A. Mattiisen elulugu (0)

Järva-Jaani Gümnaasium
Alo Mattiisen
Referaat
Koostajad*****
Juhendaja : *****
Tallinn 2012
Sisukord
Sisukord……………………………………………………………………………………..lk 2
Sissejuhatus………………………………………………………………………………….lk 3
Elulugu…………………………………………………………………………………...….lk 4
Looming……………………………………………………………………………………..lk 6
Tunnustused …………………………………………………………………………………lk 9
Pildid……………………………………………………………………………………….lk 10
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………..lk 11
2
Alo Mattiisen oli eesti helilooja , kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat , teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol – vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis .
3
Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis . Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette . Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment . Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.
Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare . Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli matemaatikas, aga üheks nõrgemaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele . Soojalt suhtus oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon et, seda last õpetaks veel ja veel.
Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate . Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli tõesti väga suur. Eriti meeldisid talle "The Beatles ". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolipäevil Jõgeval.
4
Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi. muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming - nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem.
Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva, kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli tõesti väga lai.
1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.
1984. aasta oli Alole vägagi edukas, sest mitmedki ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid enam kui rahule. Samuti lõpetas ta samal aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. 1988. ja 1989. aastatel sai Alo Eesti NSV muusika -alase aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.
Alo esimene ja ka ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. (Hiljem elas küll koos Katre Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti eriala. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on üheksa-aastane tütar Anna-Mariita.
Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas.
5
Looming
Alo looming on väga mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.
Laulud
Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"
"Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987.
Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer , Henri Laks , Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg ansamblist " Karavan ". Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988. a. ja CD-plaadil "Lähedased laulud"
1993. a. sai laul Eesti muusika aastapreemia.
Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:
1. " Kaunimad laulud" 1988
(F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment)
2. "Minge üles mägedele" 1988
(K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)
3. "Sind surmani" 1988
(A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)
4. "Isamaa ilu hoieldes " 1988
(K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)
5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988
(K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.Leesment)
Laul "Emale"
Sõnad - Jaan Kross, esitaja oli Antti Kammiste.
Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud
6
Filmimuusika
Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on:
1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba"
2. Film "Semm"
3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm
4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum"
Teatrimuusika
Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on
1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984
See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik . Dirigent Andres Ammas.
Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega.
2. Risotoorium "Roheline muna"
Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa , Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk.
Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium , sisult absurdne anekdoot.
3. Ooper "Dispuut"
Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD '95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas , dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari . Saatemuusika - NYYD Ensemble.
4. "Väike merineitsi ", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval
H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt- ballaad . Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja.
7
Instrumentaalteosed ja suurvormid
Tuntuim teos " Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis , stereoraadios.
"Ajaga silmitsi" osad:
1. Argipäev
2. Psühhokraatia Attaca
3. Võib olla
Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks.
Muusikud: Alo Mattiisen - klahvpillid, Riho Sibul - kitarr , Peeter Määrits - heli
Telefilmide ja telelavastuste muusika
Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika oma loomingu hilisajal, on dokumentaalfilm "Supper-COMADOS" 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a.
8
Tunnustused

• 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia
  
• 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  

Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.
9
Pildid:
10
Kasutatud kirjandus:
http://www.hot.ee/alomattiisen/looming.ht m
http://www.hot.ee/alomattiisen/elulugu.ht m
http://www.bettimuuseum.ee/index.php?lang=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen
http://www.google.ee/
11