Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel (1)

Eesti sportlased Pekingi
olümpiamängudel
Tartu Kivilinna Gümnaasium
10E
Tõnis Petersell



2008/09

Eestlased Pekingi olümpial – medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad

Gerd Kanter , kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed – tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga.
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson , sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42-aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed – kõvad mehed!
Kaire Leibak , kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi , ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase.
Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis . Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet – Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine, et omal tasemel joostes võinuks ta lõpetada koguni esikaheksas.
Aleksander Tammert , kettaheite 12. Vanameister tõestas veelkord, et suudab ka olematust seisust midagi välja võluda – seitsmendat tiitlivõistlust järjest läbis ta eelvõistluste kadalipu. Lõppvõistlusel leppis ta küll viimase 12. kohaga, ent arvestades tema tänavust vormi, pole põhjust teha ühtegi etteheidet. On selge, et uue, vihastest noortest meestest koosneva põlvkonnaga võitlemine läheb aina raskemaks.
Andres Raja, 10-võistluse 13. Eesti kergejõustiku üks omapärasemaid persoone, kes viimastel aastatel visa tööga rahvusvahelisele tasemele üha lähemale roninud. Sarnaselt kolleeg Pahapilliga ilmutas vigastust trotsinud Raja mehisust juba ainuüksi olümpiale pääsemisega. Isiklik rekord ning korralik üldkoht tulid juba boonusena. Kolmandal tiitlivõistlusel osalenud Raja tegutsemises oli rohkem kindlust, ent samas on õppimisruumi veel küllaga.
Kaia Kanepi, tennise kaheksandikfinalist. Enne olümpiat oli Kanepi vormist raske midagi arvata, kuna Eesti esireket polnud pimesooleoperatsiooni tõttu viis nädalat ühtki võistlusmängu mänginud. Kuigi Kanepi serv kippus vahepealse pausi tõttu kõikuma, näitas ta südikat mängu ja tõi muidu eestlastele nutuselt alanud olümpiale ka rõõmuhetki.
Rein Taaramäe, jalgratta eraldistardist sõidu 17., grupisõidu 48. Eraldistardist sõit on ränk ala, kus poisikestel pole kõrgele kohale asja. Kuid Taaramäe tõestas, et suudab juba praegu kannatada ning mägisel teel paljudest vanadest kaladest kiiremini liikuda. Seejuures ei maksa unustada, et 21-aastane Taaramäe oli eraldistardiga sõidus ülekaalukalt noorim osaleja.
Märt Israel, kettaheite 14. Kahtlemata on Israel tänavu tublisti arenenud, ent olümpiavõistlust ei saa päris kordaläinuks lugeda. Kõrvaltvaatajad, aga mis veelgi tähtsam, ka mees ise, ootasid pääsu lõppvõistlusele. Seega jäi eesmärk täitmata, ent võrreldes eelmiste võistlustega nihkus ta sellele tublisti lähemale.
Paarisaeruline neljapaat, sõudmise 9. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo sõitsid Pekingi olümpiale eesmärgiga ületada möödunudaastast Müncheni MMi kaheksandat kohta. Lootusetult kaugele eesmärgist ei jäädud – olümpia lõpetati üheksandana.
Triin Aljand