Silmalihaste treenimine (0)

SILMADE 
TERVISHOID
SILMAD JA  TELEVIISOR

Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja 
inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja 
veresoonkestas.

Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus

Kestev televiisori ees  istumine  tekitab: 

Füüsilist väsimust

Silmade väsimist vilkuvast kujutisest

Televiisori valguse  spekter  ei lange kokku päevavalguse 
spektriga
SILMAD JA TELEVIISOR (2)

Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori 
ekraan , seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 – 2 m. 

Soovitav , et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks 
varjatud  kupliga , et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele 
ega televiisorile.

Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt,  viltu  või lamades.
ARVUTI MÕJU SILMADELE(1)

Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev 
ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise 
iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust.

Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised 
tegurid:

Kiirgused

Kuva  virvendus

Udune pilt

Ekraani ülemäärane heledus

Värvide mittekokkujooks

Sagedane  vaatenurga muutumine

Sobimatud valgustingimused

Tugev kontrastsus  arvuti ekraani ja tööruumi vahel

Kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi  ekraanil

Tööruumi sobimatu sisekujundus
ARVUTI MÕJU SILMADELE(2)

Arvutiga töötades inimene pingutab tugevasti silmi ning sellest tekib 
silmalihaste ülepinge. 

Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel on silmakaebusi 2x 
rohkem.

Kõige  suuremaks  probleemiks on lühinägelikkus.

Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. 
konjuktiviit.

Kaebuseteks on:

Silmade väsimine

Kuivuse või võõrkeha tunne silmas

Peavalu
ARVUTI MÕJU SILMADELE(3)

Arvuti ekraani vaatavd inimesed üskisilmi ja silmade pilgutamine kipub 
ununema. 

Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. 

Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm. 

Parem oleks kui ekraan asuks silmadest kaugemal. Mida lähemal ekraan on, 
seda rohkem tema vaatamine koormab silmi. 

Soovitatakse, et tähed arvuti ekraanil oleksid 5 mm kõrgused.

Pidevat tööd arvutiga ei tohiks päevas olla üle 3 tunni.  Võimaluse korral 
tuleks teha lühikesi pause ja lõdvestus harjutusi. 
SILMALIHASTE  TREENIMINE
Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha  
peaaegu igal ajal ja igal pool. Vali harjutuste 
juurest need, mis sulle sobivad. Harjutamise ajal 
võta  prillid  eest (juhul kui need üldse on). Kui 
silmad ja pea hakkavad valutama, siis tea, et oled 
üle pingutanud. Võta  hoog  maha ja luba endale 
puhkust. Antud harjutused suurendavad toitainete 
juurdepääsu silma ümbritsevatesse kudedesse ja 
treenivad välimisi silmalihaseid.
SILMALIHASTE TREENIMINE
Kuus lihast, mis kontrollivad silmamuna 
liikumist, on järgmised:
  külgmine  sirglihas  – liigutab silma väljapoole, 
ninast  eemale
  keskmine sirglihas – liigutab silma sissepoole, 
nina suunas
 ülemine sirglihas – liigutab silma ülespoole
SILMALIHASTE TREENIMINE
 alumine sirglihas – liigutab silma allapoole
 ülemine põikilihas – keerab silmamuna 
ülemist osa nina poole
 alumine põikilihas – keerab silmamuna 
ülemist osa ninast eemale
SILMADE VÕIMLEMINE
 Hoia pea liikumatult 
ja suuna pilk 
otsevaatest 
maximaalselt üles ja 
alla. Esialgu tee 3 
kordust, kui oled juba 
rohkem harjutanud, 
võid teha kuni 10 
kordust.
SILMADE VÕIMLEMINE
 Seejärel lõdvesta 
silmad. Tee sama 
vasakule ja 
paremale ning 
seejärel ka 
diagonaalides.
Kella keeramine
 Vaata kauguses 
asuvat objekti,ning 
kujuta ette, et 
vaatad hiiglaslikku 
kella, keskpunktiks 
sinu poolt vaadetav 
objekt. Hoia pea 
otse.
KELLA KEERAMINE
Ürita vaadata nii kaugele kui võimalik kella 9 
suunas. Hoia paar sekundit silmi selles 
asendis, vältides millelegi konkreetsele 
vaatamist.  Seejärel vaata uuesti kaugel 
asuvat objekti. Edasi korda kõiki kellasuundi, 
kuni kellaring saab täis. Tee harjutusi 
aeglaselt.
SILMARINGID
 Soorita aeglaselt 
silmadega  ringe , 
algul ühes, siis 
teises suunas. Silmi 
ei tohi liigselt 
pingutada. Olulisem 
on püüelda silmade 
sujuvama liikumise 
poole, mitte 
lihasmassi 
kasvatamisele.
PILGU KOONDAMINE 
NINAOSALE
Hinga aeglaselt ja sügavalt. Sissehingamise  
ajal vaata mõlema silmaga ninaotsa. Peaksid 
nägema mõlema ninakülge korraga. 
Väljahingamisel vaata kauguses olevat 
objekti ja puhu aeglaselt kopsudest kogu õhk 
välja. Korda rahuliku  tempos : 
sissehingamine-ninaosa 
vaatamine