Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Eesti sportlased Pekingi
olümpiamängudel
Tartu Kivilinna Gümnaasium
10E
Tõnis Petersell
2008/09

Eestlased Pekingi olümpial – medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad

Gerd Kanter , kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed – tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga.
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson , sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42-aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed – kõvad mehed!
Kaire Leibak , kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi , ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase.
Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis . Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet – Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine, et omal tasemel joostes võinuks ta lõpetada koguni esikaheksas.
Aleksander Tammert , kettaheite 12. Vanameister tõestas veelkord, et suudab ka olematust seisust midagi välja võluda – seitsmendat tiitlivõistlust järjest läbis ta eelvõistluste kadalipu. Lõppvõistlusel leppis ta küll viimase 12. kohaga, ent arvestades tema tänavust vormi, pole põhjust teha ühtegi etteheidet. On selge, et uue, vihastest noortest meestest koosneva põlvkonnaga võitlemine läheb aina raskemaks.
Andres Raja, 10-võistluse 13. Eesti kergejõustiku üks omapärasemaid persoone, kes viimastel aastatel visa tööga rahvusvahelisele tasemele üha lähemale roninud. Sarnaselt kolleeg Pahapilliga ilmutas vigastust trotsinud Raja mehisust juba ainuüksi olümpiale pääsemisega. Isiklik rekord ning korralik üldkoht tulid juba boonusena. Kolmandal tiitlivõistlusel osalenud Raja tegutsemises oli rohkem kindlust, ent samas on õppimisruumi veel küllaga.
Kaia Kanepi, tennise kaheksandikfinalist. Enne olümpiat oli Kanepi vormist raske midagi arvata, kuna Eesti esireket polnud pimesooleoperatsiooni tõttu viis nädalat ühtki võistlusmängu mänginud. Kuigi Kanepi serv kippus vahepealse pausi tõttu kõikuma, näitas ta südikat mängu ja tõi muidu eestlastele nutuselt alanud olümpiale ka rõõmuhetki.
Rein Taaramäe, jalgratta eraldistardist sõidu 17., grupisõidu 48. Eraldistardist sõit on ränk ala, kus poisikestel pole kõrgele kohale asja. Kuid Taaramäe tõestas, et suudab juba praegu kannatada ning mägisel teel paljudest vanadest kaladest kiiremini liikuda. Seejuures ei maksa unustada, et 21-aastane Taaramäe oli eraldistardiga sõidus ülekaalukalt noorim osaleja.
Märt Israel, kettaheite 14. Kahtlemata on Israel tänavu tublisti arenenud, ent olümpiavõistlust ei saa päris kordaläinuks lugeda. Kõrvaltvaatajad, aga mis veelgi tähtsam, ka mees ise, ootasid pääsu lõppvõistlusele. Seega jäi eesmärk täitmata, ent võrreldes eelmiste võistlustega nihkus ta sellele tublisti lähemale.
Paarisaeruline neljapaat, sõudmise 9. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo sõitsid Pekingi olümpiale eesmärgiga ületada möödunudaastast Müncheni MMi kaheksandat kohta. Lootusetult kaugele eesmärgist ei jäädud – olümpia lõpetati üheksandana.
Triin Aljand , ujumise 50 m vabalt 21., 100 m vabalt 33., 100 m liblikujumises 32.Korralik Eesti rekordiparandus 100 meetri liblikujumises ja Eesti ujujate parim koht Pekingi olümpiamängudel annab põhjust Triin Aljandile kiituse avaldamiseks. Ent loodetud ja oodatud poolfinaalipääsust jäi temagi kaugele.
Miko Mälberg, 50 m vabaujumise 25.Miko Mälberg täitis Pekingi olümpiaujulas oma lapsepõlveunistuse – võttis iidolilt Indrek Seilt 50 meetri vabaujumise Eesti rekordi. Paraku kuulus Sei omal ajal selle tulemusega Euroopa tippklassi, Mälberg leppis kohaga kolmandas kümnes.
Elina Partõka, 200 m vabaujumise 28. Elina Partõka oli üks vähestest Eesti ujujatest, kes rahvusrekordi püstitamise järel sügavat nördimust tundis. «Koht loeb, mitte rekord,» olid Partõka sõnad vahetult pärast olümpiastarti.Partõka oleks iga kell Eesti rekordile eelistanud pääsu poolfinaali.
Tiidrek Nurme , 1500 m jooksu 27. Nagu kõik viimasel hetkel olümpiale pääsenud kergejõustiklased, suutis temagi positiivselt üllatada ning jooksis välja Eesti rekordi. Samas tuleb tunnistada, et tasemelt ei luba see rekord kuigi kõrgeid kohti püüda, ent plusspunkte lisas fakt, et lõpuks oli Eestil jooksja tiitlivõistlustel.
Andrei Jämsä, sõudmise paarisaerulise ühepaadi 17. Veel poolteist aastat tagasi valmistas isegi tühipaljas sörkimine Andrei Jämsäle raskuseid. Nüüd saavutas niinimetatud Püha Lehma kunagine eessõudja Pekingi olümpiamängudel ühes osalejarohkeimas paadiklassis 17. koha. Patt oleks enamat tahtagi.
Anna Iljuštšenko, kõrgus­hüppe 21.Küündis kenasti oma tasemeni, ent imet ei suutnud teha. Ilmselt oli ka kõrguste tabel nääpsukese piiga jaoks ebamugav, kuna järgmise kõrguse alistamine tähendanuks Eesti rekordi parandamist kahe sentimeetriga.
Mihkel Kukk, odaviske 21. Huvitav fakt – Mihkel Kuke hooaja tippmark oli enne olümpiat tugevam kui odaviskes hõbeda võitnud Ainars Kovalsil. Paraku ei suutnud esimest korda tiitlivõistlusel osalev Kukk oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega. Ehk oli see tema kooliraha.
Martin Padar, judo teine ring. Soodne loos andis Eesti ainsale judokale hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, isegi medalile. Paraku tabas Padarit varasemastki tuttav ebastabiilsus – korralikule avamatšile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine .
Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti.
Moonika Aava , odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik , odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid – kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu.
Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi. Muidu kindlate sooritustega hiilgav Kikkas ei pidanud suurvõistluste pingele vastu.
Vladimir Sidorkin, 200 m vabaujumise 45. 26 aastat vana Eesti rekordi purustamine ei ole just paljudele jõukohane. Moskvas tudeeriv ja harjutav Vladimir Sidorkin alistas selle aga justkui muuseas. Koht viiendas kümnes ei luba Sidorkinit aga korrus võrra kõrgemale liigitada.
Ksenija Balta , kaugushüppe 28. Enne võistlust ütles treener Andrei Nazarov, et 6.30 peale kasti joosta pole mingi probleem. Balta suutis küll üheksa sentimeetrit rohkem, ent tihedas konkurentsis polnud selle tulemusega võimalik kõrget kohta saada. Tulevikus vajab Balta tervist ning rohkem võistlusi.
Nikolai Novosjolov, vehklemise epee teine ring. Kui üks inimene on samaaegselt treener, alaliidu peasekretär ning siis veel natuke ka sportlane, on raske loota , et ta suudaks maailma tippudega võrdselt konkureerida. Võit ning hilisem lisaaja kaotus maailma esinumbrile on tausta arvestades rahuldav tulemus, ent ei enamat.
Martti Aljand, 100 ja 200 m rinnuliujumise 45. ja 46. Martti Aljand täitis küll oma esialgse eesmärgi ja püstitas Eesti rekordi, kuid koht viiendas kümnes ei luba talle kõrgemat hinnet anda. Aljandite ujumisdünastia lippu hoidis 21-aastane noormees sellegipoolest kõrgel.
Grete Treier , jalgratta grupisõidu 30. Enne naiste grupisõitu olid eestlaste ootused kõrged – Treierilt loodeti kohta esikaheksas, või isegi medalit. Finišijärgsest pettunud olekust võis välja lugeda, et sarnaseid mõtteid mõlgutas ka sportlane ise. Tuleb vaid loota, et ebaõnnestumine rattasõidu isu lõplikult ei röövinud.
Deniss Karpak, purjetamise Laser klassi 25. Kaks aastat tagasi MMil pronksi saanud purjetaja tase peaks võimaldama sõitmist ka vaikses tuules. Paraku paranes Karpaki koht alles tuule tugevnedes. Siis oli aga juba hilja.
Andrei Inešin, jahilaskmise kaarraja 18.Kokkuvõttes polegi tulemus nii halb, ent kaks suve tagasi maailmameistriks kroonitud mehelt oodati sekkumist medalikonkurentsi.
Kaie Kand , seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad.
Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel.
Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski .
Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning tundub, et viimase koha vältimine oli Ahuni jaoks olümpial juba omaette saavutus.
Kati Tolmoff, sulgpalli 1. ring. Tänavuste tulemuste põhjal pidanuks Tolmoff esimesest ringist edasi pääsema, ent pärast esimese geimi võitu tabas teda arusaamatu langus ja kaotus.
Raul Must, sulgpalli 1. ring. Kuigi Must püüdis enne kohtumist maailma teise kümnesse kuuluva vastasega ennast soosikuks tembeldada, pani mäng rollid paika. Maret Ani, tennise üksikmängu 1. ring. Olümpiamängude eelõhtul üksikmängu turniirile pääsenud Maret Ani ei võtnud pakutud kingitust vastu ning langes kohe avaringis. Kurvaks teeb see, et eestlanna vastane olnuks parema esinemise korral jõukohane.
Marko Albert , triatloni 41.Raske on jõuda kõrgele kohale, kui kolmest alast valdad hästi vaid ujumist, rattasõidus oled keskmik, ent lõppkohti otsustavas jooksus nõrk. Martin Liivamägi, 200 m kompleksujumise 35. Ujumiskoondise ühe suurima lootusena olümpial startinud Martin Liivamägile oli see teine järjestikune tiitlivõistlus, kus ta eesmärki ei täitnud. 35. koht jäi esialgu jõukohaseks hinnatud poolfinaalipääsust väga kaugele.
Andres Olvik, 200 m seliliujumise 40.Kaks päeva enne olümpiastarti pressi­konve­rent­sil Eesti rekordi uuendamist iseenesest mõistetavaks pidanud Andres Olvik pidi pärast eelujumist kurvalt tõdema – iseenesest ei tule siin midagi.
Anna- Liisa Põld, 400 m kompleksujumise 35.Ujumiskoondise pesamuna Anna-Liisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita – nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 35. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks.
Danil Haustov, ujumise 100 m vabalt 51.Arvestades statistikat, kus üheksast stardis olnud ujujast püstitas Eesti rekordi viis, ei anna Danil Haustovi esinemine juubeldamiseks põhjust.
Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põh­jen­dust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama.
Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks.
Kergejõustik
Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla!
Tema saavutused:
2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht
2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht
2005 Izmiri universiaadil 1. koht
2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht
Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus)
2004-2008 Eesti meister
Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha.
Tema saavutused:
2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 3. koht
2001 Pekingi universiaadil 1. koht
2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 4.koht
2002 Müncheni Euroopa meistrivõistlustel 5.koht
2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 7.koht
Isiklik rekord 70.82 (2006)
Märt Israel sai ketteheites 14. koha.
Tema saavutused:
2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 22. koht
2007 Bangkoki universiaadil 3. koht
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 14. koht
2002 juunioride maailmameistrivõistluste 7. koht
Isiklik rekord 66.56 (2007)
Pavel Loskutov sai maratonijooksus 75. koha.
Tema saavustused:
2002 Müncheni Euroopa meistrivõistlustel maratoni 2.koht
1999: Helsingi maratoni 1. koht
1999: Frankfurti maratoni 1. koht
2001: Frankfurti maratoni 1. koht
2001: Göteborgi poolmaratoni 1. koht
2002: Pariisi maratoni 2. koht( Eesti rekord 2:08.53)
2003: Seouli maratoni 1. koht
2004: Ateena olümpiamängudel 26. koht
2004: Seouli maratoni 1. koht
Andres Raja sai kümnevõistluses isikliku rekordi 8118 punktiga 13. koha.
Tema saavutused:
2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 16. koht
Isiklik rekord 8069 (2008)
Mikk Pahapill sai kümnevõistluses isiklikku rekordit tähistava 8178 punktiga 11. koha.
Tema saavutused:
2005 Euroopa kergejõustiku mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga individuaal- ja meeskonna võistluse 1. koht
Valitsev Eesti meister kümnevõistluses
Isiklik rekord 8149 punkti (2005), ületanud 8 tuhande punkti piiri neljal korral
Taavi Peetre jäi kuulitõukes 26. kohale.
Tema saavutused:
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 24. koht
2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 21. koht
2005 Izmiri universiaadil 2. koht
2005 U23 Euroopa meistrivõistlustel 2. koht
2004 Ateena olümpiamängudel 26. koht
Isiklik rekord 20.30 (2004)
Mihkel Kukk sai odaviskes 21. koha.
Tema saavutused:
2008 Eesti meister
Isiklik rekord 81.77 (2008)
Kaire Leibak jõudis kolmikhüppes finaalvõistlusele, kus sai 10. koha.
Tema saavutused:
2007 U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht
2006 juunioride maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht
2005 noorte maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 2. koht
2005 Euroopa noorte olümpiapäevadel kaugus- ja kolmikhüppes 1. koht
Moonika Aava sai odaviskes 26. koha.
Tema saavutused:
Eesti rekord naiste odaviskes 61.42
2004 Ateena olümpiamängudel 33. koht
Tiidrek Nurme sai 1500 meetri jooksus 27. koha.
Tema saavutused:
2007 U23 Euroopa meistrivõistlustel 5000 m jooksus 5. koht
Isiklik rekord 3.38,80
Ksenia Balta sai kaugushüppes 28. koha.
Tema saavutused:
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel kaugushüppes 26. koht
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 100 m jooksus 17. koht
2005 U20 Euroopa meistrivõistlused seitsmevõistluses 3. koht
Isiklik rekord kaugushüppes 6.80 (2006)
Anna Iljuštšenko sai kõrgushüppes tulemusega 1.89 21. koha.
Tema saavutused:
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 20. koht Isiklik rekord 1.91 (2008)
Kaie Kand võitles seitsmevõistluses vana vigastusega ning jäi lõpuks 34. kohale
Tema saavutused:
2007 Osaka meeilmameistrivõistlustel 30. koht
2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 25. koht
Isiklik rekord 5876 (2007)
Sõudmine
Jüri Jaanson-Tõnu Endrekson said paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali.
Jüri Jaansoni saavutused:
2004 Ateena olümpiamängudel 2. koht
1990 Maailmameistrivõistlustel 1. koht
1989 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
1995 Maailmameistrivõistlustel 2. koht
2007 Maailmameistrivõitlustel 3. koht (kahepaadil)
2005 Maailmameistrivõistlustel 3 koht (neljapaadil)
2007 MK- sarja üldvõit
1988 Souli olümpiamängudel 8. koht
1992 Barcelona olümpiamängudel 5. koht
1996 Atlanta olümpiamängudel 18. koht
2000 Sydney olümpiamängudel 6. koht
Tõnu Endrekson
2007 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
2007 MK-sarja üldvõit
2006 Maailmameistrivõistlustel 3. koht (neljapaadil)
2005 Maailmameistrivõistlustel 3. koht (neljapaadil)
2004 Ateena olümpiamängudel 4. koht
Tõnu Endreksoni saavtused:
2007 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
2007 MK-sarja üldvõit
2006 Maailmameistrivõistlustel 3. koht (neljapaadil)
2005 Maailmameistrivõistlustel 3. koht (neljapaadil)
2004 Ateena olümpiamängudel 4. koht
Andrei Jämsä pääses olümpiamängudel C-finaali, kus sai 17. koha.
Tema saavutused:
2005 Maailmameistrivõistlustel 3. koht (neljapaadil)
2004 Ateena olümpiamängudel 9. koht (neljapaadil)
Meeste neljapaat pääses B finaali, kus sai 9.
Igor Kuzmin:
2006 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
2007 MK-sarja 3. koht
2007 Maailmameistrivõistlustel 8. koht
2004 Ateena olümpiamängudel 9. koht
Allar Raja:
2006 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
2007 Maailmameistrivõitlustel 8. koht
Vladimir Latin:
2005 U23 Maailmameistrivõistlustel 3. koht
2004 U23 maailmameistrivõitlustel 4. koht
2007 Maailmameistrivõistlustel 8. koht
2007 Euroopa meistrivõistlustel 5. koht
Kaspar Taimsoo:
2007 Maailmameistrivõitlustel 8. koht (neljapaadil)
2005 U18 maailmameistrivõistlustel 3. koht (ühepaadil)
2004 Balti mere riikide noorte karikavõitja
Judo
Martin Padar kaotas judo raskekaalu teises ringis
Tema saavutused:
2002 Euroopa meistrivõistlustel 2.koht
2005 Euroopa meistrivõitlustel 3.koht
2003 ja 2006 Euroopa meistrivõitlustelt 5. kohad
MK-etappide esikohad 2006., 2002. ja 1999. aastal
MK-etappide 2. kohad 2006. ja 2003. aastal
1998 juunioride maailmameistrivõitlustel 3. koht
1995 Noorte Olümpiapäevade 1. koht
Mitmekordne Eesti meister
Toimetas PM
Vasakule Paremale
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #1 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #2 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #3 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #4 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #5 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #6 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #7 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #8 Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tonnu9292 Õppematerjali autor
Eesti sportlastest 2008 a. olümpiamängudel

Sarnased õppematerjalid

Pekingi OM ujumine-ujujad
9
doc

Pekingi OM ujumine (ujujad)

Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng

Kehaline kasvatus
Kergejõustik
33
docx

Kergejõustik

käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. 2.1 Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.

Kehaline kasvatus
Eesti kettaheitjad
6
doc

Eesti kettaheitjad

lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54

Kehaline kasvatus
EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud.

Sport
Referaat - Odavise
11
docx

Referaat - Odavise

AJALUGU 2.1 ANTIIKMÄNGUD Mükeene ja Rooma impeeriumi vahelisel ajal kasutati viskoda peamiselt ründerelvana. Kuna viskoda oli tavalisest odast kergem, andis see võimaluse vastast kaugemalt rünnata. Sportlased hakkasid kasutama odasid, mis olid sõjas kasutatud viskodadest veelgi kergemad. Põhjuseks oli soov demonstreerida visete pikkusi, mitte niivõrd sportlaste paremusjärjestust. Peamine vahe antiikmängude ja tänapäevase oda vahel on nahkrihm, mis oli keritud oda keskosa ümber. Sportlased hoidsid selle kaudu oda ning kui oda käest lahti lasti, rullus lahti ka rihm ning pani oda õhus keerlema. 2.2 XX SAJAND Odavise on alati olnud väga populaarne Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. 69'st välja jagatud odaviske olümpiamedalist on võitnud Norra, Rootsi või Soome odaviskajad. Soome on ainuke riik, kes seni võitnud ametlikelt olümpiamängudelt ühel võistlusel kõik kolm medalit, sealjuures on neil see õnnestunud kahel korral ­ aastatel 1920 ja 1932. 1920. aastal kuulus

Kehaline kasvatus
Kergejõustik
11
docx

Kergejõustik

kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada: · Jooksud ja käimine · Hüppealad · Tõukealad · Mitmevõistlus

Kehaline kasvatus
Triin Aljand
6
docx

Triin Aljand

· Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga

Kehaline kasvatus
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. 3 2. Kümnevõistlus Eestis 1909

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (1)

piret01 profiilipilt
piret01: Päris põhjalik,soovitan siiralt.
14:11 16-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun