Alo Mattiisen (2)

Saku Gümnaasium
Alo Mattiisen
Referaat
Koostaja : Cätly Talivere
Juhendaja : Anne Saame
2009
Sisukord
*Sissejuhatus
*Elulugu
*Õpingud
*Isiklik elu
*Loomeperiood
*Looming
*Laulud
*Filmimuusika
*Teatrimuusika
*Instrumentaalteosed ja suurvormid
*Telefilmide ja telelavastuste muusika
* Tunnustused
*Kokkuvõte
*Kasutatud kirjandus
*Pilt
Sissejuhatus
Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja , Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid.
Elulugu
Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond , kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis . Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette . Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.
Õpingud
Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment . Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.
Pärast I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud , reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare . Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele . Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks.
Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel.
Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate . Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles ". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale . Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem .

Isiklik elu

Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp, kes on lõpetanud TRK lavakunstikateedri XI lennu aastal 1984 ja töötab praegu psühholoogilise nõustajana. (Hiljem elas ta küll koos Katri Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos 6 aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis 9 aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.

Loomeperiood

Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai.
1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.
1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.

Looming

Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.

Laulud

Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"

• "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul , Hardi Volmer , Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia .
  
• Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:
  

" Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment)

"Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)

"Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)

"Isamaa ilu hoieldes " 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)

"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)

• Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross , esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud.
  

Filmimuusika

Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika:

• Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba"
  
• Film "Semm"
  
• Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm
  
• Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum"
  

Teatrimuusika

Kuulsamad lavateosed , millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud:

• "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal . Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas.
  
• risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa , Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium , sisult absurdne anekdoot.
  
• ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa . Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD '95 festivalil 25.–27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas , dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari . Saatemuusika - NYYD Ensemble.
  
• "Väike merineitsi ", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja.
  

Instrumentaalteosed ja suurvormid

Tuntuim teos " Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis , stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad:

• Argipäev
  
• Psühhokraatia Attaca
  
• Võib olla
  

Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen - klahvpillid, Riho Sibul - kitarr , Peeter Määrits – heli.
Telefilmide ja telelavastuste muusika
Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika oma loomingu hilisajal, on dokumentaalfilm "Supper-COMADOS" 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a.

Tunnustused

• 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia
  
• 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  

Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis .

Kokkuvõte
Alo Mattiisen oli oma elu ajal ja on siiani väga tunnustatud muusik. Ta on jätnud Eesti muusikaellu kustumatu jälje ning loonud mitmeid väga kauneid meloodiaid ja laule. Mina arvan, et ta on üks parimaid muusikuid Eesti muusikaelus.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen#Elulugu

Pilt
Alo Mattiisen