Turism (0)

Turism  maailmas
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Koostaja: Ülle 
Avaldatud Creative Commons litsensiL
 „ ii
A b
u e
tori r
le viitamine+ jagamine 
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee
Terry Sohl , U.S. Geological  Survey   
http://gallery.usgs.gov/photos/12_01_2011_bfv2YmkXXS_12_01_2011_0
Turistide arv kasvab väga 
kiiresti
•
Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult  laienenud  ning muutunud 
ülemaailmseks tööstuseks. 
•
Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, 
millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad.
mlr
Lähis-
Ida
ml
Aafrika
n
Aasia
Ameeri
ka
ml
Euroop
a
n
 Kuidas on muutunud turistide arv maailma 
http
r ://m
egikt. unwto
ooni .or
deg/si
s?tes/all/files/docpdf/unwtohighlights11enhr_1.pdf
Miks turistide arv nii kiiresti 
kasvab?
• Inimeste sissetulekud on kasvanud, järjest rohkem saab kulutada 
puhkusele ja meelelahutusele. 
• Rohkem on vaba aega, mida püütakse mitmekülgselt ja huvitavalt 
sisustada. 
• Transpordi, eelkõige lennutranspordi areng võimaldab kiiresti ja 
mugavalt  sihtkohta  jõuda. Üha enam reisitakse isikliku või renditud 
autoga .
• Reisiettevõtted pakuvad järjest täiuslikumaid ja eri huvigruppidele 
suunatud reisipakette. 
• Internetipõhised turismi- ja reisiteenuste broneerimisesüsteemid 
toovad reisivõimalused otse koju kätte. 
• Kõik see on muutnud reisimise ja puhkuse veetmise mugavaks ja 
suhteliselt odavaks ning teatud mõttes ihaldatud elustiiliks.
http://arabaquarius.blogspot.com/2008/06/world-tourism-logos -
brands.html
Miks reisitakse ja millega 
reisitakse?
Reisi eesmärgid
Reisi sõiduvahendid
tervis, 
religioon  
lennukid  
puhkus
27%
51%
bussid , 
51%
autod 
äri ja 
41%
ametireisid 
15%
muu  7%
laevad 6%
rongid 2%
Peamised turismimaad
Vastuvõetud turiste 
Turismist saadav tulu 
(miljonites)
(miljardites)
1. Prantsusmaa
76,8
1. USA    103,5
2. USA 59,7
2.  Hispaania       52,7
3. Hiina
55,7
3. Prantsusmaa
     46,3
4. Hispaania 52,7
4. Hiina
     45,8
5. Itaalia
43,6
5. Itaalia
     38,8
6. ÜK 28,1
6. Saksamaa      34,7
7. Türgi
27,0
7. ÜK      30,4
8. Saksamaa 26,9
8.  Austraalia       30,1
9.  Malaisia
24,6
9. Hong  Kong  (Hiina)23,0
10.  Mehhiko  22,4
10.Türgi 
     20,8
Turistide arv ja tulu turismist
Prantsusmaad külastab küll kõige enam turiste, kuid tulu turismist 
on suurim USA-s.
Iga  külastus  on erineva eesmärgiga, pikkusega, kulukusega, hinnad 
on riigiti erinevad.
Prantsusmaad külastatakse küllaltki lühiajaliselt, USA-s ollakse 
pikemalt. 
2009.
a. 
 Analüüsige turistide arvu ja turismist teenitud 
tulu erinevusi toodud riikides.
Turism Euroopas
• Turism on Euroopa Liidu liikmesriikides üks tugevamaid 
majandusharusid. 
• Turismi alal tegutseb kokku ligikaudu 2 miljonit ettevõtet 
(enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), mis 
annavad kuni 12% rahvuslikust kogutoodangust (kas otseselt 
või  kaudselt ), 6% tööhõivest (otseselt) ja 30% 
väliskaubandusest.
•  Prognooside kohaselt kasvavad kõik need arvud tulevikus 
veelgi, sedamööda
kuidas kasvab  nõudlus  turismiteenuste järele. 
Turism on seotud paljude 
majandustegevustega
•  Turismimajandus  on tihedalt seotud paljude 
majandusharudega nagu :
– transport, 
– majutus, 
–  toitlustus , 
– meedia, 
transpordifirmad
– meelelahutustööstus jms. 
• Peale otseste tulude on turism riigi majandusele
tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude
seisukohalt.  
hotellid
restoranid , kohvikud, 
baarid
Turism on tundlik 
majandusharu
• Turism on äärmiselt tundlik sihtkoha majandus- ja poliitiliste 
sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 
•  Orkaan , maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või  terroriakt  
võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada.
• Intensiivne turism on omakorda kaasa toonud koormuse kasvu 
keskkonnale ja nii mõnigi turismipiirkond on seetõttu oma 
tähtsuse turismiturul kaotanud. 
11.september, 
2004. a. tsunami Kagu-
2001
Aasias
 Kuidas mõjutasid fotodel kujutatud sündmused 
rahvusvahelist turismi?
http://myownwords90.blogspot.com/2011/09/september-11
-2011.html
http://farasfragment.blogspot.com/2010/05/tsunami-2004 .
html
Rahutused  vähendasid Egiptuses 
turistide arvu
• Egiptuse statistikaameti teatel vähenes 2011. aasta esimeses  kvartalis  
turistide arv eelmise aastaga võrreldes 46 % protsendipunkti võrra.
• Languse põhjuseks olid endise presidendi Hosni Mubaraki vastu 
puhkenud rahutused.
• 25. jaanuaril 2011 puhkenud  mässud  sundisid saatkondi reisihoiatusi 
välja andma ja paljud turismigrupid tühistasid oma plaanitud  reisid , 
põhjustades Egiptuses oluliseks sissetulekuallikaks  olevas  
turismitööstuses kriisi.
 Millised hiljutised poliitilised sündmused on 
rahvusvahelist turismi mõjutanud?
http://tallskinnykiwi.typepad.com/tallskinnykiwi/2011/11/enjoying-e
gypt.html
http://www.muslimstoday.info/content/news/egypt-s-islamists-offer-h
alal- tourism
Turismi liigid
Turismi saab väga erinevalt liigitada - näiteks eesmärgi, 
liikumisvahendi, kestuse, toimumiskoha jm järgi. Sõltuvalt 
eesmärgist võib välja tuua järgmised turismi liigid: 
Hawaii
Puhketurism (sea, sun,  sand ) – 
päevitamine,  ujumine , snorgeldamine 
jmt.
Turistide lemmikrannad:  Dubai , 
Korsika,  Küpros , Sharm el  Sheik , 
Malta,  Kanaarid , Bhuket,  Bali  saar, 
Hawaii, Miami, Acapulco, Bahama, 
Jamaica  jt.
Kultuuriturism. Maailma 
kultuuripärandi objektidega 
tutvumine. Näiteks Giza  püramiidid , 
Akropol, Taj  Mahal , Machu Piccu, 
Suur Hiina müür jm.  Loodusobjektid  
on näiteks  Uluru , Hiidlaste tee, Suur 
Vallrahu, Lääne-Norra  fjordid , 
V. 
Serengeti  rahvuspark, jmt.
Rootsmaa
http://www.dksk.org/an-unforgettable-experience-from-hawaiian-tourist-attract
ions.html
Turismi liigid
Meelelahutusturism - teemaparkide 
külastamine. Maailmas on arvukalt teemaparke 
ja kindla suunitlusega turismi-piirkondi, mis 
meelitavad kohale inimesi üle maailma. 
Näiteks  Disney  World  Floridas  ja Eurodisneyland 
Pariisis, Legoland  Taanis , Tropical  Islands  
Saksamaal,  Heureka  Soomes,  Astrid  Lindgreni 
maailm Rootsis, Eestis näiteks Po
Kr k
u u
ii ma
sir a
e ,i V
si e
d m
.  bu
Eri -
ti populaarsed on 
Tembu maa jt. 
reisid Kariibi mere piirkonnas, kus 
nauditakse päikeselist puhkust ja 
peatutakse aeg-ajalt eri saartel. 
Vahemere piirkonnas käiakse rannikul, 
et tutvuda ajalooliste 
vaatamisväärsustega, Läänemerel 
külastatakse pealinnu, ranniku loodust 
imetletakse Norras, Rootsis jne. 
Kruiisiturism  on populaarne ka 
mitmetel suurtel  jõgedel  nagu  Niilus , 
http://www.turizmtatilseyahat.com/en/a-dream-travel-to-disneyland.ht m
Mississippi,  Rein  jt.
http://www.ts.ee/kruiisilaevad
Turismi liigid
Loodusturism. Tutvutakse maailma eri 
piirkondade metsiku loodusega. Kõige 
populaarsemad  on safarid Aafrika 
savannipiirkondades, vihmametsa- 
retked Amazonase ääres või Indoneesias. 
Vaalavaatlused Uus- Meremaal , 
unikaalsete ökosüsteemidega 
tutvumised Madagaskaril või 
Šokiturism . Turistid viiakse piirkondadesse, mis on mingi õnnetuse või 
Galapagosel.  Antarktika  külastamine.
inimtegevuse käigus tõsiselt muutunud või kannatada saanud. Näiteks 
Tšernobõli  TEJ ümbruse külastamine, endiste sõjaväebaaside külastamine, 
näiteks Paldiski jt
Jahiturism. Käiakse eri piirkondades loomi 
küttimas. Eesmärgiks saada jahielamus ja 
kui hästi läheb, siis ka trofee. 
Fototurism. Reisi eesmärgiks on 
pildistamine, heade ja huvitavate  fotode  
tegemine. Tavaliselt on reisil kaasas oma 
ala spetsialist, kes juhendab ja nõustab 
grupi liikmeid. 
http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=521
Turismi liigid
Suurürituste külastamine –  tali - ja 
suveolümpia, maailma meistrivõistlused 
(jalgpall, kergejõustik jm), Cannesi 
filmifestival,  Eurovisioon , jt 
Konverentsiturism. Järjest enam inimesi 
käib tööalastel rahvusvahelistel 
konverentsidel.
Pühapaikade külastamine e 
palverännakud. Islamiusulised 
suunduvad hadži ajal Saudi  Araabia  
linnadesse Mekkasse ja Mediinasse. 
Hinduistid külastavad Indias  Varanasi  
linnas olevat Šiva Vishwanati templit. 
  Budistid  külastavad  Tiibetis  Lhasas 
asuvat dalai-laama elukohta Potala 
paleed. 
 Katoliiklased külastavad  Vatikani  ja 
Roomat. 
http://serturista.com/arabia-saudita/la-meca-destino-exclusivo-para-musulmanes
/  Õigeusklikud käivad usupühade ajal 
kl
h
o
ttp:/ o
/ st
wwwri
.b tae
r s
cel  oja
na-  lik
fe at
.co edr
m/bar a
cealolid
na/ es
199  2-So
ol
l
ym o
pi v
c- e
ga tsi
mes, 
Valamo jne.
Turism Vahemere piirkonnas
• Vahemere piirkond on maailma üks populaarsemaid turismipiirkondi. 
• Vahemeremaid külastavate turistide arv kasvab 2020. aastaks 
praeguselt      220 miljonilt 350 miljonini. 
• 84% turistidest tuleb Euroopast, enamasti Põhjamaadest ja Lääne-
Euroopast. Kõige enam külastab Vahemeremaid Saksamaa, 
Suurbritannia , Prantsusmaa ja Hollandi turiste. 
• Ligi 80% Vahemeremaid külastavatest turistidest valivad oma 
sihtkohaks Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia või Kreeka. 
• Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. 
• Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise 
kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult 
kahjustunud .
Maroko 
Barcelon
Venezia
rand
a
http://www.destination360.com/travel/vacations/best-mediterranean-vacations
http://magazine.voiaganto.it/articolo/visitare-venezia-per-i-disabili/1678/
Benidorm 
Benidorm’i 
1960.aastal
näide 
• 20. sajandi algul oli Hispaania 
idarannikul asuv Benidorm väike 
u 2000 elanikuga rahulik 
kaluriküla.
• 1960. aastate lõpuks kujunes 
Benidormist ja üldse Costa 
Blancast kogu Lõuna-Euroopa 
tähtsaim puhkepiirkond.
Benidorm 1980. 
• Turismi kõrgaastatel 1970. lõpus 
aastal
külastas Benidormi aastas 12 
miljonit turisti.
• Nüüdseks on turistide arv 
langenud 4-5 miljonini.  
Benidor
m
http://www.realbenidorm.net/guide-benidormhistory
2.html
http://www.hotelofworld.com/gran-hotel-bali-benidor
m-spain/
Turismi  ressursid
Turistide arv sõltub sellest, kui atraktiivsed on sihtkoha 
turismiressursid: 
• loodusressursid (kliima, pinnamood, üldse maastikud ja 
ökosüsteemid ); 
• kultuuriressursid (arhitektuuri- ja kultuuripärand, rahvuslik käsitöö 
ja traditsioonid jmt) 
• sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline  kapital , tervishoiu- ja 
turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus 
jne).
Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid 
ressursse:
• majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne) 
• toitlustussektor (kohvikud, restoranid, bistrood jne) 
• reisikorralduse  sektor  ( agentuurid , reisikorraldajad jne) 
•  transpordisektor (lennu- ja laevaühendused, rongi- ja  bussiliiklus  
jne) 
• meelelahutustööstus 
• teabesektor (turismiteabevõrgustik)
• lisateenused, rajatised ja  teenindav   infrastruktuur  
Millega turiste meelitatakse 
Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele 
saavad   Islandit  külastavad turistid kaasa osta 
plekkpurgis pakutavat puhast õhku.
Kaltsunukkude  paraad  Sabile 
külakeses Läti lääneosas sunnib kõiki 
peatuma. 
Gibraltaril on berberiahvid  muutunud 
turistide  lemmikvaatamisväärsuseks. 
Turismiga võivad kaasneda 
positiivsed  keskkonnamõjud
• Turistide huvi võib olla põhjuseks, 
et säilitada looduslikke alasid. 
Loodusturismist  saadakse tulu (nt linnu- 
ja vaalavaatlemine, fotosafarid jne).  
• Turism võib muuta inimeste 
suhtumist  loodusvaradesse. Turiste 
võib  reisimine  harida loodusvarade 
väärtuse ja tähtsuse küsimustes. Turiste 
Fotosafari  Kenyas
võõrustavad kohalikud elanikud võivad 
hakata nägema looduse üha kasvavat 
majanduslikku väärtust. 
• Suuremad turismitulud võivad aidata 
looduskaitset rahastada.
 Mis riikide turistidele 
(soomlastele, sakslastele, 
itaallastele, iirlastele)
võiks rabamatk huvi pakkuda?       
Räätsadega rabamatk 
   
http://ww
Kõrw.s
v p
e lend
ma id
a -ltravel.com/home/pages/view
/20
http://www.korvemaa.ee/uudised/rabamatk-raats
adega
Turismiga võivad kaasneda 
negatiivsed keskkonnamõjud
• Loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine. 
Elupaikade hävimine ja häirimine võib kaasa tuua elustiku 
mitmekesisuse vähenemise. Turism võib võimendada juba 
niigi suurt survet tundlikele loodusressurssidele.
• Looduse  mitmekesisus  väheneb, sest järjest enam 
maad läheb hoonete ja infrastruktuuri alla. Suurema saagi 
nimel loobutakse traditsioonilisest põllumajandusest.
• Ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda 
ning seni rikkumatud  sihtkohad  muutuvad vähem 
atraktiivseks.
• Massiturismiga kaasneb alati suur kogus prügi ja 
suurem reostusoht.
Sissetallatud matkarajast 
võib alguse saada ohtlik 
erosioon 
Eesti turismi  hetkeolukord
• Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii 
nõudlus kui ka pakkumine. 
• Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele. 
Valdavalt külastavad Eestit soomlased,  lätlased , venelased, 
inglased , rootslased jt. 
• Eesti turismimajandus sõltub peamiselt lühiajalisi reise 
tegevatest külastajatest.  
• Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus 
vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus 
madal.
• Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt koondunud Tallinna ja 
mõne teise turismikeskuse ümber. Tallinna ja Pärnu 
majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimise 
koguarvust. 
• Välisreise teevad eestlased peamiselt Soome, Venemaale ja 
Rootsi.
http://www.infosys.ee/et/blog/42-blog/126-turistide-arv-majutusettevotetes-suurenes.ht
ml
http://uudised.err.ee/index.php?06230998
Turism Eestis
Turistide ööbimised 
majutusettevõtetes
väliskülastajad
Eesti elanikud
Viietärni  hotell   Pädaste  mõisas
• Eesti majutusettevõtetes  peatus  2010. aastal 1,56 mln välisturisti ja 838 000 
siseturisti, kokku  2,4 miljonit inimest, mis on 12% rohkem kui aasta varem. 
• Osaliselt selgitab kasvu 2009. aasta madal tase, mil  majanduskriis  pärssis 
reisimisaktiivsust kogu maailmas
http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25595
http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika
Turismi alaseid  linke
World Tourism Organisation (UNWTO) 
Maailma Turismiorganisatsioon. 
http://www.world-tourism.org/
Fakte ja statistikat. 
http://www.unwto.org/facts/menu.html
UNWTO  aastaaruanne
http://dtxtq4w60xqpw.cloudfront.net/sites/all/files/pdf/unwto_baro
m11_october_excerpt.pdf
Maailma turismiaruanne
http://www.world -
tourism.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTOBarom06_1_en.pdf
Säästev turism
http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/tourism/turism/casestudies_c
uronian.html
Õppematerjal
http://www.atmosphere.mpg.de/enid/6fbdad7c793d859a2dc625db
63c065f1,0/Nr_9_July__6_Air_traffic/C__Tourism_5rw.html

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23