Alo Mattiisen,Sven Grünberg ,Erki-Sven Tüür (0)

Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja .
Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond , kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis . Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette . Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment . Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud , reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele . Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel.Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate . Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles ". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale . Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem.Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai.1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.Alo looming on mitmekesine . Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat , teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"

• "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia .
  
• Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:
  

" Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment)

"Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)

"Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)

"Isamaa ilu hoieldes " 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)

"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)

• Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross , esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud.
  

Tuntuim teos " Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis , stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad:

• Argipäev
  
• Psühhokraatia Attaca
  
• Võib olla
  

Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud : Alo Mattiisen - klahvpillid, Riho Sibul - kitarr , Peeter Määrits - heli
Sven Grünberg (24.11.1956 Tallinn)
Helilooja, esimene elektrooniliste instrumentide kasutaja Eestis. Tema looming on tihedalt läbi põimunud idamaise muusika elementidega. Kirjutanud palju filmimuusikat.Sven Grünberg lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli. Juba neil aastail mängis ta mitmes ansamblis. Omi muusikalisi nägemusi hakkas ta realiseerima 1974. aastal loodud ansamblis " Mess ", mis oli Nõukogude Liidu esimese elektroonilise muusika ansamblina omas ajas erandlik . Pärast " Messi " laialiminekut 1976. aastal on Grünberg töötanud stuudiomuusikuna, olles ühes isikus helilooja, laulja, instrumentalist ja helirežisöör. Süntesaatorile on ta helipildi rikastamiseks lisanud nii lääne- kui idamaiseid naturaalseid pille. Grünberg on töötanud mitmes teatris muusika-ala juhatajana ning 1993. aastast Soomes ja Eestis filmi- ja muusikapedagoogina.
Erki -Sven Tüür sündis Hiiumaal Kärdlas 1959 on helilooja, kuid mitte üksnes Eestis vaid kogu maailmas. Haridus :iseõppija, G.Otsa nim.Tallinna Muusikakool flöödi erialal.Teosed:“Sümfoonia seitsmele esitajale“;“Lumen et cantus “;“Päikesevene“;Orkestrimuusika sümfooniad, „ Magma “;“Searching for Roats“(Hommage a Sibelius );“Zeitraun“;Exoden“;“Aditus“.Instrumentaalkontserdid, tšellokontsert, viiulikontsert „Ardor“, klaverikontsert , kammermuusika, keelpillikvantetiga Urmas Kibuspuu mälestuseks,“Lamentatioga“.