1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata.
· 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e
Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust
Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust
Järk-järgult tõmmati ühendriigid euroopa sündmuste keerisesse; Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Suurriikide blokkid viisid maailma mitu korda sõja lävele; kriisid näitasid kui lihtne on maailma sõja lävele viia; Serbia agressiivne poliitika; Vene-Serbia ambitisoonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid; Türgi jätkuv nõrgenemine; Esimese maailmasõja põhjused ja algus Maailmasõja põhjused Peamiseks põhjuseks oli 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Fra. ja Ingl. Ning teisel poole Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositisooni Euroopas;Balkanil põrkusid A-U ja Rus. Taotlused; Sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: · Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse
(Saksamaa , Austria-Ungari , Türgi ja Bulgaaria 1915). Sõjategevuse tagajärjel muutuvad Euroopa riikide piirid tunduvalt, purunes neli suurt dünastiat ja nendega seotud impeeriumi. 1. VENEMAA Romanovite dünastia 2. Türgi OSMANite dünastia 3. AUSTRIA-UNGARI HABSBURGID 4. SAKSAMAA- HOHENZOLLERNID I Ms osales esimest korda suurel hulgal sõdureid. Esimeses maailmasõjas langes 9miljonit inimest ja toimusid esimesed 20.saj tsiviilisikute massimõrvad. Kasutati esimest korda keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt. Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel. Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda. Esimese maailmasõja põhjused: 1. Sisepoliitilised põhjused- 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus. 1
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koossei
ning tugevdas äärmuslikke liikumisi. 12)Soome ja Baltimaad kuni aastani 1918 Soome-Soome oli Venemaa kõige arenenum osa. Kui Venemaa hakkas Soome autonoomiat lõhestama, üritasid vana-soomlased Venemaad rahustada, kuid noor- soomlased hakkasid organiseerima vastupanu. Soome saadeti kindralkuberner Nikolai Bobrikov, kes tapeti Eugen Schaumani poolt. Noorema põlvkonna seas levis arvamus et Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks. 19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja Postimeest.K.Päts avaldas ajakirja Teataja. Eesti jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõttena sai mõjuvõimu Eestis ja Lätis sotsiaaldemokraatia
Kõik kommentaarid