Kõrgushüpe (1)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
KÕRGUSHÜPE
Põltsamaa 2009
Kõrgushüpe
Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895 . aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal.
Võistluskorraldus
Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt.
Stiilimuutused
Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile.
Varustus
Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid ). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga.
Latt : Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust.
Postid : Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus.
Maandumismatt: Vahtkummist madrats.
Start
Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12m.
Hoojooks
sportlane teeb umbes 7 pikka sammu, mille käigus saavutab kiiruse 8 m/sek. Järgmise 3-5 sammuga peab ta tasakaalustama kurvis tsentrifugaaljõu, et mitte kiirust kaotada. Ta hakkab sammude tihedust kasvatama.
Hoojooksu ja äratõuke ühendamine
Eelviimasel sammul on välimine jalg kõverdatud ja teine jalg, millelt tehakse äratõuge, on sirge.
Äratõuge
Sportlane tõukab end äratõukejalalt tugevalt üles. See võimaldab tal valmistuda pöördeks, mille ta sooritab jalgade, puusade ja õlgadega.
Hüpe
Äratõuke jätk. Sportlane lõdvestab oma keha, et keskenduda asendile, ja jätkab pööramist, tõstes vaba jala äratõukejala kõrvale, et valmistuda horisontaalse asendi võtmiseks, selg lati poole.
Kaar
Viies õlad taha ja tuues kannad puusade alla, kaardub sportlase keha nii, et puusad kerkivad üle lati. Sportlase raskuskese võib samal ajal olla allpool latti.
Maandumine
Kui puusad on üle lati, painutab sportlane tugevalt puusi, mis tõstab rinna ja jalad kiiresti. Moodustades kehaga sellise nurga, väldib ta latipuuded ning valmistub maandumiseks õlgadele.
Olümpiamängude medalivõitjad
Mehed:
1952. aastal: I koht - Buddy Davis 2.04
II koht - Ken Wiesner 2.01
III koht - José Telles da Conceição 1.98
1956. aastal: I koht - Charley Dumas 2.12
II koht - Chilla Porter 2.10
III koht - Igor Kaškarov 2.08
1960. aastal: I koht - Robert Šavlakadze 2.16
II koht - Valeri Brumel 2.16
III koht - John Thomas 2.14
1964. aastal: I koht - Valeri Brumel 2.18
II koht - John Thomas 2.18
III koht - John Rambo 2.16
1968. aastal: I koht - Dick Fosbury 2.24
II koht - Ed Caruthers 2.22
III koht - Valentin Gavrilov 2.20
1972. aastal: I koht - Jüri Tarmak 2.23
II koht - Stefan Junge 2.21; Dwight Stones 2.21
1976. aastal: I koht - Jacek Wszola 2.25
II koht - Greg Joy 2.23
III koht - Dwight Stones 2.21
1980. aastal: I koht - Gerd Wessig 2.36 MR
II koht - Jacek Wszola 2.31
III koht - Jörg Freimuth 2.31
1984. aastal: I koht - Dietmar Mögenburg 2.35
II koht - Patrik Sjöberg 2.33
III koht - Zhu Jianhua 2.31
1988. aastal: I koht - Gennadi Avdejenko 2.38
II koht - Hollis Conway 2.36
III koht - Rudolf Povarnitsõn 2.36; Patrik Sjöberg 2.36
1992. aastal: I koht - Javier Sotomayor 2.34
II koht - Patrik Sjöberg 2.34
III koht - Tim Forsyth 2.34; Hollis Conway 2.34; Artur Partyka 2.34
1996. aastal: I koht - Charles Austin 2.39
II koht - Artur Partyka 2.37
III koht - Steve Smith 2.35
2000. aastal: I koht - Sergei Kljugin 2.35
II koht - Javier Sotomayor 2.32
III koht - Abderahmane Hammad 2.32
2004. aastal: I koht - Stefan Holm 2.36
II koht - Matt Hemingway 2.34
III koht - Jaroslav Baba 2.34
2008. aastal: I koht - Andrei Silnov 2.36
II koht - Germaine Mason 2.34
III koht - Jaroslav Rõbakov 2.34
Naised:
1952. aastal: I koht - Esther Brand 1.67
II koht - Sheila Lerwill 1.65
III koht - Aleksandra Šudina 1.63
1956. aastal: I koht - Mildred McDaniel 1.76 MR
II koht - Thelma Hopkins 1.67; Maria Pissarjeva 1.67
1960. aastal: I koht - Iolanda Balas 1.85
II koht - Jaroslawa Józwiakowska 1.71; Dorothy Shirley 1.71
1964. aastal: I koht - Iolanda Balas 1.90
II koht - Michele Brown 1.80
III koht - Taisija Šentšik 1.78
1968. aastal: I koht - Miloslava Hubnerová 1.82
II koht - Antonina Okorokova 1.80
III koht - Valentina Kozõr 1.80
1972. aastal: I koht - Ulrike Meyfarth 1.92 MR
II koht - Jordanka Blagojeva 1.88
III koht - Ilona Gusenbauer 1.88
1976. aastal: i koht - Rosi Ackermann 1.93
II koht - Sara Simeoni 1.91
III koht - Jordanka Blagojeva 1.91
1980. aastal: I koht - Sara Simeoni 1.97
II koht - Urszula Kielan 1.94
III koht - Jutta Kirst 1.94
1984. aastal: I koht - Ulrike Meyfarth 2.02
II koht - Sara Simeoni 2.00
III koht - Joni Huntley 1.97
1988. aastal: I koht - Louise Ritter 2.03
II koht - Stefka Kostadinova 2.01
III koht - Tamara Bõkova 1.99
1992. aastal: I koht - Heike Henkel 2.02
II koht - Galina Astafei 2.00
III koht - Ioamnet Quintero 1.97
1996. aastal: I koht - Stefka Kostadinova 2.05
II koht - Niki Bakogianni 2.03
III koht - Inga Babakova 2.01
2000. aastal: I koht - Jelena Jelesina 2.01
II koht - Hestrie Cloete 2.01
III koht - Kajsa Bergqvist 1.99; Oana Manuela Pantelimon 1.99
2004. aastal: I koht - Jelena Slessarenko 2.06
II koht - Hestrie Cloete 2.02
III koht - Viktorija Stjopina 2.02
2008. aastal: I koht - Tia Hellebaut 2.05
II koht - Blanka Vlašić 2.05
III koht - Anna Tšitšerova 2.03
Jüri Tarmak
Sündinud 21. juulil 1946. aastal.
Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas  Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet.
Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks.
Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks  Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet  Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks.
Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. 
Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. 
Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18-ga viies, anti talle olümpiapilet. Seejärel alistas Tarmak Oslos Bisleti staadionil USA olümpiakolmiku, ületades 2.21. Kergejõustikuajakirja Track and Field News peatoimetaja Bert Nelson ennustas 26 - aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda. Kulda pakkus eestlasele ka tšehhide maailmakuulus kergejõustikuspets Jan Popper . Müncheni olümpiaheitlusse läks Tarmak kindla favoriidina ja rasketes ilmaoludes suutis seda koormat suurepäraselt kanda. 2.23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu.
Kasutatud materjal
- Kirjastus TEA „Kergejõustik 100“
- http://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgushüpe
- http://www.omkuld.ee/tarmak.ht m