50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurajanekatriina
Õppematerjali autor
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Lim
ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad
1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal
..........................8 15. Maskott...................................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................................9 1 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad. Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme
Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid