Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kergejõustik" - 177 õppematerjali

kergejõustik - kõrgushüppes Anna Iljuštšenko(15. koht), kettaheites Märt Israel(25. koht), Aleksander Tammert(27. koht) ja Gerd Kanter(3. koht), 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit(oma rühmas 6. koht), 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi(27. koht), odaviskes Risto Mätas(lõppvõistlusele ei pääsenud tulemusega75,56), seitsmevõistluses Grit Šadeiko(23. koht), maratonis Evelin Talts(103. koht), kuulitõukes Raigo Toompuu(30. koht).
thumbnail
9
doc

Tänapäeva tippspordi probleem

· 2 aastat pärast iluuisutamises toimunud skandaali otsustas ka Rahvusvaheline võimlemisliit oma hindamissüsteemi muuta. Lootuses, et see hoiab ära taolised juhtumid iluvõimlemises. 6 3.Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Pallimängud, kergejõustik , suusatamine,..- spordialad, millele Eestis alati vaatajaid, sponsoreerijaid ja tegutsejaid leidub. Need on alad, mida meedias palju kajastatakse ja mille käekäigust enamik spordihuvilisi midagi teab. Sportlasel ja spordiliidul, kes sellel alal tegutseb on palju kergem endale rahalisi toetusi ja kajastamisvõimalusi organiseerida kui selle spordiala esindajal, millel sellist üldrahvalikku huvi ei ole. Nii ongi Eestis palju...

Spordijuhtimise alused
101 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19)...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kõrgushüpe

Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvali...

Kehaline kasvatus
66 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000...

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

1900 Suveolümpia

Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük · Õhupalli sõit · Kahurist laskmine · Tule tõrjumine · Lohe lennutamine · Elu päästmine · Võidusõit · Mootorrattasõit · Tuvide võidulend · Veemotosport Võistlused spordialade kaupa · Golf · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Kriket · Kroket · Köievedu · Laskmine · Peloota · Polo · Purjetamine · Ragbi · Ratsutamine · Sõudmine · Ujumine · Tennis · Veepall · Vehklemine · Vibulaskmine · Võimlemine Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Kriket on ainult 1900 aasta olümpiamängude kavas olnud. Olümpial peetud matsh kestis...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alo Mattiisen

Alo Matiiseni õpingud Alo Matiisen käis alates teisest klassist Jõgeva Laste Muuskiakoolis ema suunamisel kuid teda ennast huvitas ka muusika. Ta kirjutas oma esimese loo Muusikakooli kolmandas klassis, mis oli viisiks lasteluuletusele. Alates 5. klassist hakkas Alo Matiisen tegelema palju spordiga. Teda võlusid kõige rohkem korvpall ja kergejõustik . Talle meeldis eriti ansambel "The Beatles" ning ise alustas ta ansamblis osalemisega keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´...

Muusika
46 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Excel

46404170054 Katy Veesimaa Tartu Paasiku 28-3 abielus 35312110930 Kaspar Veesimaa Tapa Vana-Kalamaja 20-16a abielus Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik Sugu Tootmine tööline 7 200 jalgpall koer mees Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass naine Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass mees Ost sekretäär 8 500 pillimäng hamster naine Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine Tootmine tööline 10 500 karate ei ole mees...

Informaatika
262 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik , laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Noored ja vaba aeg

Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 4 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9...

Eesti keel
133 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spordis ei ole lihtsaid võite

Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...

Kirjandus
178 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja...

Kehaline kasvatus
47 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sporditoetus

Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik , jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad ­ vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala....

Majandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põhjendust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3...

Sport/kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

NOORED JA VABA AEG

Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10...

Eesti keel
63 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL ­ 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...

Kehalise kasvatuse didaktika
102 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Trenni viib neid aga ala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saavutamine. Spordialade mitmekesisus poiste seas 20 15 10 5 0 Ei tegele spordiga Ujumine Karate Võistlustants Laskmine Saalihoki Parkour Poks Korvpall Jalgpall Jõusaal Võimlemine Kergejõustik Ratsutamine Võrkpall Jooksmine Joonis nr 5 . Poiste spordialade mitmekesisus Kokkuvõttena saab öelda, et spordiga tegeletakse vabal ajal küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme tüdrukute ja poiste seas. 14 Nagu jooniselt viis on näha, tegeletakse poiste seas kokku 15 erineva alaga. See toob välja Paides harrastada saavate spordialade hea mitmekesisuse. Negatiivne on see, et...

Uurimistöö
92 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Olümpiamängude Referaat

ÜLENURME GÜMNAASIUM 10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU...

Sport/kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sport - kas kultuur, äri või poliitika

Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik , jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis...

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur

"Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Erki Nool

8-9 Kokkuvõte..........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Lisad...................................................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin just selle teema, sest kergejõustik huvitab mind ennaski väga ja Erki Noole kohta natuke rohkem uurida oleks mulle endale väga kasulik. Kuna tahan ise ka kergejõustikuga tegeleda siis saan teda uurides ehk targemaks ka , et kuidas on hea treenida enne tulevaid võistlusi või lihtsalt igapäeva treeningu lihtsaid nippe. Erki Nool on kindlasti olnud minu uks suur iidoleid kergejõustikus, mäletan. Et kui veel väike olin, unistasin koguaeg, et oleks ükskord ka mina nii edukas kui Erki Nool....

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun