1900 Suveolümpia (0)

Koostanud : Kadri laur

Pärnu Raeküla Gümnaasium

12 B klass.

Ajaloo referaat

1900. aasta

Suveolümpiamängud

Pariisis

Sissejuhatus
Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski -Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan ", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus ; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.
Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toimus Pariisis maailmanäitus ja sellega kaasnes väga palju erinevaid üritusi ja juhtumisi. Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI), õnnistati sisse Pariisi metroo, Pariisis kinnitati RHK-1 ja avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas uskumatuna näiv arv 50 860 801 inimest! Ning nende saavutuste ja suuresti ka maailmanäituse suure surve tõttu Prantsusmaale otsustasin valida referaadi teemaks just nimelt teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis.
1900. aasta suveolümpiamängud (ametlikult II olümpiaadi mängud) olid teised kaasaegsed olümpiamängud.Need leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. Mängud toimusid 1900. aasta maailmanäituse raames.
Hoolimata Kreeka püüetest jätta mängud oma maale, otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1897 pidada neid igal aastal ise kohas ja 1900. aastal Pariisis. Kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant Ateena mänge, kuid esimene katse 1906. aastal kukkus läbi.
Ametlikku avamis- ega lõpetamistseremooniat ei toimunud. Neil mängudel kasutati esimest korda olümpiamängude motot Citius, altius, fortius(Ladinakeelne "Citius, altius, fortius" tähendab eesti keeles 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.)Kaasaegsete olümpiamängudel on lisaks antiiksele hüüdlausele kasutusel ka iga korraldajamaa oma üleskutse, mille ROK oli heaks kiitnud 1897. Muide 2008 Pekingis toimuvate olümpiamängude ametlik deviis on "Üks maailm, üks unistus ".
Pariisis on kaasaegsed suveolümpiamängud toimunud kahel korral:

• II olümpiaadi mängud 1900. aastal
  
• VIII olümpiaadi mängud 1924. aastal
  

Nüüdisaegsetest olümpiamängudest

Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.

Mängude läbiviimine

Paljud Prantsuse spordiametnikud ei sallinud Pierre de Coubertini ( Parun Pierre de Coubertin oli prantsuse pedagoog ja ajaloolane , kuid teda tuntakse eelkõige kaasaegsete olümpiamängude isana, algatajana.) tema rahvusvahelise vaatekoha pärast, sest nad nägid selles soovi importida Inglismaa pedagoogilisi ideid. Seetõttu oleksid 1900. aasta mängud peaaegu ära jäänud ning nad olid halvasti korraldatud.
Asi hakkas liikuma alles siis, kui Coubertin lahkus Prantsuse Spordiseltside Liidust (USFSA). Siis otsustas liit korraldada olümpiamängud osana maailmanäitusest, mis Pariisis samal aastal aset leidis, ning mängud võistlesid külastajate pärast muu ekspositsiooniga, jäädes peaaegu märkamatuks. Näiteks vehklemisvõistlused korraldati omamoodi kõrvaletendusena näituse terariistade sektsioonis .
Näituse korraldajad hajutasid võistlused viiele kuule ning jätsid varju asjaolu, et tegemist on olümpiamängude osadega (peale olümpiamängude korraldati näituse raames muidki spordivõistlusi), nii et paljud võistlejad ei saanudki kunagi teada, et nad osalesid olümpiamängudel, teised aga arvasid, et käisid olümpiamängudel,
kuigi see tegelikult nii ei olnud. Näiteks Margaret Abbott (USA) võttis nalja pärast osa üheksa auguga golfiturniirist ja võitis selle, ja suri 1955, saamata teada, et ta on olümpiavõitja.
Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos, ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks.

Võistluspaigad

Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi -, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil.
Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad , vasarad ja kettad visati puudesse.
Ujumine , vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is.
Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries ´s.
Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal.
Mitteametlikud spordialad
Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks:

• Õngepüük
  
• Õhupalli sõit
  
• Kahurist laskmine
  
• Tule tõrjumine
  
• Lohe lennutamine
  
• Elu päästmine
  
• Võidusõit
  
• Mootorrattasõit
  
• Tuvide võidulend
  
• Veemotosport
  

Võistlused spordialade kaupa

• Golf
  
• Jalgpall
  
• Jalgrattasport
  
• Kergejõustik
  
• Kriket
  
• Kroket
  
• Köievedu
  
• Laskmine
  
• Peloota
  
• Polo
  
• Purjetamine
  
• Ragbi
  
• Ratsutamine
  
• Sõudmine
  
• Ujumine
  
• Tennis
  
• Veepall
  
• Vehklemine
  
• Vibulaskmine
  
• Võimlemine
  

Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased.
Kriket on ainult 1900 aasta olümpiamängude kavas olnud. Olümpial peetud matsh kestis vaid kaks päeva ning praegune Olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani.
Uusaja olümpiamängudel oli ratsutamine esmakordselt kavas just 1900 Pariisis. Kaval oli takistusssõit, kõrgus- ja kaugushüpe. Kahjuks on meie päevini säilinud ainult osalised andmed tagajärgedest. Poloturniiri kolme osavõtjamaa vahel peetakse mitteametlikuks. Rootslased olid need, kes V olümpiamängudel 1912. aastal Stockholmis võtsid ratsaspordi kavva tema nn. Klassikalisel kujul: ratsasõidu kõrgem kool (koolisõit), kolmevõistlus ja takistussõit.
Juhtumised
Maratonirada muudeti viimasel minutil. Võistlust juhtinud ameeriklane sai autolt löögi.
Üks ragbi matš Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läks nii ägedaks, et politsei pidi sekkuma.
Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja jäetud maadlus ja tõstmine ning võimlemises oli ainult üldvõistlus ilma eraldi aladeta. 1900. aasta Pariisi mängud tõid ränga pettumuse.

Mängudest osavõtt

Pariisi olümpiast võttis (ROK-i andmetel (andmeid on mitu korda korrigeeritud) osa 26 rahvuskoondist ja 1225 ( 1206 meest ja 22 naist) sportlast. Toimus 95 võistlust 20 spordialal. Võrreldes esimeste, (1896. aasta suveolümpiamängudega oli osalevaid riike poole rohkem ja sportlasi neli korda rohkem ning ka tulemused olid paremad.
Esimest korda võtsid mängudest osa ka naised (tennises toimusid võistlused naisüksikmängus ja segapaarismängus, golfis toimusid eraldi võistlused naistele, kroketis võistlesid mehed ja naised koos. Esimene naisolümpiavõitja oli Charlotte Cooper ( tennise naisüksik- ja segapaarismängus). Esimesed naisvõistlejad olid proua Brohy ja preili Ohnier Prantsusmaalt kroketis. Ka purjetamisest võttis osa naisvõistleja krahvinna Helen de Pourtales, kes tuli qveitsi võistkonna koosseisus 1,0–2,0 tonni klassis olümpiavõitjaks. Naiste osavõtt oli vastuolus Pierre de Coubertini veendumustega.
Tennises, jalgpallis, polos, sõudmises ja köieveos võistlesid eri riikide sportlased ühes meeskonnas.
Kõik kergejõustiku olümpiarekordid purustati. 23 kergejõustikualast võitsid ameeriklased 17.
Alvin Kraenzlein võitis kolme päeva sees 60 meetri jooksu, 110 ja 200 meetri tõkkejooksu ja kaugushüppe. Neli kuldmedalit kergejõustikus on seni ületamatu saavutus. Tema konkurent Meyer Prinstein, kes pühapäeval toimunud finaalvõistlusest loobus, pidas temaga pärast võistlust maha rusikavõitluse.
(Ka paljud teised USA sportlased keeldusid pühapäeval võistlemast, sealhulgas mõlemad 1500 meetri jooksus osalejad ja ratsutamise (Prix des Nations) võistkond.) Järgmisel päeval võitis Prinstein kolmikhüppe, edestades poole meetriga 1904. aasta suveolümpiamängudel olümpiamängude ajaloo esimese kuldmedali saanud James Connollyt.
Konrad Stäheli (Šveits võitis laskmises 3 esimest kohta ja 1 kolmanda koha. Ray Ewry (USA), kes lapsepõlves oli põdenud lastehalvatust, võitis 16. juulil kergejõustikus 3 esimest kohta ( hoota kõrgushüpe, hoota kaugushüpe ja hoota kolmikhüpe.) Taastumisharjutused olid tema jalad tugevaks teinud. Temast sai hiljem 8-kordne olümpiavõitja. Irving Baxter USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (kõrgushüpe ja teivashüpe) ja 3 teist kohta. Walter Tewksbury USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (200 meetri jooks ja 400 meetri tõkkejooks), 2 teist kohta ja 1 kolmanda koha.
John Flanagan (USA) saavutas esimese oma kolmest vasaraheite olümpiavõidust. USA võitis 23 kergejõustikualast 23.

Autasud

Kuldmedaleid ei antud. Esimese koha eest sai hõbemedali ja teise koha eest pronksmedali. Teistel andmetel ei antud üldse medaleid, vaid mälestusesemeid (vaagnaid, vihmavarje, mappe), mida enamasti keelduti vastu võtmast.
Lõppsõna
1900 aasta olümpiamängud Pariisis olid suuresti läbikukkumise märgi all loodud ja kui ei nähtud vaeva korraldamisega siis ei olnudki võimalik ,et nendest olümpiamängudest midagi välja oleks võinud tulla. Väga palju oli keeldumisi võistlemisest ja ära ütlemisi erinevatel aladel ,mis tegid võistlused väga ebavõrdseteks, ka nendes oludes ja nende võimalustega,mis sportlastele seal vähegi antud olid. Kuid õnneks ei jäätud siiki neid olümpiamänge vaatamata igasugustele raskustele ära nagu väga mitmed järgnevad olümpiamängud on pidanud ära jääma sõdade tõttu. Kuid nagu eespoolgi mainitud oli , said mõned olümpiavõitjad oma võidust teada alles hiljem või järgmistel olümpiamängudel. Mõned omavahel võistlenud sportlased said oma medalid kätte alles
1912. aasta suveolümpiamängude ajal.

• sinine = maad mis võtsid osa olümpiamängudest esimest korda
  
• roheline = maad mis osalesid mitmendat korda olümpiamängudel.
  
• Kollane ruut on korraldajamaa (Pariis).
  

Pos
Riik
Kuld
Hõbe
Pronks
Kokku
1
Prantsusmaa
25 või 26
36 või 39
31 või 30
92 või 95
2
USA
20
14 või 17
15 või 16
49 või 53
3
Suurbritannia
16 või 18
6 või 8
9 või 12
31 või 38
4
Šveits
6
1
1
8
5
Belgia
5
5
5
15
6
Segavõistkond (ZZX)
4
3
3
10
7
Saksamaa
3
2
2
7
8
Itaalia
2
1
0
3
9
Austraalia
2
0
3
5
10
Taani
1
3
2
6
11
Ungari
1
3
2
6
12
Kuuba
1
1
0
2
13
Austria
0
3
3
6
14
Norra
0
2
3
5
15
India
0
2
0
2
16
Holland
0
1
3
4
17
Tšehhi (Böömimaa)
0
1
1
2
18
Rootsi
0
0
1
1
 
 
86
84
84
254
Vincennesi velodroom
Pierre de Coubertin
Ujumine Seine jõel.
Kasutatud materjalid:

• http://et.wikipedia.org/wiki/1900._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Citius%2C_altius%2C_fortius
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_de_Coubertin
  
• http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,28880;sectionId,130
  
• http://www.cricket.ee/est/home/rules
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/1900_Summer_Olympics
  

(Külastasin: 18.11.07.)