EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU (0)

Valga Gümnaasium
Tim Klampe
11 b klass
EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
Uurimistöö
Juhendaja õpetaja Riho Meri
Valga 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO 4
2.MITMEVÕISTLUS 5
3.SPRINDIALAD 6
4.HÜPPEALAD 7
5.VÄLJAKUALAD 9
6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD 10
KOKKUVÕTE 11
SUMMARY 12
ALLIKALOEND 13

SISSEJUHATUS

Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest , kus eestlased on edu saavutanud.
Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud.
Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema ülesse.
Tänan abi eest oma juhendajat Riho Merit , kes on läbi aastate mind treeninud ning samaaegselt jaganud teadmisi kergejõustiku vallas.

1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO

Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn - ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013)
Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak
kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008)
Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt
võitnud ligi nelikümmend medalit .Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja
meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013)
Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis

2.MITMEVÕISTLUS

Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad: 100m jooks , kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide , teivashüpe, odavise , 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus.
„1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi " Sport " asutanud Artur Kukk. „ (Wikipedia 2013)
Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord , mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis , kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt.
Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul – ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat  kettaheite  katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud , ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal.See tulemus on tänaseni ka Eesti rekord kümnevõistluses. (Wikipedia 2013)
Naised võistlevad seitsmevõistluses, mille aladeks on 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.Kahjuks eestlannadel pole ette näidata suuri tulemusi Olümpiamängudel ega Maailmameistrivõistlustel.

3.SPRINDIALAD

Sprindialadeks on 100m, 110m tõkkejooks, 200m, 400m ja 400m tõkkejooks.Tõkkejooksudel on rajale jaotatud 10 tõket, mille kõrgus ja omavaheline kaugus peab olema väga täpselt paika pandud.Võistlejad võivad maha ajada tõkkeid, kuid kui astutakse kõrvalrajale siis toimub diskfalifikatseerimine.
Eesti üks silmapaistvamaid sprintereid on Marek Niit .Ta on sündinud 9. Augustil 1987 Kuressaares, seega on tal veel pikk ja lootustandev tulevik ees.Vaatamata tema vanusele on ta palju häid tulemusi saavutanud. Tema nimel on 100, 200 ja 400 meetri jooksu Eesti välisrekordid ning 200 ja 400 meetri jooksu Eesti siserekordid. Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil  2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga  10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013)
Maris Mägi on sündinud 11.augustil 1987.aastal Tartus. Märtsis 2011 püstitas ta Austraalias  Sydneys  toimunud võistlustel 400 meetri jooksus uue isikliku rekordi 52,21s. 23. jaanuaril 2010 püstitas Maris Mägi  Viinis  peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel uue Eesti siserekordi 400 meetri jooksus. (Wikipedia 2013)
Pilt 2 Maris Mägi Hollandis toimunud kergejõustikuvõistlustel

4.HÜPPEALAD

Hüppealad jaotuvad neljaks :kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe ja teivashüpe.Viimane neist on üks kõige tehnikatnõudvamaid alasid kergejõustikus.Teivashüppes on mitu etappi :hoojooks, teiba langetamine,rippe hoiak, üle lati saamine, mis nõuab väga head painduvust ja oskust.Võistlejatel on terve võistluse ajal võimalik eksida ehk latti maha ajada kolm korda, peale seda on võistlus läbi.
Kõrgushüppes on Eesti rekordi omanik Marko Turban tulemusega 2.30m, mille ta hüppas 1996. Aastal Rakveres .Marko on sündinud 14.05.1967 Rakveres.“Kõrgushüpe on olnud kaaslaseks mulle kogu elu. Mäletan, et olin 7 aastane, kui hüppasin, peale mitmeid proovimisi, üle 80 cm.“Hiljem läks ta õppima Eesti Spordigümnaasiumisse.Peale seda lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli.“Järgnes sportlase unistuste täitumine - osalesin olümpiamängudel Atlantas(1996). Oli võimas tunne olla suurimal spordivõistlusel, võistelda ühes sektoris maailma parimatega. Kõigil võrdsed võimalused, võidavad tugevamad. 1996. A. olin tulemusega 2.30m maailma edetabelis 16 kohal. 1997 a. suvel osalesin mitmetel rahvusvahelistel võistlustel koos tuntud tegijatega. (Ieg.ee 2013)
Teivashüppe Eesti rekord kuulub Valeri Bukrejevile.Rekord sai hüpatud 3. Juunil 1993. aastal Stuttgartis, tulemusega 5.86m.Valeri ise on sündinud 15. Juunil 1964 Tallinnas.1993. aasta Maailmameistivõislustel sai ta seitsmenda koha.
Kaugushüppe rekord kuulub tuntud Eesti kümnevõistlejale, Erki Noolele.Götzis toimunud kümnevõistlusel hüppas Nool 27.mail 1995. aastal tulemuse 8.10m.
Jaak Uudmäe on juba vanema generatsiooni esindaja, kuid siiski pole suutnud ükski eestlane veel tema kolmikhüppe rekordit purustada.Jaak hüppas 17.35m Moskvas 25.juunil 1980. Aastal toimunud Olümpiamängudel.Ta on sündinud 3. Septembril 1954 Tallinnas. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013)
Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljuštšenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. „Anna Iljuštšenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha.“ (Wikipedia 2013)
Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld , tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013)
Kaire Leibak on parim Eesti naiskolmikhüppaja. Tema isiklik rekord ja ühtlasi Eesti rekord on 2006. aastal Pekingis juunioride maailmameistrivõistlustel hüpatud 14.43m.Tema nimel olev Eesti siserekord on 14.26m.Lisaks sellele on tal kõrgeid saavutusi noorte ja juuniorite meistrivõistlustel.2005. aastal noorte meistrivõistlustel 2.koht.2006.aastal juuniorite meistrivõistlustel 1. koht. (Wikipedia 2013)

5.VÄLJAKUALAD

Väljakualad jaotatakse kuulitõukeks, odaviskeks, ketta - ja vasaraheiteks.Kõik eelnimetatud alad väljaarvatud odavise sooritatakse ringist, odavise äraviskejoone tagant.Kuulitõukes peab kuul olema lõua juures.Odaviske puhul loeb katse ainult sel juhul kui äraviskejoont ei ületata ja oda maandudes puutub esmalt maapinda otsateravik.Lisaks sellele peab kõigis neis alades heidetav või visatav ese maanduma märgitud sektoris, vastasel juhul katse loetakse mittesooritatuks.
Eesti kuulitõuke rekord kuulub Heino Sillale tulemusega 20.53m.Selle ta tõukas Budapestis 11.juunil 1979.aastal.Tema poeg on samuti sportlane – odaviskaja Donald -Aik Sild . (Wikipedia 2013)
Kettaheite rekord kuulub kõigile eestlastele tuntud Gerd Kanterile.4.septembril 2006.aastal Rootsis Helsingborgis heitis Gerd 73.38m, mis siiani kehtiv Eesti rekord ja mida Gerd ei ole suutnud viimaste aastatega ületada kuigi on sinna lähedale heitnud.Ta on näidanud väga häid kohti ka Olümpialmängudel ning maailmameistrivõistlustel.Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008. aastal tuli ta olümpiavõitjaks Pekingis toimunud Olümpiamängudel ning 2012. aastal Londonis lõpetas pronksmedaliga.Gerd on toonud Eestile suurt au ja uhkust ja ta on eeskujuks tulevastele kergejõustiklastele. Tema esimene treener oli  Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini  2006.aastal Uno Ojand. Aastatel 2006 kuni 2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. (Wikipedia 2013)
Kettaheite kõrval on meil teinegi kõva saavutus – kahekordne pronksmedali omanik Jüri Tamm vasaraheites Olümpiamängudel 1980.aastal Moskvas ja 1988.aastal Seoulis.Eesti rekordiks on 84.40m, mille ta heitis 9.septembril 1984.aastal Banska Bystricas.Sündinud 1957. aastal, lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi .Preagu on Jüri selle tulemusega maailma 8. vasaraheitja. (Wikipedia 2013)
Valgas on visatud odaviske rekord 87.83m Andrus Värniku poolt.Kuulsust kogus Värnik Maailmameistrivõistlustel.2003.aastal Pariisis 2.koht ja 2005.aastal Helsingis 1.koht. Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013)

6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD

Keskmaajooksud jagunevad 800m, 1000m, 1500m ja 2000m jooksudeks.Pikamaajooksude distantsid on 3000m, 5000m ja 10000m.
Eesti 800m ja 1000m rekordid on Urmet Uusoru käes.800m rekordi jooksis ta 1999.aastal Helsingis tulemusega 1.45.1000m aga 1998.aastal Floros ajaga 2.20.Tal on ka igaastastel Eesti Meistrivõistlutel üldiselt esikohad alates aastast 1993.
„Tiidrek Nurmele kuulub Eesti rekord 1500 meetri jooksus 3.38,59 (püstitatud 15. augustil 2008.aastal Pekingis olümpiamängudel). Esimest korda parandas ta Eesti rekordit 26. juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966. aastast Mart Vildile kuulunud rekordi. Talle kuulub ka Eesti rekord 2000 m jooksus 5.06,02 (püstitatud 18. juulil 2008.aastal Joensuus kergejõustikusarja Eliittikisat võistlusel).“ (Spordiinfo 2013)
Pikamaajooksu esimese distantsi , 3000m Eesti rekordi omanik on Toomas Turb.Väga vana rekord 1981.aastal joostud Budapestis ajaga 7.48.Ta on saanud 10 000 m jooksus universiaadil kulla (1981), MK-l 6. (1981) ja EM-il 15. koha (1982), NL-i rahvaste spartakiaadil hõbeda (1983). Tulnud 1979–87 kesk- ja pikamaa - ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013)
5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976.aastal Podolskis jooksis ta 5000m ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013)
„Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas.3000m takistusjooksus on Eesti rekord Ilmar Ruusi nimel. 1971 . aastal 31. juunil jooksis ta Moskvas aja 8.29, mis on siiani kehtiv Eesti rekord.“ (Wikipedia 2013)
Naistest on kindlasti märkimisväärne eesti kesk- ja pikamaajooksja Ille Kukk.Tema nimel on rekordid 1500m, 3000m ning 5000m distantsidel.1500m jooksis ta Moskvas 1981.aastal ajaga 4.14.Donetskis 1984.aastal toimunud võistlustel jooksis 3000m ajaga 8.55.Ning viimaks 5000m joostud aeg 15.30 1985.aastal Leningradis. (Wikipedia 2013)

KOKKUVÕTE

Uurimistöö sisaldab olulisemat infot ja fakte kergejõustiku aladest, Eesti tuntumatest kergejõustiklastest, Eesti rekorditest erinevatel aladel.Uurimistöö jaotasin gruppidesse alade kaupa, et oleks mugavam vajalik info ülesse leida.Uurimistöö käigus sain ka uusi teadmisi, mis tulevad mulle kindlasti tulevikus kasuks.Usun, et tõin kõige olulisema välja, mida arvasin õigeks pidavat.Loodan , et see uurimistöö on abiks kiirele lühivaatele Eesti kergejõustiku ajaloost ja aladest.Tänu uurimistööle sain teada ka nende alade Eesti rekordid, mida varem ei teadnud .

SUMMARY

Research work includes the most important information and facts about Estonian athlete results .I divided research work into groups by areas of athletes to find information easily. While I was doing research work, I gained new knowledge , what will be useful in future.I believe i brought out most important information of athlete results of Estonia and their history.I hope this research work helps to find quickly necessary information of what is being looked for. Thanks to the research work I found out these records, that I wasn’t even heard before .

ALLIKALOEND

http://www.annaabi.com/Eesti-kergej%C3%B5ustiku-ajalugu-m6085.html (19.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_V%C3%A4rnik (06.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool (19.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter (06.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Sild (06.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Uudm%C3%A4e (30.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Ta mm (06.04.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik#T.C3.B5kke-_ja_takistusjooksud (01.05.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kümnevõistlus (19.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Marek_Niit (30.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Maris_M%C3%A4g i (30.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Loskutov (01.05.2013)
http://www.ieg.ee/sport/turban2.html (30.03.2013)
http://www.kergejoustik.ee/ruby/index.php/-ajalugu/551-eesti-kergejoustiku-ajaloo-luehiuelevaade.html (19.03.2013)
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Toomas_Turb/?tul=1 & (21.05.2013)
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Urmet_Uusorg/?tul=1 & (21.05.2013)