Kergejõustikualad (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Kõrgushüpe 3
Kaugushüpe 5
Kettaheide 6
Kuulitõuge 7
Kiir-, pika- ja keskmaajooks 9
LISAD 12
Kokkuvõte 14

Sissejuhatus

Kergejõustik on harrastatavamaid ja üks vanemaid spordialasid.
Kergejõustikus võisteldakse jooksmises, sportlikus käimises, hüppamises, heitmises ja mitmevõistlustes. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.
Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.

Kõrgushüpe

Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist.
Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks , äratõuge, õhulend ja maandumine.
*Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks.
*Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist.
*Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine .
Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga.
Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades.
Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile ( Kuuba ) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale ( Bulgaaria ) hüpates 2.09m.
Eesti meeste rekord on 2.30m, mille püstitas Marko Turban ja naiste rekord on 1.96m, mille püstitas Anna Iljuštšenko.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord on 1.61m ( Maarit Vanrik) ja poiste rekord on 1,94m (Erik Uudevald)

Kaugushüpe

Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.
Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Kaugushüpet alustatakse sprindiga jooksurajalt (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppe kasti suunas, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga . Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole , mille tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Lisa info paikneb Lisades.
Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Mike Powell ’ile (USA) tulemusega 8.95m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Galina Tšistjakovale (NSV liit) tulemusega 7.52m.
Eesti meeste rekord on 8.10m, mille püstitas Erki Nool ja naiste rekord on 6.87m, mille püstitas Ksenija Balta.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 5.47m (Kristiina Pärn) ja poiste rekord on 6.74m (Sven Filatov)

Kettaheide

Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.
Kettaheide koosneb neljast faasist: hooliigutused, pööre, äraheide ja heitja tasakaalustamine .
*Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi.
*Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa - ja õlavöö pöörlevad vastassuunas , tekitades selliselt vajaliku lihaspinge.
*Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu.
*Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Lisa info paikneb Lisades.
Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Jürgen Schultile (Saksa DV) tulemusega 74.08m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Gabriele Reinschile (Saksa DV) tulemusega 76.80m.
Eesti meeste rekord on 73.38m, mille püstitas Gerd Kanter ja naiste rekord on 65.00m, mille püstitas Elju Kubi.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 31.84m (Eve Lipp ) ja poiste rekord on 42.52m ( Heiki Lipp)

Kuulitõuge

Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg ning peab olema siledapinnaline metallkera. Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m.
Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase : ettevalmistus, hoohüpe, äratõuge ja heitja tasakaalustamine.
*Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks.
*Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks.
*Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb.
*Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda . Lisa info paikneb Lisades.
Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Randy Barnesile (USA) tulemusega 23.12m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Natalja Lissovskajale (NSV liit) tulemusega 22.63m.
Eesti meeste rekord on 20.53m, mille püstitas Heino Sild ja naiste rekord on 18.03m, mille püstitas Veronika Minina.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13.15m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 14.85m (Ilo Sepp )

Kiir-, pika- ja keskmaajooks

1) Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus.
2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid).
3) Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid).
Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega:
*Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne)
*Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga ).
*Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus).
* Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus.
*Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud.
Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid.
Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks.
Iga jooksusamm koosneb TUGIFAASIST (mida võiks jaotada esitugifaasiks ja tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks).
Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks (eeshoog), samal ajal kui tõukejalg kõverdub ja sooritab hooliigutuse jooksja keha suunas (lihaste suhtelise puhkuse faas).
Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE ja KIIRENDUS (lähtekiirendus).
Põhilised probleemid, mis jooksus võivad tekkida on vale kehaasend , ebastabiilne start ja vale tehnika. Lisa info paikneb Lisades.
1) Maailma rekord (kiirjooks-400 m) kuulub meeste kategoorias Michael Johnson (USA) tulemusega 43,18. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Marita Kochile (Saksa DV) tulemusega 47,60.
Eesti meeste rekord on 45,99, mille püstitas Marek Niit ja naiste rekord on 51,91, mille püstitas Egle Uljas .
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 58.2 (Kaia Kiiroja) ja poiste rekord on 49.9 (Vello Lumi)
2)Maailma rekord (keskmaajooks-1500m) kuulub meeste kategoorias Hicham El Guerroujle ( Maroko ) tulemusega 3.26,00 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Yunxia Qu’le (Hiina) tulemusega 3.50,46.
Eesti meeste rekord on 3.46,10 , mille püstitas Tiidrek Nurme ja naiste rekord on 4.14,05 , mille püstitas Ille Kukk.
3)Maailma rekord (pikamaajooks-5000 m) kuulub meeste kategoorias Kenenisa Bekelele ( Etioopia ) tulemusega 12.37,35 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Tirunesh Dibabale (Etioopia) tulemusega 14.11,15.
Eesti meeste rekord on 13.54,2 , mille püstitas Enn Sellik ja naiste rekord on 15.30,84 , mille püstitas Ille Kukk.

LISAD

KÕRGUS-JA KAUGUSHÜPE:
MIDA TULEB VÄLTIDA!
* Kiiruse langust hoojooksu lõpus.
* Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste).
* Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool)
* Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist.
* Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist.
Grupi harjutused:
* Paigalthüpped
* Hüpe lühikeselt hoojooksult
* Hüpe kiirelt hoojooksult
* Üleshüpe
* Kordushüpped (näiteks 5×10 hüpet võimalikult kaugele)
* Kordushüpped kiiruse peale (näiteks 5×10 hüpet aja peale)
KETTAVISE JA KUULITÕUGE:
PÕHILISED VEAD, MIDA TULEKS VÄLTIDA!!
* noorsportlaste võistlemine nende kehalisele arengule mittevastavate heitevahenditega;
* mõõtmetelt, kaalult ja aerodünaamilistelt omadustelt kõlbmatute vahendite kasutamine;
* uute tehniliste elementide tutvustamine enne eelmiste elementide kinnistumist;
heitevahendite raskendatud kasutamine sportlastel, kelle jõualane ettevalmistus (kõhu-, selja- ja jalalihased) pole veel vajalikul tasemel.
Grupi harjutused:
Kergete vahendite viskamine ühe käega:
* paigaltvisked
* visked põlvitusest
* visked kolme sammu rütmiga
* visked viie sammu rütmiga
Kiir-, pika- ja keskmaajooks
MIDA TULEB VÄLTIDA!
*tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele;
*sprindis vaid maksimaalsele pingutusele keskendumist, kasutamata jooksu erineva pikkusega distantsidel;
* väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel;
* täistallal jooksmist sprindis.
Märkus: Jõud ja kiirus arenevad noortel sportlastel järk-järgult. Seepärast tuleb harjutused ja koormused hoolikalt valida, arvestades iga sportlaste vanust ja ettevalmistust.
Grupi harjutused:
* sääretõstejooks- puudutada kannaga tuharaid ja harjutust sooritada 20–30 m.
* pöiajooks- pöidade suur aktiivsus ja liikuvus ning sooritada harjutust 15 m.
* kõrge põlvetõstejooks . Rõhutada reietõstet ja aktiivset rajalelöömist ning harjutust sooritada 20–30 m.
* kõrge põlvetõstejooks koos haarava sirutusega põlve liigesest ja sooritada harjutust 20–30 m (Pöia liikumine peab olema aktiivne, tugijalg põlveliigesest Sirutunud).

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et igas kergejõustiku alas peab mõtlema nii tehnika peale kui ka kehaasendile. Samuti on väga tähtis ükskõik millist ala sooritades enne ja pärast teha grupi- ja venitusharjutusi.