Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Londoni om 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Kunstigümnaasium

Londoni OM 2012
Referaat


Reino Ostra
10k
Krista Kallas

Tallinn 2012
Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal.
Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast.
Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid .
Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial.
Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate.
Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud.
Saate teada ka minu arvamuse Londoni olümpiamängudest aastal 2012.
Toimumise

Vasakule Paremale
Londoni om 2012 #1 Londoni om 2012 #2 Londoni om 2012 #3 Londoni om 2012 #4 Londoni om 2012 #5 Londoni om 2012 #6 Londoni om 2012 #7 Londoni om 2012 #8 Londoni om 2012 #9 Londoni om 2012 #10 Londoni om 2012 #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reino Ostra Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

2012. AASTA SUVEOLÜMPIAMÄNGUD

2012. AASTA SUVEOLÜMPIAMÄNGUD (aine) referaat Nimi Klass Juhendaja Linn/ aasta 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1.EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL......................................................................................4 2.AVATSEREMOONIA..................................................................................................... 5 3.TOIMUMISPAIK.............................................................................................................5 3 SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
docx

Londoni Olümpiamängud 2012

Tallinna Kunstigümnaasium Londoni Olümpiamängud 2012 Referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
docx

Referaat : Londoni olümpiamängud 2012

Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid.

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

olümpiamängud Sydneys. Kristina Smigun on samuti kahekordne olümpiavõitja mõlemad kuldsed medalid võitis ta Torinos aastal 2006. Viimati võitis olümpia kõige kirkama medali Gerd Kanter kergejõustikus, kettaheites aastal 2008 Pekingi olümpiamängudel. Kokku on võidetud kuldseid medaleid taasiseseisvuse ajast 7. Kõige edukama olid Torino olümpiamängud kus eestlased võitsid 3 kuldmedalit. 24 6. Kasutatud kirjandus "Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas. (04. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 03. 05 2012. a., allikas ERR uudised: http://uudised.err.ee/index.php?06249827 1992. aasta suveolümpiamängud. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/2000._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud 2000. aasta suveolümpiamängud. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/2000

Sport
thumbnail
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012...............................................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

kusjuures saavutatud ajad summeeriti. Iluuisutamise naiste üksiksõidus oli Sonja Henie võit väljaspool kahtlust. Võistlused pidid algama juba eelmisel päeval. Kinomehed tahtsid Sonja artistlikku esinemist kindlasti ka filmida, aga kuna ilm võtete tegemiseks polnud soodne, lükati võistlused päeva võrra edasi. Nii kõva oli Hollywoodi mõjuvõim korraldajatele. Kõik seitse kohtunikku hindasid norralanna esinemist esimese kohaga. LONDON 1948 Kolm kuud enne Londoni olümpiamänge autasustas Pariisi Konservatoorium pianist Micheline Ostermeyerit kõrge autasuga. Olümpial kasutas see daam käsi, mis nii tundlikult klaverilt helisid välja meelitasid, kuldmedali võitmiseks kuulitõukes ja kettaheites. Edu kergejõustikus mõjus aga kahjulikult tema reputatsioonile klaverikunsti alal, kaua aega ei usaldatud teda Liszti mängima lasta. SANKT MORITZ 1948 Ebatavalise näidisalana oli St. Moritzis kavas talvine viievõistlus

Kehaline kasvatus
thumbnail
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

prantsuse ja inglise keeles. · SUVEOLÜMPIAMÄNGUD · 1896 Ateena · 1900 Pariis · 1904 · 1908 · 1912 µ · 1920 · 1924 · 1928 µµ · 1932 · 1936 · 1948 · 1952 · 1956 · 1960 µ · 1964 · 1968 · 1972 · 1976 · 1980 · 1984 · 1988 · 1992 · 1996 · 2000 · 2004 Ateena · 2008 · 2012 London · 2016 Rio de Janeiro · Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid on kaasaegsete olümpiamängudega kaasnevad rituaalid: olümpiatule süütamine ja olümpiastaadionile viimine olümpialipu kasutamine, avatseremoonial toimuv olümpiatule süütamine staadioni juures, olümpiamängude avatuks kuulutamine riigipea poolt, olümpiatõotuse andmine, olümpiahümni esitamine, delegatsioonide rongkäik, lõputseremoonial toimuv olümpiamängude lõppenuks kuulutamine ja

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega. London 27. aprill ­ 29. oktoober 1908 ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun