Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism
seninägematus sõjas ,,mis lõpetab kõik sõjad". Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine 1879. Liidulepingu sõlmimine Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühineb Itaalia. KOLMIKLIIT 1893. Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping, mis kohustab üksteist kallaletungi korral teineteisele appi minema 1902. Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa vahel 1904. Prantsusmaa ja Inglismaa leping. ANTANT 1907. Inglismaa ja Venemaa sõprusleping. Aasia mõjusfäärideks jagamine Riikidele andis sõjaka meeleolu sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Võeti kasutusele raudteed, moodsad sidevahendid, miinipildujad, kaevikud. Kuigi oli teada, et ratsavägi enam suurem asi pole, arendati seda ikka, lootes et eelseisev sõda tuleb kiire ja lõpeb ühe otsustava lahinguga. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kandvaks jõuks oli Saksamaa
revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907) USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni 4. Esimene maailmasõda : aug 1914 11.11.1918 Põhjused: vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumise
Prantsusmaa vastu. · Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. · 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. · Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. · ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.
Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos
Linnades tekkis uus juurtetu massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Tööpäeva pikkus oli 10 – 12 hnädalas töötati 6-7 päeva. Siiski oli linaas elu kergem kui maal linnades hakati piirama tööpäeva pikkust ja laste tööd. Vaesus ja tagakiusamise tõttu läksid osad inimesed euroopast usase ja kanadasseasde Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8. antisemitism 9. šovinism Eesti 20 saj alguses 1. 20 saj alguses kasvas eestlaste haritlaskond ja keskklass 2. üha rohkem oli tööstustöölisi 3. suurenes eestlaste majanduslik jõukus 4. paranes eestlaste haridus ja kultuuri tase 5. tartu kõrvale tõusis eestluse teise keskusena tallinn
Itaalia oli end sidunud Saksamaa ja Austria-Ungari kaitseks Prantsusmaa vastu. Soovis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Küreneika. Kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. 10. Milles avaldusid Türgi imperialistlikud huvid? Mis sidus teda Saksamaa ja Austria Ungariga? - Tahtis saada ülemvõimu Balkanil. Türgi lootis neilt toetust saada Venemaa ja Itaalia surve vastu. 11. Millal, miks (näited selle moodustanud riikide huvide kohta) ja kelle poolt moodustati Antant? - Antant: *Venemaa *Prantsusmaa *Inglismaa *1894 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
16 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid