Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kergejõustik Eestis 21.sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kergejõustik Eestis 21.sajandil
Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud, kuid ometigi väärib seegi mainimist.

Jooksmine


Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.
Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
 
Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m ). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes .
 
Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10).
Eesti:
Meeste 100 meetri jooks
2001-2006
10,28
Argo Golberg
2003
10,48
Kristjan Rahnu
2002
10,51
Marek Niit
2006
10,56
Henri Sool
2003
10,60
Erki Nool
2001
10,62
Martin Vihmann
2002
10,66
Maidu Laht
2002
10,68
Kristjan Reinaru
2006
10,70
Maido Mesipuu
2006
10,72
Taavi Liiv
2006
Tuule tugevus teadmata:
10,64
Tarmo Jallai
2006
Meeste 200 meetri jooks
2001-2006
20,96
Marek Niit
2006
21,05
Martin Vihmann
2005
21,11
Henri Sool
2003
21,41
Maidu Laht
2002
21,42
Mikk Joorits
2003
21,44
Argo Golberg
2002
21,46
Erki Nool
2002
21,65
Kristjan Reinaru
2006
21,73
Ahti Michelson
2005
21,77
Taavi Liiv
2006
Meeste 400 meetri jooks
2001-2006
46,23
Erki Nool
2001
46,99
Martin Vihmann
2004
47,35
Mikk Joorits
2003
47,53
Henri Sool
2006
47,66
Arbo Maisa
2001
47,80
Urmet Uusorg
2001
47,94
Maidu Laht
2004
47,96
Indrek Tustit
2002
48,04
Lauri Birkan
2004
48,22
Andrei Oll
2002
Meeste 800 meetri jooks
2001-2004
1.47,84
U. Uusorg
2001
1.49,31
R. Fosti
2002
1.50,34
E. Leibak
2003
1.50,82
R. Mitt
2003
1.50,86
K. Lilleoja
2004
1.51,49
M. Soesson
2004
1.51,68
P. Põldmaa
2001
1.51,77
S. Treufeld
2003
1.51,78
P. Lehismets
2002
1.52,13
N. Vedehin
2004
Meeste 1500 meetri jooks
2001-2004
3.46,60
N. Vedehin
2004
3.48,99
R. Fosti
2002
3.51,23
T. Nurme
2004
3.53,10
R. Mitt
2003
3.53,11
T. Lillelaid
2003
3.54,39
R. Ütsmüts
2002
3.55,67
M. Metsma
2001
3.57,65
S. Treufeld
2003
(3.58,62)
V. Košelev
2001
3.59,51
R. Rünk
2002

Meeste 5000 meetri jooks


2001-2004
13.46,61
P. Loskutov
2001
14.23,63
M. Pirksaar
2001
(14.36,77)
V. Košelev
2002
14.43,67
K. Tiislär
2001
14.48,73
A. Saveljev
2004
14.53,5
T. Tarm
2002
14.58,65
R. Ütsmüts
2002
15.01,57
H. Sarapuu
2002
15.03,73
E. Kilki
2004
15.11,84
S. Tšerepannikov
2003

Meeste 10 000 meetri jooks


2001-2004
(30.37,72)
V. Košelev
2002
30.45,58
P. Loskutov
2001
31.25,78
M. Pirksaar
2003
31.32,13
T. Tarm
2002
31.41,70
Ü. Matt
2002
31.54,39
A. Saveljev
2003
31.59,8
N. Vedehin
2003
32.20,1
U. Põldre
2001
32.48,7
R. Nõmm
2003
32.52,71
A. Lein
2002
Meeste maraton
2001-2004
2:08.53
P. Loskutov
2002
2:18.29
M. Pirksaar
2002
2:22.23
T. Tarm
2002
2:25.40
U. Põldre
2002
2:28.17
K. Tiislär
2003
2:30.18
E. Kaigas
2001
(2:31.29)
V. Košelev
2001
2:34.31
A. Lein
2002
2:35.41
M. Lehtna
2004
2:40.22
V. Bõtšuk
2001
Meeste 110 meetri tõkkejooks
2001-2006
13,62
Tarmo Jallai
2006
13,97
Andres Raja
2006
14,00
Rene Oruman
2006
14,20
Kristjan Rahnu
2003
14,36
Indrek Turi
2003
14,40
Erki Nool
2001
14,48
Indrek Kaseorg
2001
14,48
Juri Kofanov
2003
14,52
Madis Kallas
2006
14,57
Riho Õll
2006
Meeste 400 meetri tõkkejooks
2001-2006
50,74
Andrei Oll
2003
50,93
Indrek Tustit
2002
52,19
Aarne Nirk
2006
52,71
Lauri Birkan
2004
53,03
Kristjan Suur
2001
53,87
Märt Kroodo
2006
53,97
Reigo Jörsi
2005
54,82
Teet Laeks
2001
54,86
Georg Vladimirov
2006
55,19
Ragnar Linnas
2005
Meeste 3000 meetri takistusjooks
2001-2004
8.54,15
K. Tiislär
2001
8.57,15
A. Saveljev
2004
9.05,85
S. Tšerepannikov
2002
9.21,29
S. Viks
2001
9.36,16
M. Mooses
2003
9.37,61
M. Metsma
2003
9.39,69
A. Müür
2004
9.39,83
I. Eeriksoo
2004
9.47,01
A. Vaštšjonok
2001
9.47,46
M. Nõmme
2001
 
Hüpped
Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe.
Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp ( latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.
 
Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga.
Meeste kõrgushüpe
2001-2005
2.28
Marko Aleksejev
2005
2.24
Rainer Piirimets
2004
2.20
Olavi Paavo
2003
2.16
Ramon Kaju
2002
2.16
Anton Gorjatšihh
2004
2.15 h
Tarmo Kobin
2001
2.15
Andrei Marhel
2001
2.13
Mikk Pahapill
2005
2.12 h
Karl Lumi
2005
2.12
Tarmo Saar
2005
 
Meeste teivashüpe
2001-2005
5.40
Erki Nool
2001
5.15
Eigo Siimu
2005
5.10
Kaspar Valgepea
2004
5.01
Indrek Turi
2004
5.00
Aivar Normak
2001
5.00
Lennart Oja
2001
4.95
Kristjan Rahnu
2005
4.90 h
Päärn Brauer
2005
4.90 h
Kristo Kallavus
2005
4.88
Olavi Paavo
2001
Meeste kaugushüpe
2001-2005
7.82
Erki Nool
2002
7.80
Ilja Tumorin
2003
7.62 h
Jaanus Uudmäe
2003
7.60
Risko Nuuma
2001
7.58
Igor Brjuhhov
2004
7.58
Kristjan Rahnu
2005
7.50
Mikk Joorits
2003
7.48
Lauri Leis
2005
7.48
Mikk Pahapill
2005
7.43
Jaanus Suvi
2005
Meeste kolmikhüpe
2001-2005
16.65
Ilja Tumorin
2001
16.64
Lauri Leis
2004
16.42 h
Jaanus Uudmäe
2005
16.06
Jaanus Suvi
2005
15.61 h
Jevgeni Sazonov
2002
15.52
Mario Dobrus
2002
15.40
Vergo Vesper
2001
15.37
Hannes Männik
2001
15.30
Igor Brjuhhov
2002
15.07
Igor Rjabtšikov
2001
Kuulitõuge, ketta - ja vasarheide
Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on hrl. Puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast . Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º).
Meeste kuulitõuge
2001-2006 (13.10.)
20.30
Taavi Peetre
2004
19.22
Raigo Toompuu
2006
18.86
Margus Tammaru
2001
18.41
Aleksander Tammert jun.
2001
18.00 h
Jaan Talts jun.
2001
17.90
Roland Mändla
2004
17.86
Märt Israel
2006
17.78
Andrus Niit
2006
17.31 h
Gerd Kanter
2004
17.27 h
Margus Hunt
2006
Meeste kettaheide
2001-2004
68.50
Gerd Kanter
2004
68.48
Aleksander Tammert jun.
2004
62.18
Märt Israel
2004
57.27
Ivo Kala
2001
56.65
Taavi Peetre
2004
56.23
Raigo Toompuu
2004
54.73
Henrik Voll
2004
53.62
Margus Hunt
2004
53.16
Kristjan Rahnu
2002
51.28
Margus Tammaru
2001
51.28
Gert Koch
2002
Meeste vasaraheide
2001-2004
60.50
Martti Merila
2002
60.21
Märt Israel
2003
58.02
Matti Raudsepp
2001
57.95
Marek Vähi
2003
57.02
Allan Pakki
2003
56.89
Mauri Zahkna
2004
56.75
Taavi Peetre
2004
55.86
Renno Remmel
2003
55.11
Aivo Laanemaa
2004
54.14
Neinar Seli
2002
Oda
Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal.
Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.
Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.
Meeste odavise
2001-2004
87.83
Andrus Värnik
2003
79.73
Alan Puuste
2004
77.94
Heiko Väät
2004
73.31
Risto Mätas
2004
72.90
Kristo Galeta
2004
72.62
Rainer Raudsepp
2002
70.85
Ahti Peder
2003
70.44
Arne Paats
2004
69.08
Marko Jänes
2004
68.83
Erki Nool
2001
Kasutatud kirjandus:

10
Vasakule Paremale
Kergejõustik Eestis 21 sajandil #1 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #2 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #3 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #4 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #5 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #6 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #7 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #8 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #9 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
On toodud näited eesti sportlastest ja nende saavutustest aastatel 2001 kuni 2006.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2006-aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus-
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronks 1 Venemaa 12 12 10 2 Saksamaa 4 4 2

Kehaline kasvatus
Kergejõustik
33
docx

Kergejõustik

1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise

Kehaline kasvatus
Kergejõustik
11
docx

Kergejõustik

tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 ­ 195 m vahel. Vana ­ Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.

Kehaline kasvatus
Kergejõustik
13
docx

Kergejõustik

ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad

Sport/kehaline kasvatus
Kergejõustik 2009-väike uurimistöö
12
doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele

Sport
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16

Kehaline kasvatus
Kergejõustiku referaat
7
odt

Kergejõustiku referaat

või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun