühma unikaalse muusikaga. Etioopia muusikas on väga palju erinevate kultuuride segusi. Muusika sõnad on väga tihedalt seotud Eritrea, Somaalina, Djibouti ja Sudaaniga. Sport 9 Peamine sport Etioopias on kergejõustik ja jalgpall. Etioopia sportlased on võitnud mitmeid Olümpia kuldmedaleid kergejõustikus. Haile Gebraselassie on maailma tuntud maratonijooksna, kes ületas maailma rekordi mitu korda. Teine sportlane Kenesia Bekele on ka jooksja, täpsemalt pikamaa jooksja. Ta jookseb 5 või 10 kilomeetrit. Tema käes on hetkel maailma rekord. Kokkuvõte: Etioopia riik asub Somaalia poolsaarel. See on teisel kohal oma rahvaarvuga Aafrikas. Riik piirneb Eritreaga põhjast, Djibouti ja Somaaliaga idast,
..............................................8-9 Kokkuvõte..........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Lisad...................................................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin just selle teema, sest kergejõustik huvitab mind ennaski väga ja Erki Noole kohta natuke rohkem uurida oleks mulle endale väga kasulik. Kuna tahan ise ka kergejõustikuga tegeleda siis saan teda uurides ehk targemaks ka , et kuidas on hea treenida enne tulevaid võistlusi või lihtsalt igapäeva treeningu lihtsaid nippe. Erki Nool on kindlasti olnud minu uks suur iidoleid kergejõustikus, mäletan. Et kui veel väike olin, unistasin koguaeg, et oleks ükskord ka mina nii edukas kui Erki Nool.
Tavaliselt on reisil kaasas oma ala spetsialist, kes juhendab ja nõustab grupi liikmeid. http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=521 Turismi liigid Suurürituste külastamine – tali- ja suveolümpia, maailma meistrivõistlused (jalgpall, kergejõustik jm), Cannesi filmifestival, Eurovisioon, jt Konverentsiturism. Järjest enam inimesi käib tööalastel rahvusvahelistel konverentsidel. Pühapaikade külastamine e palverännakud. Islamiusulised suunduvad hadži ajal Saudi Araabia linnadesse Mekkasse ja Mediinasse. Hinduistid külastavad Indias Varanasi
Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise
ÜLENURME GÜMNAASIUM 10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU.........................
kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, hoota kaugushüpe, jalgade tõstmine rõngastel, käte kõverdamine kangil ja rööbaspuudel, võrkpalli mäng üks ühe vastu, muidugi seda tehti vähendatud väljakupiirides, ning korvpalli vabavisked. Kui Valter oli üheksa-aastane, olid TV olümpiastardid juba täies hoos ja Külvetitel oli kindel plaan neist osa võtta. Selleks korraldati eelneva suve jooksul seitse mitmevõistlust. Pallimängud jäid tookord tagaplaanile, põhiline oli kergejõustik. Kergejõustikualadele kulus poistel viis- kuus korda nädalas 2-4 tundi. Kui väsisid siis puhkasid. Talve poole kui külmaks läks uisutati, suusatati ja mängiti hokit. Südatalvel suusatati ikka üles-alla, valides järjest keerulisemaid laskumiskohti. Vahest harva tehti spetsiaalset kehalise ettevalmistuse treeningut, näiteks hüppeid mattidel. Valtrile meeldisid peamiselt kõrgus- ja teivashüpe, vähemal määral ka tõkkejooks. Edaspidisele mõeldes muretseti ketas.
realistlikud teosed rannarahva elust 4. 20. saj. alguses arenes kunstielu kiiresti: asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäituse, loodi Eesti Kunstiselts. Kehakultuur 1. Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas Eestis sajandivahndusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe’ 2. Alguses tegeleti jalgrattasõiduga, millele hiljem lisandus pallimängud, kergejõustik, veespordialad ja raskejõustik 3. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid eestlased maadluses 4. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti mitte ainult Vm-l, vaid terves Euroopas 5. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiamedali - hõbeda klassikalises maadluses
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..................................
Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavama...
Koolipoisina „Noorus“ ja „Jõud“, hiljem „Kalev“. Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid? Ma arvan, et vähemalt neli korda nädalas, suvel rohkem. Millised on Teie tähtsamad võistlused ja eredamad võidud? Mängijana Eesti ja spordühingute meistrivõistlused. Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele.
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST...........................................
kuldmedalit ja ülejäänutest kõigist 1 kuldmedal. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 3.1. Barcelona suveolümpiamängud Barcelona on Hispaania pealinn. Barcelona suveolümpiamängud olid 25-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Barcelona olümpia toimus 25. juuli kuni 9. august aastal 1992. Barcelona 9 kinnitati olümpialinnaks Lausanne'is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal. Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said
koormust, selle ajal ning peale seda. (Portaal Toitumine. Vesi) 17 Sissejuhatus Küsitlus viidi läbi interneti kaudu. Eesmärgiks oli saada tagasiside uurimisküsimustele ja analüüsida vastuseid. Esitati 8 küsimust. Küsitlusele vastas 70 inimest, kest tegelesid spordiga, kellest 34 olid poisid ja 36 olid tüdrukud. Kõige popularsemad alad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ning jõusaalitrenn. Küsitluses uuriti noorsportlaste toitumisharjumusi. Eesmärgiks oli teada saada, kas spordiharrastaja teab milliseid ja kui palju toitaineid on vaja et saavutada edu valitud spordialal ning kas vastaja arvab, et tarbib piisavalt toitu, et saavutada häid tulemusi oma spordialal. Püstitati hüpoteesid, et sportija ei ole teadlik, milliseid toitaineid on vaja tarbida ja kui palju, sportija ei ole teadlik oma organismi energiavajadusest ning
kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele
Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on
Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne. Spordimeisterlikkuse taseme täiustamise, soodustamise kõrval on jõutreening kasulik ka tervisele. Jõutreeningu vahetuks tulemuseks on mineraalainete kontsentratsiooni suurenemine luukoes, mis järgnevatel aastatel väldib osteoporoosi e luu koe hõrenemise teket. Suurem osteoporoosi oht on
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistl...
vaid farmakoloogilisele abile. Pealegi pole viimased kõigile sportlastele võrdselt kättesaadavad. Hollandi dopingu ja narkoloogia instituudi professor Jacques van Rossuna on öelnud:«Kui inimesed kord tahavad näha kõrgeid tulemusi ja spordisangareid ning kui sport sarnaneb sõjale, siis on katsed selle puhastamiseks ebareaalsed. Dopingukontrolli polekski vaja, kui olümpiaideaalid poleks spordis peamised...» Mitmed spordialad on võtnud käsile enesepuhastuse. Suusatamine, kergejõustik, jalgrattasport ja ujumine on kindlasti puhtamad kui kümmekond aastat tagasi. Kõrvalmõjud: Meestel/Naistel: - akne/menstruatsioonitsükli häired - suureneb agressiivsus/sekundaarsete sugutunnuste muutumine - lihastoonus tõus, lihaskrambid/nahakahjustused, akne - suguiha muutused, munandite atroofia/suureneb karvade kasv - impotentsus/hääle madaldumine - neerukahjustused/meeleolu muutused, agressiivsus
juubeldamiseks põhjust. Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põhjendust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3
Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19)
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätk...
,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5
Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu juhtimisel peeti "Kalevi" seltsi poolt Gonsiori aias pallimängude kursused. Peeti esimesed võimlemisõpetajate kursused Eestis Soomes võimlemisõpetajate kursused läbinud Helmi Põllu juhtimisel 1909 Tallinna külastas malemaailmameister E.Lasker. Tegevust alustasid nn. düünapoisid, meie esimeste kergejõustikuässade kasvulava. Georg Hackenschmidt avaldas oma oma esimese spordifilosoofilise teose "The Way to Live", mis tutvustab kehakultuurialaseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
