Kergejõustik (0)

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Kergejõustik
Referaat
Koostas: Marju
Pärnu 2007
SISUKORD:

Ajalugu

Jooksud

Hüpped

Kümnevõistlus

Kümnevõistluse ajalugu

Kümnevõistluse alad

Setsmevõistlus

Heited-tõuked

Käimine

Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad

Maailma rekordid

Kasutatud kirjandus
1. AJALUGU
Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus ( kettaheide , kaugushüpe, odavise , kiirjooks ja maadlus ) ja relvisjooks.
Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne’I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe.
19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USA-s peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898 .
Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva.
Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis .
2. JOOKSUD
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.
800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud , annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask .
Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad.
3. HÜPPED
Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe.
Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.
Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või läbimööt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks.
Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma , kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes.
Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud.
Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.
Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga
4. KÜMNEVÕISTLUS
4.1. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU
Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.
Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe , keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).
Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses
4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD
Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed):
esimene päev

100 m jooks
kaugushüpe
kuulitõuge
kõrgushüpe
400 m jooks

teine päev

110 m tõkkejooks
kettaheide
teivashüpe
odavise
1500 m jooks

Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
5. SEITSMEVÕISTLUS
Esimene päev:

100m tõkkejooks
Kõrgushüpe
Kuulitõuge
200m jooks

Teine päev:

Kaugushüpe
Odavise
800m jooks

6. HEITED-TÕUKED
Heite -tõuke aladeks on kergejõustikus:

Kuulitõuge
Kettaheide
Vasaraheide
Odavise

Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet.
Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all.
Kuulitõuke ja ketta - ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all.
Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui:

sportlane pillab heitevahendi,
sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda,
kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.

Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda.
7. KÄIMINE
Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat , mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta.
Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel .
Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku.
Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.
Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik . Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finišit.
10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km.
8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD:
J. Uudmäe ( kuld , kolmikhüpe 1980)
J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972)
E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000)
R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964)
J. Lossmann (hõbe, maraton 1920)
B. Junk (pronks, käimine 1952)
B. Junk (pronks, käimine 1956)
A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924)
J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980)
J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988)
9. MAAILMA REKORDID

Mehed

Ala
Tulemus
Nimi
Riik
Koht
Aeg
100 m jooks
9,74
Asafa Powell
Jamaica
Rieti
9. september 2007
200 m jooks
19,32
Michael Johnson
USA
Atlanta
1. august 1996
400 m jooks
43,18
Michael Johnson
USA
Sevilla
26. august 1999
800 m jooks
1.41,11
Wilson Kipketer
Taani
Köln
24. august 1997
1000 m jooks
2.11,96
Noah Ngeny
Kenya
Rieti
5. september 1999
1500 m jooks
3.26,00
Hicham El Guerrouj
Maroko
Rooma
14. juuli 1998
1 miili jooks
3.43,13
Hicham El Guerrouj
Maroko
Rooma
7. juuli 1999
2000 m jooks
4.44,79
Hicham El Guerrouj
Maroko
Berliin
7. september 1999
3000 m jooks
7.20,67
Daniel Komen
Kenya
Rieti
1. september 1996
5000 m jooks
12.37,35
Kenenisa Bekele
Etioopia
Hengelo
31. mai 2004
10 000 m jooks
26.17,53
Kenenisa Bekele
Etioopia
Brüssel
26. august 2005
10 km jooks
27.02
Haile Gebrselassie
Etioopia
Doha
11. detsember 2002
15 km jooks
41.29
Felix Limo
Kenya
Nijmegen
11. november 2001
20 000 m jooks
56.26,0
Haile Gebrselassie
Etioopia
Ostrava
27. juuni 2007
20 km jooks
55.48
Haile Gebrselassie
Etioopia
Phoenix
15. jaanuar 2006
1 tunni jooks
21.285 m
Haile Gebrselassie
Etioopia
Ostrava
27. juuni 2007
Poolmaraton
58.33
Samuel Wanjiru Kamau
Kenya
Haag
27. juuni 2007
25 000 m jooks
1:13.55,8
Toshihiko Seko
Jaapan
Christchurch
22. märts 1981
30 000 m jooks
1:29.18,8
Toshihiko Seko
Jaapan
Christchurch
22. märts 1981
Maraton
2:04.26
Haile Gebrselassie
Etioopia
Berliin
30. september 2007
3000 m takistusjooks
7.53,63
Saif Saaeed Shaheen
Bahrein
Brüssel
3. september 2004
110 m tõkkejooks
12.88
Xiang Liu
Hiina
Lausanne
11. juuli 2006
400 m tõkkejooks
46,78
Kevin Young
USA
Barcelona
6. august 1992
Kõrgushüpe
2.45
Javier Sotomayor
Kuuba
Salamanca
27. juuli 1993
Teivashüpe
6.14
Sergei Bubka
Ukraina
Sestriere
31. juuli 1994
Kaugushüpe
8.95
Mike Powell
USA
Tōkyō
30. august 1991
Kolmikhüpe
18.29
Jonathan Edwards
Suurbritannia
Göteborg
7. august 1995
Kuulitõuge
23.12
Randy Barnes
USA
Westwood
20. mai 1990
Kettaheide
74.08
Jürgen Schult
Saksa DV
Neubrandenburg
6. juuni 1986
Vasaraheide
86.74
Juri Sedõhh
NSV Liit
Stuttgart
30. august 1986
Odavise
98.48
Jan Železný
Tšehhi
Jena
25. mai 1996
Kümnevõistlus
9026
Roman Šebrle
Tšehhi
Götzis
27. mai 2001
4×100 m teatejooks
37,40
USA
USA
Barcelona
8. august 1992
4×100 m teatejooks
37,40
USA
USA
Stuttgart
21. august 1993
4×200 m teatejooks
1.18,68
Santa Monica Track Club
USA
Walnut
17. aprill 1994
4×400 m teatejooks
2.54,20
USA
USA
Uniondale
22. juuli 1998
4×800 m teatejooks
7.02,43
Kenya
Kenya
Brüssel
25. august 2006
4×1500 m teatejooks
14.38,8
Saksa FV
Saksa FV
Köln
17. august 1977

Naised

Ala
Tulemus
Nimi
Riik
Koht
Aeg
100 m jooks
10,49
Florence Griffith-Joyner
USA
Indianapolis
16. juuli 1988
200 m jooks
21,34
Florence Griffith-Joyner
USA
Seoul
29. september 1988
400 m jooks
47.60
Marita Koch
Saksa DV
Canberra
6. oktoober 1985
800 m jooks
1:53.28
Jarmila Kratochvílová
Tšehhoslovakkia
München
26. juuli 1983
1000 m jooks
2.28,98
Svetlana Masterkova
Venemaa
Brüssel
23. august 1996
1500 m jooks
3.50,46
Yunxia Qu
Hiina
Peking
11. september 1983
1 miili jooks
4.12,56
Svetlana Masterkova
Venemaa
Zürich
14. august 1996
2000 m jooks
5.25,36
Sonia O'Sullivan
Iirimaa
Edinburgh
8. juuli 1994
3000 m jooks
8.06,11
Wang Junxia
Hiina
Peking
13. september 1993
5000 m jooks
14.16,63
Meseret Defar
Etioopia
Oslo
15. juuni 2007
10 000 m jooks
29.31,78
Wang Junxia
Hiina
Peking
8. september 1993
3000 m takistusjooks
9.01,59
Gulnara Samitova
Venemaa
Iráklio
4. juuli 2004
100 m tõkkejooks
12,21
Jordanka Donkova
Bulgaaria
Stara Zagora
20. august 1988
400 m tõkkejooks
52,34
Julija Petšonkina
Venemaa
Tula
8. august 2003
Kõrgushüpe
2.09
Stefka Kostadinova
Bulgaaria
Rooma
30. august 1987
Teivashüpe
4.82
Jelena Issinbajeva
Venemaa
Gateshead
13. juuli 2003
Kaugushüpe
7.52
Galina Tšistjakova
NSV Liit
Leningrad
11. juuni 1988
Kolmikhüpe
15.50
Inessa Kravets
Ukraina
Göteborg
10. august 1995
Kuulitõuge
22.63
Natalja Lissovskaja
NSV Liit
Moskva
7. juuni 1987
Kettaheide
76.80
Gabriele Reinsch
Saksa DV
Neubrandenburg
30. august 1987
Vasaraheide
77.06
Tatjana Lõssenko
Venemaa
Moskva
15. juuli 2005
Odavise
71.54
Osleidys Menéndez
Kuuba
Réthimno
1. juuli 2001
Seitsmevõistlus
7291
Jackie Joyner-Kersee
USA
Seoul
24. september 1988
10. KASUTATUD KIRJANDUS:

et.wikipedia.org
kergejõustik.ee

11/11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 144 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

manza223 Õppematerjali autor

referaat

kergejõustik kümnevõistlus setsmevõistlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kergejõustik

Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustiku maailmarekordid

Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Lim

Kehaline kasvatus

docx

Kergejõustikualad

Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD

Kehaline kasvatus

odt

Kergejõustiku referaat

või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta

Sport

doc

Kergejõustik

Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik ja selle alad

Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik

Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik ja kümnevõistlus.

mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas.

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid