Sillamäe referaat (0)

Rakvere Ametikool
Sillamäe
Referaat
Maimu Nurk
Rakvere 2012
Sissejuhatus:
Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas , Sõtke jõe
suudmes , Soome lahe kaldal , Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel.
Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna
läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega.
Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge
tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast
asub Vaivara raudteejaam , Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee.
Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6
%. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit.
Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja
Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord.
Linnas on muusikakool, laste loomingumaja “ULEI”, üks raamatukogu ja selle filiaal.
Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum , samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte
“Sillamäeski Vestnik”, on linnaraadio ja televisioon.
Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida – Virumaal, mille spordihoones on
kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion . Põhilised spordialad on ujumine ,
kergejõustik, suusatamine ja jalgpall. Linnas on ka male - kabe klubi.
Kaua aega oli linn külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu. Pärast ülisalajase tootmise lõpetamist on merekaldale kompaktse planeeringu ja stiilipuhta arhitektuuriga rajatud linn avatud. Avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele “sillale” on loodud majanduslik vabatsoon , sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe – värskete meretuulte linn
Üldinfo
Asukoht
Sillamäe on linn Ida-Virumaa maakonnas. Ta asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.
Sillamäe kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 km lõunas asuv Vaivara raudteejaam Narva jääb 25 km kaugusele itta.

Sümboolika

Linna vapil on kujutatud sinisel põhjal kollaseid astmeid, mis sümboliseerivad silda ja mäge ning osutavad linna nimele. Astmed on iseloomulikud linna tänavapildis. Vapi värvid tähistavad merd ja liivaranda.

Linnavalitsus

• aadress Kesk 27, 40231, Sillamäe
  
• tel (039) 25 700
  
• kodulehekülg : www.sillamae.ee
  

Transport

• Linnasisene bussiliin nr. 34:
  

• Maakonna bussiliin nr.115:
  

Sillamäe - värskete meretuulte linn
Linna tunnuslauses kajastub : -linna asukoht – mere ääres; -kliima iseärasus – peamiselt tuuline ilm; -seoses sadama ehitusega on Sillamäest suletud linna asemel saanud merelinn, maailmale avatud ja valmis koostööks;
-sõna “värske” – antonüüm sõnadele seisev, umbne, aegunud – tähendab valmisolekut muutusteks ja uuendusteks.
Ajalugu
Vanem ajalugu
Ida-Virumaa kirdeosa muinasajast on teateid väga vähe. Selle piirkonna intensiivne asustamine algas nähtavasti alles 14. sajandil. Rootsi võimu perioodil hoogustus mõisate rajamine. Valitsejad jagasid heldelt lääne, millele rajati uusi mõisamajandeid. Vaivaras rajati Auvere, Samokrassi, Härmamäe ja Vaasa jt. mõisad. Kokku on näiteks ajaloolises Vaivara kihelkonnas teada andmeid umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased , kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani.
Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast , mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühajőe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed , rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajőe külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite mőisa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota ( Voka ) mőisa aastal 1586.
Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski , 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov , kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks.
1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa . 1928. – 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250 tonni põlevkivi Sõja puhkedes evakueerisid venelased tehase sisseseade Uuralite taha.
Teise maailmasõja järgseil aastail asuti tehast taastama, kuid pikkadeks aastateks jäi selle toodang suure saladuskatte alla. Juba sõjajärgsetel aastatel hakati katsetama kohaliku materjaliga - musta põlevkiviga (diktüoneemakilt). Hiljem töödeldi ümber Koola poolsaarelt sisse veetud lapariiti, tootes sellest keemilisel ja elektroonilisel teel radioaktiivseid metalle .
Turism
Majutus
Sillamäel asub Krunksi hotell . Piiratud majututs võimaluste tõttu pakutakse majutust Sillamäe lähistel - Laagnas, Toilas, Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel.
Looduse üksikobjektid

• Langevoja juga
  
• Ukuoru tehisjuga
  
• Päite paekallas
  
• Päite nina
  
• Türsamäe neem
  
• Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel
  
• Mererand
  
• Kasesalu veehoidla kaldal
  
• Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas
  
• Balti klint
  
• Merepark
  

Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid

• Linnaväljaku ansambel:
  

- Mere puiestee koos trepiga
- linna kultuurikeskuse hoone
- linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone

• Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism )
  

Looduse üksikobjektid:

Langevoja juga

Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks .

Ukuoru juga

Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang.

Sõtke jõe veehoidlate kaskaad
Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki.

Balti klint

Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega .
Merepark
Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb suplusrand, kaunis pärnaallee, virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või piki randa jalutades või rattaga sõites võib jõuda „Põhjamaade Rivierasse“, Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on pargialalt alguse saanud suusarajad.

Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid

Linnaväljak

Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp , millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed
Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism)
Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprošaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprošaht). Eesti kõige eksootilisem venekeelne võõrlinn on uraani rikastamise tehase juurde rajatud, hiigelaegadel 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu kuni 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Linn kavandati 1946-47 projekteerimisbüroos “Lengiprošaht” ja hoonestati võrdlemisi ruttu ning terviklikult üleliiduliste tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit .”
Suurelamud – hruštšovkad
1950.-60. aastatel rajatud esimene suurelamukvartal, mis paikneb kesklinnas, on hoonesatud viiekordsete tüüpelamutega (nn hruštšovkad). See on planeeritud ajastule iseloomuliku vabaplaneeringulise printsiibi järgi. Elamud paiknevad tänavate suhtes diagonaalselt, kvartali keskel on abihooned, staadion ja lasteaed .
Turismiraport Sillamäe linn & Toila vald (Ida-Viru maakond) välisturistide külastus ajavahemikus jaanuar 2010 detsember 2010
Ajavahemikul jaanuar 2010 - detsember 2010 külastas haldusüksust kokku umbes 51 100 välisturisti. Külastavuse poolest on esikohal järgmised päritolumaad: Venemaa, Soome, Läti. Välisturiste on olnud kõige enam: juuli 2010 (6 300) ja kõige vähem: oktoober 2010 (2 900). Sillamäe linn & Toila vald moodustab üks tase kõrgema haldusüksuse (Ida-Viru maakond) külastavusest 9%. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on välisturistide külastatavus langenud (-1%). .

TOP10 päritolumaad. Graafik (2010a.)

Graafik näitab 10 sagedamini esineva välisturistide päritolumaade protsentuaalset jaotust valitud ajavahemikus.
NB! Ümardamiste tõttu ei pruugi arvud anda kokku 100%!
Jrk
Päritoluriik
Külastajaid
%
* Muutus
1
Venemaa
27 000
53%
(+26%)
2
Soome
6 000
12%
(-19%)
3
Läti
3 900
8%
(-3%)
4
Filipiinid
3 100
6%
(+29%)
5
Saksamaa
1 600
3%
(+7%)
6
Poola
1 400
3%
(-26%)
7
Rootsi
1 200
2%
(+50%)
8
Leedu
1 200
2%
(-25%)
9
Norra
1 000
2%
(-55%)
10
Suurbritannia
900
2%
(-18%)
11
Muud riigid
3 800
7%
(-47%)
Kõik kokku
51 100
100%
(-1%)
NB! Kõik arvud on andmebaasi päringu järel ümardatud ning seetõttu võib arvude summeerimisel tekkida ebakõlasid!
* Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kasutatud mterjal:
http://www.sillamae.ee/index.php?page=152 &
http://et.wikipedia.org/wiki/Sillam%C3%A4e#S.C3.B5pruslinnad
http://www.sillamae.ee/index.php?page=189
http://www.sillamae.ee/index.php?page=58 &
http://www.sillamae.ee/